november 07, 2020

Midagi pole muutunud

 






Sellelt museaalselt laevalt algas kunagi revolutsioon, 20. sajandi üks suurimaid katastroofe. Midagi ei ole muutunud, täna 103 aastat hiljem oleme umbes täpselt samas seisus, kui siiski. Võib-olla väga väikse sammukese on inimkond kuhugi astunud, kuid see pole see. Naljakas ja klassikaliselt kurb näide on tuua tänasest raamatukaupluse külastusest. Otsisin muusikat ja leidsin Pärdi, riiulitäi Pärdi muusikat. Mis ime!
Aga siis hakkasin otsima Bachi ja ei leidnudki. Mozart veel ühes või teises vormis oli, aga Bach?
On see üldse oluline, Bach, Beethoven ... mis moes, mis pole, ajad muutuvad, aastad mööduvad! Kõik muutub, v.a. .... kui te seda laulugi veel mäletate?
Siis tajuti katastroofi veel katastroofina, 19. sajandi aadlihoiakud olid veel lähedal. Praegu vaatasin ja lugesin ühte allahinnatud teost, 2.85 eest leitud, Jumalaema kirikust Pariisis, kirjutatud selle põlemise järgselt...
Kõik, kui see kirik põles, muudkui filmisid ja filmisid. Üha suurema lahutusega kaameratega saab kõike filmida. Üha suurema lahutusega saab kõike mõõta. Isegi mõtteid. Peab vist hakkama rõhutama, et meil on olnud kunagi sõnavabadus.
Peaks lisama, selle loomulikuks lisaks oli mõttevabadus...
Algas aga see kõik veelgi varem. Kui Talvepalee jäi alles, siis Bastille lammutati ära ja lõhuti telliskivideks, mida müütati tollal kui suveniire. Vabastati väikene arv vange, s.h. teatud liiki tegevusele aluse pannud markii Sade ja lammutati kindlust ....
Talvepalee veinikeldrites said madrused aga ennast üle mõistuse täis juua, kõige peenemate ja parimate veinimarkidega. Ja siis järgnes pohmell, tänaseni kestev ja uus ring, sedapuhku vist üle lombi?
...



oktoober 25, 2020

Kellakägude käojaan


 

Ärkasin varahommikul ja vaatasin oma moodsa nutimobla pealt kella.
Näitas numbrit 3:45. Küsimus suurele ringile - kas te mõistatate selle pealt
ära, mis kell on? See absurdsus kuubis kestab senini. Kunagi ammu teenisin oma blogis
mõne kliki kirjutisega "Kellakäo kaheldav kokkuhoid". Täna, nii 10 aastat hiljem kordan ennast veidi ja lisandan sellise küsimuse laiale ringile:
Kuidas saab nii olla, et vaadates elektroonilise lisandusega kella ei ole võimalik tuletada, mis kell on? Minu, vana Nokia patrioodi õnneks on mul olemas Nokia mobiiltelefon, mida kasutan ENDISELT äratuskellana. Sealt dedutseerisin, et kuna Nokia ja uue mobla kellad ühtisid, et kell ONGI 3:45 vana kella järgi ja varsti on ta JÄLLE 3:45 uue kella järgi.
Seejärel ma küll otsisin üles netirakenduse https://time.is/  ja tuvastasin ka sealt, et aeg on 3:50 kusagil ja veendusin varsti, 10 minuti möödudes, et rakendus plõksis ajani 3:59:59 ja siis alustas jälle uut ringi, nii et see tõestas hüpoteesi paikapidavust.  Aga rakenduse all olev tekst teatas endiselt tulevikuvormis, et kella keeratakse .... kuigi ajamuutus või hüpe oli juba toimunud. 

Hetkel, kui ma seda  asja kirjutan, on time.is sait jõudnud omadega minevikuvormi, aga ma ei viitsinud hakata uurima, millal see minevik tuli, kindlasti mitte kell 4:00 VANA KELLA järgi. Sellel ajal endiselt lubati kella TULEVIKUS tagasi keerata ... Nojah, ja nii edasi...
Niisiis see jaburdus jätkub endiselt. Igasugused uneteadlased ja paljud, paljud inimesed on kirjutanud, et ärge tehke niimoodi. Peaaegu kasutult. Räägitakse, et järgmisel aastal lõpeb see kellakeeramine ÄRA, aga siis jäetakse sisse mingi lõtk Soomega mingitel erilistel põhjustel ja vbl. läheb kelladega asi veelgi segasemaks, kui enne. Sest soomlastel on terve mõistus peas ja nad hääletasid vist tsooniaaja poolt, meie rahvas aga igatseb tagasi õndsat Suveaega, mis tähendab kellakägudele uusi muresid kevadel .... ja lõtku soomlastega forever ...

oktoober 19, 2020

Kõik võrdsed, ainult et ....

