detsember 06, 2019

Aastaring



Tšaikovski "Aastaaegade" ilus ja elegantne esitus Olga Schepsilt.
 Sobib hästi oma olnud aasta üle järelemõtlemisel.


detsember 01, 2019

Mozarti Fantaasia ehk prelüüd ilma fuugata


Väga nukker fantaasia / prelüüd. Alles 1944 märkasid musikoloogid, et 10 viimast takti ei kuulu Mozartile ja see fantaasia on tegelikult lõpetamata: Mozartil teose päris esimeses väljaandes ei ole takte 97-107 [välja anti see fantaasia alles peale 1800 ].
Selle teose komponeerimise ajale langeb aga Mozarti tegelemine fuugadega Bachi teostega tutvumise mõjul.
Seetõttu on päris usutav väide, et Mozart tahtis lõpetada teost fuugaga. Need puuduvad lõpetatud 10 takti kirjutas Mozarti asemel tõenäoliselt August Eberhard Müller ja Kempffi esituses on need vaid viimased 10 sekundit sellest loost (alates 5:24).
Mitsuko Uchida esitus läheb siin "kanoonilisest" lahku. Tema lõpetab fantaasia (alates 5:50 ) selle algusega ja teeb seda väga veenvalt.


Aga D minoor on Mozartile midagi sarnast, nagu G# -s komponeerimine Beethovenile.
 See lõpetamata fantaasia jääbki selliseks looks, mida iga pianist teab viimse noodini, meie aga otsime endiselt seda "viimset" tõde parimatest parimate esituste juures.
Õnneks jääbki see leidmata ja tegelikult nii ongi parem.
Tõeliselt geniaalne meloodia jääb painama igas esituses, isegi täielikult läbipõruva pianisti koolieksamil, sest ta valgustab läbi selle pala esitaja nii või teisiti.

november 28, 2019

Bolero



See vist on legendaarseim Bolero esitus.
Peaks päeva mõnusasti käima tõmbama!

november 05, 2019

10 väikest variatsooni Glucki teemale


Kord 1783 a. külastanud Gluck ühte Mozarti kontserti ja seal varieerinud Mozart ühe Glucki kuulsa koomilise ooperi teemat kümnel erineval viisil.
Seejärel kirjutanud Mozart selle umbes aasta pärast veel nooti ka ja nüüd on see teos jäädvustunud numbri K455 all.
Siin on kõike - irooniat, koomikat, satiiri ja imelist ilu. Kõik ühekorraga. 
Ülal näitab selle teema kallal oma näpuosavust Alicia de Larrocha,
all aga Andras Schiff.

oktoober 24, 2019

Parim ringmäng, mis iial loodud



Nukker ja imeilus.

oktoober 16, 2019

Lehti langetamas



Lehesadu. Oktoober.
Selle klaveripalaga on mul isiklik seos, sest olen pala kunagi mänginud.
Praegu, kui keegi kingiks mulle 10000 tundi, õpiksin selle kõige lõpus
jälle selgeks. Kõige lõpus seetõttu, et selliste lugude mängimine on kõige raskem. Siin ei ole kuhugi põgeneda tühja ruumi eest, tasa langevate lehtede eest, mida see lugu võiks väljendada.
Võib-olla samast tsüklis loodud veebruari oleks siis, pärast 10000 tundi harjutamist palju lihtsam mängida ...

oktoober 09, 2019

"O lieb, so lang du lieben kannst" Aimi Kobayashilt



Väga ilus pärl sügiseõhtul kuulamiseks.
Imelik aeg, eestlased ütlevad viinakuu, venelased lehesadu / "listopad".
Kui päike aeg ajalt pilvelt piilub ja kõik need oktoobri imelised värvid nähtavale tulevad, on tegelikult imeilus. Venelaste lemmikpoeet Puškin ei pidanud ilmaasjata oktoobrit oma lemmikkuuks...



