I kanne

I sissekanne.

Täna teen ühe väikese ja olulise sammu Sekeldaja jaoks. Ma väga loodan, et mitte inimkonna jaoks, sest kui inimkonna mõttekapatsiteet on minusuguse mõtetest võimeline innustuma, siis on meie ahvitõu tulevikuga midagi väga tõsist lahti.
Esimene samma grafomaania kuulaevale asumisel sai tehtud juba 5 aastat tagasi.
Nn. portaalikommentaator Sekeldaja on seesama, kes siin blogis sirgeldab.
Tahaksin lisada „kunagine”, kuid ei saa. Kirg ei jäta sind niisama ja mõnele Postimehe esseele või uudisjubinale võib ehk edaspidigi mõni sirgeldis lisanduda.
(PS! Ma ei ole Berk Vaher ja ma ei kommenteeri minut.ee-s)
Kõik räägivad kogu aeg ja keegi ei kuula. Kõik räägivad kogu aeg ja kellelgi ei ole teisele midagi öelda.
Kas blogosfäär on selle jõudmine absurdi tipuni, kust allapoole / ülespoole ei ole minna?
Loodan, et on. Mõtlemine ja kultuur tulevad tagasi pikkamööda, just selliseid märkamatuid radu mööda. Kui kõik räägivad, peab hakkama tekkima ka kuulajaid. Kui mõni juba kuulab, siis oskab ta ka rääkida vahest nii, et teised ka kuulaksid. Kui kuulamine ja rääkimine ei ole enam kohustus, harjumus, hakkab inimene ise eraldama üleliigset.
Kultuur tuleb selliste väikeste tükkidena inimeste juurde tagasi tuua.
Fragmentaarsest mõttemulinast tuleb jälla hakata kokku panema terviklikke pilte.
Piltide põhjal peab hakkama tekkima ettekujutus maastikust, kohast ja ajast, kuhu oleme sattunud.
Selles teest nende piltide kokkupanekul, kas õigesti või valesti kokku pandud puzzlest see blog hakkabki jutustama.
Tervitan kõiki kaaskannatajaid grafomaane blogimaastikul! Igatahes on siin huvitavam, palju huvitavam, kui meediarämpsu prügikastist väidetava väärtuse väljasõelumine!
Nn. Aja kirjanikel on mille üle muret tunda. Nende aeg hakkab otsa saama, nende aeg võetakse neilt tagasi ja jagatakse laiali nimetute ja nimeliste, vale- ja õigete prohvetite vahel, nende aja kirjandus ei ole enam ainuvõimalik, nende prillid ei ole enam kohustuslikud.
Nagu igas orgaanilises keskkonnas on paratamatud viirused, bakterid ja parasiidid, on ka siin seente eosed juba kohal. Mõni blogosfääri prohvet juba näebki meeleldi seda, et blogerdusest kujuneks mingi uus kaval koht korporatiivse sõnniku paremaks turustamiseks, et iga blogerdaja võtaks oma auasjaks viidata teistele ja lugeda kokku teiste viiteid ja kommentaare, et oma mõtete asemel hakataks ikka ja jälle jahmerdama selle ebamäärase sõnnikuga, mille nimeks on tänapäeva konsumerismi talumatu maailm.
Noored julged blogoaktivistid! On juba praegu näha, kuhu te selle Boschi heinasao naudinguga suunate. Ometi jääb alles ka kaunis, nii nagu kole, ja kui konsumerismi parasiidid on selle nähtuse üdini endasse õginud, läheb tähti taevas otsiv mõtleja ikka oma teed, otsides üles uue katakombi ja koguduse, kellele ennast üritada arusaadavaks teha.
Teisalt selline blogosfääri täienemine, inimeste kogunemine sellele platsile on ikkagi tervitatav. Iga minust teisitimõtleja on mulle vajalik, sest ta loob küünarnukitundeid ja õpetab vopse taluma, vopse jagama ja maailma tähtsuse mittemõistmise tähtsust mõistma.

PS! Selle kande mõned tehnoprobleemid tõotavad lähiaegadel laheneda. Tänaseks andke andeks mõned viperused, mis algajal blogerdajal paratamatult oma keskkonnaga kohanemisel ette võivad tulla.