 

ja nii edasi. Juba aastakümneid käib selline asi ....

september 23, 2020

Beethoven V

 

Aboluutselt suurepärane noorteorkester!
Rõõm on näha, et maailm läheb kõigest jamast hoolimata ikkagi edasi. Vanematel võib sageli oma järglasi jälgides tekkida mulje, et nad ei paistagi mujal kui oma väikeses nutimaailmas elavat. Või veel midagi samalaadse virina stiilis...
BLM ajastul on muidugi ka Beethoven juba prügikasti loobitud ... aga küllap see hullus varsti möödub.
Loodetavasti ei päädi see mingi sajand tagasi toimunu kordusega, vaid vaibub veidi mõistlikumatel viisidel.

 

juuni 26, 2020

Tšaikovski 5. sümfoonia koroonaajastul



Väga hingestatud, väga ilus ja väga väga praegust aega iseloomustav.
Kõik see orkester kuidagi eraldi ja samal ajal koos väljendamas inimese  sisemise saatuse teemat.
Kahe laine vahepealne olek, suvine põualõõgastus.
Mõned väljendavad seda olu mõttetus ja pöörases (vene?) mässus. Ehk selleks, et unustada, et saatuslik köha võib tabada sind isegi praegu, kõrgsuvel.

Ehk päästab päike ja sellest saadud D vitamiin (!! kes ei päevita, võtke praegugi kapsleid!).
Ehk päästavad ehmatus ja sellest säetud reisimise ja suurte rahvakogunemiste tõkendid? Aga sellest Hiina nuhtlusest ei pääse me niipea, ütleb miski ja 2 lainest me ei pääse!
Väga iseloomulik on selle ümber tõik, et suurriigid on jäänud vait. Tõenäoliselt saadakse liigagi hästi aru, et nahkhiirte muinasjutt ei kanna. Et see labor oli seal Wuhanis turule liigagi lähedal. Ja siis jõutakse järelduseni, et meie ju ka, et meie (s.t. Lääs)  tegelikult alustasime. Et see viiruste manipuleerimine on käinud vähemalt 20 aastat, juba seagripp ei saanud saada valmis lihtsa loodusliku ristumise teel!
Lugesin vahepeal üle oma seagripi alased kompilatsioonid ja jõudsin järeldusele, et see komme tegelda viiruste muteerimistega samal ajal on tõrjunud kõrvale lihtsad ja vajalikud uuringud, mida praegu terve inimkond vajab.
Me ei TEA, kuidas viirus levib. On olems superlevitajad ja sesoonsus, nagu gripil. Aga keegi ei tea täpselt, miks ja kuidas. On olemas lihtne seos D vitamiiniga, aga isegi seda ei maini "ametlik" viirusetõrje kuigi tihti ja C vitamiin on üldse kõrvale tõrjutud.
Viirust mudida osatakse, aga seda ei teata, kuidas ta ikkagi täpselt levib.
Need miljonid ja miljardid oleks pidanud minema selliste uuringutega tegelemiseks! Aga polnud ju vaja, sest näiteks see segas gripivaktsiinide turundust!
Lihtne loogika ütleb, et viirus ei saa käituda nii, nagu Rootsis loodeti - enesetapjalikult. Kui tekib karjaimmuunsus, siis on viiruse elul ju lõpp. Järelikult sesoonsus peab olema kuidagi viiruse elutsüklisse sisse kirjutatud. KUIDAS, see võiks olla asjatundjate uurida (aga mida pole tehtud isegi mitte gripiga).
Eksponent ei saa olla kogu aeg ühesugune, see lõpetaks viiruse elu. Kui ta on alla 1, siis viirus hävineb. Kui ta on kogu aeg üle 1, siis nakkub kiirelt kogu populatsioon, saab oma immuunsuse ja viirus jälle hävineb.
Järelikult on viirusele sesoonsus vägagi kasulik ja me näeme väga hästi seda gripi puhul.
Mõnikord levib hästi, mõnikord (suvel) ei levi üldse, mõned haiged levitavad ülihästi, sageli haiged aga ei levita seda üldsegi, kuigi köhivad ja aevastavad pärist kõvasti ...
EI TEA, ei taha targutada, aga viiruseteadlastel oleks peale poliitiliste avalduste ka vaja sisuliselt uurida, kuidas ikkagi need koroona ja gripi ja misiganes viirused levivad ja kuidas neid saaks reaalselt tõrjuda ....
Ja lõpuks tahaks lausa karjuda! 50++, 60++ ja isegi 70++ LOEB. MINA KAA!
See võiks olla meil praegu äärmiselt oluline debatt, palju olulisem, kui kusagilt ameerika mandrilt sissetoodud "formaat", s.t. poliitiliselt korrektne parasjagu populaarne teema, mille puhul sageli aga puudub meil sisuline alus. Tegelikult peaks BLM võimendama tõesti ahistatud ja tõrjutud gruppide eneseteadvust, aga selle asemel sageli need grupid on sunnitud olema vait. MINA KAA,
sest mine sa tea, kuidas sinu "poliitilisse" avaldusse, et ma olen 50++ ja see LOEB võidaks siin ja sealpool Emajõge suhtuda ....




mai 14, 2020

Mozarti kahe klaveri kontsert ja sonaat



Kui Mozarti klaverikontsert 7 oli kirjutatud kolmele klaverile ja orkestrile, siis number 10 on kirjutatud kahele klaverile. Ei ole mingit kahtlust, et selle kontserdi parimateks ettekandjateks
olid õde venda Wolfgang ja Maria-Anna (ehk Nannerl).
See siin on üks fantastilisemaid esitusi sellest kontserdist, kus hiilgavad kaks suurepärast pianismitähte oma noorusaegadel - David Barenboim ja Vladimir Azhkenazy koos Inglise Kammerorkestriga 12.03.1966.
Selle esituse saamisloost on tehtud ka dokumentaalfilm:


Kahele klaverile (ja järelikult ettekandmiseks koos Nannerliga) on kirjutatud ka üks Mozarti kahe klaveri sonaat numbriga K 448.
Siin valisin ettekandjateks juba soliidsemas eas Barenboimi koos Martha Argerichiga.
Mõlemad argentiinlased (!) on selle sonaadi esituseks kokku saanud Buenos Aireses, nende sünnimaal. Paremini seda suurepärast lugu esitada ei saa.
Selle kahe klaveri sonaadi osas on tehtud lausa teadust ja jõutud järeldusele, et selle kuulamine igatpidi parandavat tervist ja hoidvat ära haigestumised.
Olen selles 101% kindel ilma igasuguse teadusetagi.








mai 02, 2020

Mozarti kolme klaveri kontsert nr. 7


Selles blogiloos pakuksin kuulamiseks Mozarti kolmele klaverile komponeeritud kontserti nr. 7.
Kontserdi  nr. 7 kirjutas Mozart spetsiaalselt krahvinna Antonia Lodroni ning tema kahe tütre Aloysia ja Giuseppa jaoks.
Antonia Lodronile on Mozart pühendanud veel mitmeid teosed (2 suurepärast serenaadi ...)
 Seda kontserti esitatakse originaalkujul üsna harva, sest saada ühele lavale kokku 3 pianisti ja orkester on üsna keerukas. Mozart kirjutas selle kontserdi hiljem ümber 2 klaveri jaoks ja esitas seda koos oma õe Anna-Maria (Nannerl-iga). Sagedamini esitataksegi seda kontserti kahe pianisti ja orkestri esituses.
Leidsin aga esituse, mis lisaks sobib ka hästi pianistide vanusega - üks vanem (Denis Matsujev ning kaks noort tõusvat geeniust (Aleksander Malofeev ning Vera Kutuzova).
Kõike seda talentide paraadi juhatab Vladimir Spivakov.
PS!
Ja usun nüüd, mai alguses et misiganes vägede (päike, D vitamiin, midagi veel?)  mõjul viirus meil ja ka mujal mai jooksul taandub. Aga sellele tuleb meil endal ka veel veidi kaasa aidata!
Sügise kohta teab aga vastust .... vaid tuul!



aprill 21, 2020

Mozarti melanhoolne polonees



Jah, lugesite õieti: üks Wolfgang Amadeus, ristitud kui Franz Xaver,
kirjutas selle geniaalse poloneesi.
Mozartil oli kuus last, aga vaid kaks poega nendest elasid täiseani.
Karl Thomas Mozart oli vanem, sündinud aastal 1784. Ka tema tegeles muusikaga ja õppis isegi mõned aastad konservatooriumis, aga tema põhitegevuseks jäi Itaalia riigiametis osalemine.
Franz Xaver sündis mõni kuu enne Mozarti surma, 26.07.1791 ja Mozarti abikaasa Constanze soovil pidi just temast saama Mozarti mantlipärija. Edaspidi oligi tema "pärisnimeks" Wolfgang Amaedus jr.
Franz Xaver oli suurepärane pianist ja helilooja. Heliloojana ei saanud ta edeneda oma isa pärandi tõttu, aga ta ei olnud mingil määral "andetu" või mis veel sagedasemalt tema nime külge kleepunud - "keskpärane".
Ema Constanze abiga sai ta enesele suurepärased õpetajad, nende seas Antonio Salieri (!).
Salieri andis Mozart jr. -le igas suhtes väga kõrge hinnangu.
Üleüldse, kui juba Salierist on jutt, siis on tema näol tegemist 18-19 sajandivahetuse ühe väljapaistvama muusikuga ning ka muusikapedagoogiga! Salierilt sai õpetust ka Schubert.
Aga selle rumaluse ja laimu eemaldamisega selle suure inimese mälestuselt tuleb kõigil, kellele on tähtis heade inimeste hea nimi ka pärast nende lahkumist, sellega tuleks tegeleda. Kindlasti ei tahaks tulemuseks mingit ninnu-nännu elulugu, aga juba väga pealiskaudne Salieri eluga tutvumine (ma ei ole süüvinud detailidesse) tekitab nördimist - peab olema väga alatu, et sellist laimu tekitada. Ja peab olema väga tõsine põhjus! Võimalik, et me ei saa teada, aga üks on kindel - Salieri kujutamine sellisel hollivuudlikul viisil, nagu seda viimase ajani on tehtud, ei kannata mingit kriitikat. Alati müüb aga igasugune alatus paremini, kui tõde.
13 aastaselt, aastal 1805 andis Franz Xaver oma esimse kontserdi Viinis ja pälvis selle eest ka tunnustust.
Aga siis, juba 17 aastaselt, asus ta elama Lvov-i (Lemberg saksa k., Lviv nüüd ukraina k.)
ja hakkas seal andme muusikatunde. Miks selline impeeriumi äärealal asuv elukoht ??
Päriselt ta aga suurest muusikast kõrvale ei jäänud. 1819-1821
tegi ta turnee Euroopas (sai kokku oma tädi Nannerliga, jälle üks huvitav teema, ning ka uuesti emaga ...), kirjutas mitmeid helitöid, kuigi äärmiselt vähe.
Tal on kirjutatud 2 klaverikontserti ja veel mitmeid helitöid, k.a. variatsioon Diabelli teemale.
Nimelt Diabelli saatis tollastele Euroopa tuntumatuile heliloojatele ülesande kirjutada oma etteantud teemale variatsioone. Kõige vägevama variatsioonide komplektiga sai maha Beethoven (33 variatsiooni). Aga Wolfgang jr. kirjutas ka oma variatsiooni sellele teemale.
See polonees siin sisaldab korraga melanhooliat ning mingit erilist Mozarti sära ja samas kuidagi iseenesest räägib kõigest sellest, mida pidi tundma ühe kõige säravama muusikageeniuse poeg, kes pole mitte sugugi andest ilma jäetud, otse lausa vastupidi. Aga kõike, mida ta tegi või ka võinuks teha, kõike varjestab oma isa geniaalne vaim....











aprill 12, 2020

Mozarti 5. klaverikontsert Barenboimilt



See on Mozarti tõeliselt I klaverikontsert, kuigi numbriga 5.
Kellel on võimalik, kuulake ära ka Spotify peal olev vaba versioon sellest klaverikontserdist, mida mängitakse Cristofori klaveril:
Mängib Artrhur Schoonderwoerd ja selleks tuleb teil endale luua Spotify vaba konto.
Seni olen igasuguseid selliseid kontosid vältinud, kuid Cristofori klaveri kuulamise kiusatus pani mind ka sellist kontot tegema:
https://open.spotify.com/album/5zE5vBXK3Y5TZAv4ByF7EP
See on see esimene klaver, mis vägagi erineb meie tänapäevasest võimsast kontserdiklaverist ja minule imearmsa kõlaga. Just selisel klaveril võis Mozart aastal 1773 seda teost ette kanda!
Siin aga esitab seda igas suhtes legendaarne Daniel Barenboim aastal 1968 koos Inglise Kammeorkestriga, nii dirigeerides kui klaverisolistina!
Barenboim oli siis 26 aastane ja oma legendaarse muusikukarjääri "alguses", kuigi alustas ta ju esinemisi juba 7 aastasena! (1950, Buenos Aireses, Barenboim on sündinud Argentiinas)
Nii ei saa ka 17 aastast Mozartit selle kontserdi kirjutamise ajal pidada algajaks, sest juba 11 aastasena oli ta sunnitud isa Leopoldi käe all harjutama klaverikontsertide kirjutamist laenatud teemadel. Mozarti seljataga oli pikk reis Itaaliasse ja palju, palju teoseid, tema koguteoste kataloogis on see I klaverikontsert järjenumbriga 175! Et esimene omakirjutatud klaverikontsert oli kirjutatud "alles" 17 aasta vanusena, näitab hoopis seda, et noorele geeniusele ei lubatud sellise tähtsa töö kallale lihtsalt varem asuda ...
Hoolimata sellest, et Mozarti kontserdid eranditult kõik ongi šedöövrid, on see päris I kontsert kindlasti pärl pärlite seas. Seda noorusaja teost esitas Mozart ka ühe esimesel olulisel kontserdil Viinis, kuhu ta lõppude lõpuks jõudis oma kodukandist Salzburgist aastal 1781.
Selle teose viimase osa ta siiski kirjutas ümber, aga mingil põhjusel Mozarti uut lisandust selle klaverikontserdi juures väga tihti ei esitata. Ka siin kuuleme Mozarti originaalkontserti ilma uuema lõpuosata.
Lisan siia Robert Levini (sama perioodi originaalklaveri enam-vähem täpsel koopial esitatud)
versiooni sellest 3. osast.
https://www.youtube.com/watch?v=eI32M4qyX24
Kuigi Salzburg on ümbritsenud ennast Mozarti aupärjaga, on tema sünnilinn koht, mida see helilooja pigem vihkas ja õigusega. Seal ei pälvinud ta isegi kapellmeistri kohta!
Kui Mozart ei oleks jõudnud Viini,  ei teaks me tõenäoliselt Mozartist mitte midagi.
Tuleb kuidagi sarnane ette! Paljud siin Eestiski tikuvad arvama, et noh ... Mozart ... Ei, Salzburg oli tollal väga tüüpiline kolgas, kus ühe või teise muusiku käekäigu määrasisd ära kohalikud suhted ...Ka Eesti väljapaistvamad inimesed on saanud tunnustuse just nii, vaid pärast emigreerumist. 






aprill 10, 2020

Goldbergi variatsioonid Tatjana Nikolajevalt



Pakun tänaseks vaikseks mõtiskluste õhtuks Tatjana Nikolajeva Goldbergi variatsioonide imeliselt hingestatut esitust ... 
Need variatsioonid painavad mind ikka ja jälle, õieti alustasingi oma muusikaalaseid kirjutamisi just nende variatsioonidega. 
Tellitud ja kirjutatud on need aga unetuse raviks. 
Ei saa lahti tundest, et ka siis, nagu ka nüüd on unetus "sellise aja haigus, kus paljude asjade ees tuleb silmad sulgeda" ...

märts 29, 2020

Kroonviirus kui riikide võimekustest









Mul on kahju, et Eesti jättis kasutamata võimaluse olla küllaltki edukas kroonviiruse tõrjuja.
Nüüd oleme selle tapjaviirusega otseses sõjaolukorras. Paljud realistlikud inimesed jõudsid sellise  järelduseni juba Itaalia kriisi puhkedes. Võib-olla enne seda võisime teoretiseerida, et Euroopasse see kauge viirus ei jõuagi. Möönan, ka mina olin selles optimistide klubis täpselt ajani, kui Itaalia kuulutas teatud piirkondades välja erakorralised meetmed. Need muuseas ei toiminud ...
Siis juba enam mitte. Kirjutasin sellest juba rohkem kui kuu tagasi, sõbrapäeval, aga kahjuks tuleb sellistel puhkudel tõdeda, et kirjutamisest ei piisa. Lisaks on vaja avalikku võimendust, et see ennustus töötaks, et see mõjuks ja seda mul kusagilt võtta ei ole olnud. See võimekus kahtlemata oli ja on olemas AJAKIRJANDUSEL, RIIGISTRUKTUURIDEL, kes aga ei teinud vähemalt kriis algusjärgus tööd nii, nagu võinuks ja kus töötavad inimesed kahjuks kohati töötasid kriisi reguleerimisele lausa vastu ...
Pärast 100 päeva möödumist, mis võiks selle kriisi kestuse orienteeruv aeg olla, tuleks tegeleda ka sellega, et selliseid möödavaatamisi edaspidi vähem sünniks. Praegu aga oleme niisiis sõjas ja nüüd on juba tasemel 2 ja 3 vaja näidata, mida me suudame.
Eestlastel siin on ette näidata oma ajalooline kogemus. Kui epideemia algusjärgus olime just oma hoiakute tõttu väga avali kiirnakatumisele, siis nüüd ehk oleme võimelised seda tõrjuma. Oleme lihtsalt sellise ajaloolise saatusega maa, kus kriise on olnud palju.
See kriis kahtlemata on tõsiseim pärast Stalini küüditamisi, viimane aeg oleks igaühel see endale selgeks teha.
Kes on selles võimekusetestis olnud praegu, kriisi algusjärgus, edukamad ja miks?
Hiina on läbinud 2 testi, esimeses see maa põrus. Esimene koroonapatsient oli Hiinas teada juba 1. detsembril. Katse seda kriisi ignoreerida ei õnnestunud. Lisaks kannab Hiina mitmes mõttes maailma eest vastutust - oma arvude manipuleerimisega suudeti maailma viia eksiarvamusele, et asi ei olegi nii tõsine ... võimalikke muid vastutusi vaagitakse ka, aga see jäägu tuleviku uurida, praeguses kriisis ei ole aega sellega tegeleda.
Praeguseks on Hiina kriisi peaaegu läbinud ja isegi kui mitte uskuda ametlikke arve, ollakse kriisi tõrjumise 2. faasis olnud edukad. Järelikult need asjad, mis töötasid Hiinas ja mujal, peaksid töötama ka meil.
Lõuna Korea on võib-olla kõige parem näide sellest, kuidas toimida sellises kriisis. Kõigepealt Lõuna Korea inimesed ei olnud kriisi alguses väga vastutustundlikud. Seetõttu võimendus epideemia kiiresti väga suureks ja samas saadi (!!!) sellega hakkama. Järelikult see poliitika tervikuna, mida see riik tegi, väärib järgmist.

Täpselt samal ajal, kui Lõuna Koreas, tuli USA-s esimene teade koroonapatsiendist. Praegune olukord on risti vastupidine Lõuna Koreale. Järelikult tasuks USA negatiivsetest kogemustest õppust võtta ja võib-olla esimene nendest järeldustest on see, et tuleb teha teste. Eesti on liikumas siin vähemalt õiges suunas - aeg õpetab. USA -s ei tehtud piisavalt teste, haigus kruvis ennast üles vaikselt, nii et polnud nähtav ja nüüd on tulemus käes: varsti on USA esimene suurriiklik viirusepesa, ületades isegi Itaaliat.
// Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa moodustavad mitmes mõttes grupi, millest tahame pääseda ja mistõttu tuleks neid maid eraldi uurida, positiivses mõttes kahjuks seal väga palju pole tuua, seetõttu ma lükkan edasi "põrujate" käsitluse ...piisab USA-st.
Venemaa: selle riigi suhtes ei ole veel teada, milline on tulem. Kuidagi on Venemaal veel pääsenud suuremast puhangust. Aga riik on teinud ettevalmistusi ja olnud esimestes sammudes küllaltki konkreetne. Lisaks kõigele on Venemaal olemas konkreetne raviskeem, mis tundub, et töötab või vähemalt on mingil määral testitud (ja mida muud praegu saakski teha, mingeid väga tõenduspõhiseid teste teha pole lihtalt aega!)
https://www.aa.com.tr/en/latest-on-coronavirus-outbreak/russia-claims-it-produces-drug-to-treat-covid-19-/1783292
Niisiis on meflokiini baasil arendatud ravimi abiga olemas konkreetne raviskeem. Kas meil oleks võimalik seda/või mõnda teist (vähegi!) edukat skeemi kasutada ja taotleda vajadusel EL-st erilube?
Muud "abi" peale selle, et EL tervikuna ignoreeris kriisi ulatust, me sealt ei saa!
Äkki saame loa kasutada UK kiirteste ja ravimeid vastavalt riigi juhtmeedikute otsustele ilma EL-i loatagi! Asi on selleks piisavalt tõsine! Ei saa oodata 11 kuud või 3 aastat, enne kui ravim saab vastava loa. Hingamisaparaadi all olevale patsiendile on vaja abi kohe, mitte 3 aasta möödudes. Risk siin ON ÕIGUSTATUD! 2 nädalat kulub keskmisel fataalsel patsiendil ära intensiivravis, kellel vähem, kellel rohkem, aga mitte mingil juhul ei saa keegi oodata siin 3 aastat.
Venemaa ja Hiina aga näitavad oma võimekust veel ühes vallas - totaaljälgimise abiga õnnestub kiiresti tuvastada inimesi, kes rikuvad karantiinireegleid. Vastavad kaamerad automaatse näotuvastusega vähemalt Moskvas toimivat erakordselt hästi, Moskva miilits olevat ühel päeval teinud trahve vähemalt 200-le isikule, kes karantiinist kinni ei pidanud ...
Siin on demokraatial kahjuks oluline puudus võrreldes totalitarismiga: kuulsas teesis totaalne riik või totaalne inimene võib "totaalne inimene " pöörduda teatud asjaoludel iseenese vastu, sest sellist riiklikku uurimist, kes kuidas oma poeskäike või hm. näiteks armukese juures käimisi toimetab, me rahuaegadel väga ei sooviks ...
Jaapan on üks näide, kus võib-olla mõjub väga hästi jaapanlaste erakordne puhtusearmastus. Kõik on jahmunud, sest Jaapani haigestumisnäitajad on tõusnud mitte eksponentsiaalselt, vaid lineaarselt.
Seal kantakse valehäbita maske ka gripihooajal ja on teada, et see on oluline. Täidetakse elementaarseid nõudeid, mida riik on kehtestanud. Ometi ei ole Jaapanis veel jõutud Itaalia või nüüd siis ka meie Saaremaa laadsete totaalmeetmeteni. Koolid peatasid oma tegevus ja nüüd vist isegi taasalustavad.
Samas ei ole teada, milliseks muutub epideemia edaspidine käik. Nii et mina olen äraootav, on täiesti võimalik, et salalik eksponent hakkab ka sellel maal oma võimu näitama ...
Aga täiesti selgelt on väga edukaks osutunud Lõuna Korea. Järelikult tasuks selle maa kõik meetodid selles võitluses ka meil kasutusele võtta. Kõige põletavam vahest on maskide probleem ja seejärel tuleks kuidagi masslevikute allikatele piir panna (võtmesõna: vältida supernakatajaid - arst (!!!), politseinik, kassiir, ehitaja ...nemad peavad olema terved või puhtad!).
Üks väga silmatorkav nõrk koht tõenäoliselt ongi siin ehitusplats. Valitsus peaks tõenäoliselt kehtestama force majeure klausliga eriolukorra, mis ehitusettevõtjatel võimaldaks läbi rääkida ehitustähtaegade üle. Muidu siin midagi teha ei ole, ettevõtted võitlevad oma olelusvõitlust ja riik ja rahvas peab omaette võitlust ja nende eesmärgid on lausa vastandlikud.
Kui kaua kestab kriis Eestis? 
Kardan, et alla 2 kuu välja ei tule. Pikk aprillikuu ja mai algus kindlasti on rasked ja nõuavad kõigilt kindlat meelt ja kokkuhoidmist. Eestil on siin oma ajaloolise kogemuse tõttu tõenäoliselt see võimekus olemas, oleme üsna sitke rahvas.



märts 25, 2020

Ükski inimene ei ole saar










Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: 
iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; 
kui meri mullakamara minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina uputab, 
kui ta sinu sõprade või sinu enda lossi purustab;  
iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun inimkonda; 
ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: 
seda lüüakse sinule.

No man is an Iland, intire of it selfe; every man is a peece of the Continent, a part of the maine; if a Clod bee washed away by the Sea, Europe is the lesse, as well as if a Promontorie were, as well as if a Mannor of thy friends or of thine owne were; any mans death diminishes me, because I am involved in Mankinde; And therefore never send to know for whom the bell tolls; It tolls for thee.


märts 21, 2020

Cassandra lugu



Änglishit oskavatele inimestele pole seda lugu vaja ümber jutustada.
Aga lühidalt on lugu selline, et Cassandrale tegi võrgutusettepaneku ei keegi muu kui Apollo.
Ja "kinkis" noorele kenale Cassandrale võime tuleviku näha (hm. näiteks Vangal oli ka selline and, aga kas ta oli sellest annist õnnelikum?).
Cassandra aga Apollo võrgutusi ei võtnud vastu, sest Apollo soosis tema nägemusel kreeklasi Trooja linna hävitamisel. Seda nähes lisas pettunud Apollo Cassandra kingile lisaklausli:
Cassandra näeb ette kõiki asju maailmas, aga tema ennustusi ei peeta mitte millekski.
Ma arvan, et seda klauslit ei oleks olnud vaja. Kes suutnuks troojalastest küll uskuda, et
kreeklased nende linna põlema pistavad? Kes üldse armastaks tõde tõejärgsuse ajastul?
Mingit erilist selgeltnägemisvõimetki pole vaja, vahel piisab pliiatsist ja paberist. Isegi programmi R pole vaja, ega pikki riskianalüüse, lihtsalt natukene arvutada oleks vaja.
Armutu arvutus kroonviiruse kohta ütleb praegu, et ka meil võib minna samamoodi, nagu praegu on Bergamos.
See ütleb praegu, et Bergamos, linnas kus on 120000 elanikku, on praeguseks ära surnud 400 ja epideemia ei ole haripunktis. Korrutame 120000 kümnega, saame Eesti rahvaarvu. Mingi hinnanguline aeg koroona laastuseks võiks olla 2-3 kuud. Jagame päeva peale, saame 50-100 ohvrit päevas.
Lingi Bergamo praeguses olukorrast leiate lõunaeestlase pealt, ei hakka siia pasteerima. Mida selleks teha, et nii ei läheks?
Võtta eeskuju maadest, kus pole päris nii läinud! Lõuna Korea, Jaapan, Singapur... asiaatlik autoritaarsus ja "ülereageerimine". Sellest ei ole pääsu. Ja ka see ei päästa, vaid ainult vähendab kriisi ulatust ja tõsidust.
Võib-olla ulatab Maarjamaale käe aeg ja näiteks malaariaravim / mingi antiviraalne imeravim / veel midagi? suudab vähendada kriisi ulatust? Võib-olla. Äkki see 3 nädalat, mille kaotasime, sest neid võrkpallimatse ja maailmarändureid siia haigust vägisi tassima ei olnud siiski vaja, omandanuks sel juhul väga suure väärtuse?
Eksponendi "lohutav" omapära on see, et kui suuremast laastusest pääsu niikuinii ei ole, ei oma ka kõige suuremad lollused enne kriisi väga suurt tähendust. Mis sellest, et mõni tark suudab püssirohutünni süütenööri süttimist niisutamisega aeglustada?
Tõde on aga vahepeal - enamasti siiski suudab ettevalmistus ka sel juhul lööki oluliselt pehmendada ja hajutada ...
Üsna tõenäoliselt need kriisi algetapil alareageerimised siiski maksavad palju, aga see aeg ei ole veel käes, kui saaksime lubada endale oma kadude ülelugemist. Seetõttu ma sellega praegu ei tegele.
Lohutavalt: küllap aga seegi aeg tuleb, juba järgmistele kriisidele mõeldes.
Tõsi, Võru kriis, kui seal vool ära läks, kahjuks koroonakriisi lahendamisele seni väga kaasa ei ole aidanud ...



märts 19, 2020

Mozarti 1. pärl klaverikontsertidest


Võtsin ühel ammusel päeval ette Mozarti klaverikontserdid ja hakkasin kuulama - nagu korralik kuulaja ikka  -  nr. 1-st alates.
Nii nagu mul sageli kombeks, tegin seda ilma vähimalgi määral uurimata millal ja kuidas need kontserdid sündisid.
Mõnikord on nii vahva, mõnikord aga viib see väga eksitavate tulemiteni.
Arvasin, et küllap noore imelapse varases nooruse kirja pandud. Kuulasingi neid kuni 4-ni ja siis peatusin. Hm. Kenad klaverikontserdid nad küll olid, aga mitte midagi erilist, välja arvatud ÜKS pärl, mis mulle TÕESTI meeldis.
See oli see ülaltoodud Andante kontserdist nr. 1. Pärast väikest "musikoloogilist" valgustumist selguski, et just see on see ainukene jupp nendest neljast kontserdist, mis on võib-olla Mozarti enda kirjutatud 11 aasta vanusena. Ülejäänud teemad oli papa Leopold esitanud oma pojale tolleaegsete tuntud meistrite töödest lihtsalt harjutamiseks, et anda pojale aimu klaverikontsertide kirjutamise probleemidest.
Tõeliselt ESIMENE Mozarti enese kirjutatud klaverikontsert on tegelikult number 5.
Loodan neist kirjutada lähemalt edaspidi. Ehk saan ise mahti nüüd neid rohkem kuulata ja uurida ja ehk on ka lugejatel praegu mahti neist mõni läbi kuulata. Kui aga seda mahti väga ei ole, siis alustuseks kindlasti kuulake läbi kõik 20.  ja suurema numbriga kontserdid.
Tegelikult lõpuks kuulate nad niikuinii kõik läbi. Isegi need 1-4, teades ette, et need olid põhiliselt noore Mozarti komponeerimisharjutused.