september 22, 2019

Tehnoloogiline lõks nimega AI



















Kui tahate hinnata AI põhjustatud nihkeid tööturul, soovitaksin läbi lugeda
https://www.oxfordmartin.ox.ac.uk/downloads/academic/The_Future_of_Employment.pdf
ning Carl Benedikt Frey raamatu:
https://www.amazon.com/Technology-Trap-Capital-Labor-Automation-ebook/dp/B07M8YV8PF
 Hinnanguliselt peaks esimene muudatuste laine toimuma umbes 10-30 aasta vältel, sõltuvalt kiirusest, millega AI -s suudetakse ületada nn. pudelikaelad. Hoiataksin skeptikuid: varasematel aegadel oli AI ekspertidel komme oma valdkonna arengut üle hinnata, praegu toimub pigem vastupidine, eksperdid ise on ka üllatunud sellest, mis tegelikult toimub ...
(Eilne pommuudis: Googlest lekkis teade kvantarvuti teostatud arvutusest, mida kõige võimsam (praegu Ameerika) superavuti arvutanuks 10000 aastat. Kaine analüüs MIT eksperdilt küll rahustas, et see oli väga spetsiifiline arvutus, kvantarvuti näiteks andmekeskustes on veel kauge tulevik. Aga siiski!)
Aga see protsess juba käib ja jätkub ning võtab vaid hoogu juurde. Suur osa inimesi selles protsessis kas kaotab töö (kuni 47 %) , või igal juhul tema töö iseloom muutub väga olulisel määral. Mitmed inimesed tõsi, küll saavad tööd, aga see arv on väiksem sellest hulgast, kes töö kaotavad.
Seejärel võiks saabuda suhteline stabiliseerumisaeg nii 10-20 aastat ja järgmisena võib oodata uut töökohtade kao lainet. Kooskõlas eelneva ajaloolise kogemusega VÕIB sellele kaole järgneda ka töökohtade arvu taastumine uutes valdkondades (millest me praegu mitte midagi ei tea),
kuid tõenäoliselt toimub see üsna suure viivisega ja tõelised võitjad selles protsessis on inimesed, kes toimetavad juba selle sajandi lõpus. Aga sellesse aega projekteeruvad ka juba uued hädad, millest Frey raamat ei räägi (keskkonnakatastroof, nafta lõppemine j.p.m... nii et ei ole üldse selge, et mingi hea lõpplahendus sellel sajandil üldse saabub)
Ma ise pigem loodan, et vähemalt mõttetu töörügamise aeg saab siis läbi ja töönädal ongi 12 tundi, 3 päeva nädalas, nagu üks Hiina miljardär juba praegu ennustas...
Aga enne seda peavad mitmed põlvkonnad (Y, Z,X ... + "Noa" põlvkond ) kuidagi hakkama saama !
Hoiatan ette, lugeja peaks varuma kannatust, sest "The Technology Trap ... " uurib suure osa raamatu mahust tegelikult ajalugu ja just seetõttu väärib ülimat tähelepanu, sest nagu me hästi teame, inimkonna ajalugu kordab sageli eelnevatel aegadel esinenud malle.
Jõudsin Frey-ni loogilist rada pidi, uurides võimalikke mõjutusi IT -le seoses AI kasutusevõtuga ja
arvan Frey hinnangud olevad väga ettevaatlikud. Tegelikkus võib osutuda palju karmimaks.
 VÕIMALDAVAD ja ASENDAVAD tehnoloogiad:
( enabling and replacing).
Praeguse lähiajaloo koos projektsiooniga tulevikku saab tehnoloogiaajaloolase jaoks jämedalt võttes jagada umbes 3 perioodiks ning lisaks eelnev renessanssiperiood, mida võib pidada inkubatsiooniajaks.
Ma siin ümardan Frey käsitlusi omavoliliselt, nii et täpsustage kõike raamatust!
 0. Renessanss: Alustan nulliga seetõttu, et tehnoloogiakõverate järgi sellel ajal inimeste elujärg väga ei muutunud. Seevastu alus kõigele pandi just sellel ajal. Leiutati palju, ellu viidi väga vähe, v.a. teaduslikud instrumendid - teleskoop, mikroskoop näitena.
 1. 1769 .. 1870 Aurumasina, mehaaniliste kangastelgede ja ketrusmasinate poolt algatatud ajastu.
Ütleme siis ajastu 1769 - 1870. Aga võib alustada näiteks ka ajast 1700
2. Elektrifitseerimisega alustatud ajastu. Olgu alguseks siis 1870 (sinna kanti langeb Edisoni hõõglamp). Edasi läks kõik plahvatusena, kõiki leiutisi on võimatu üles lugeda, aga terve 20. sajandi esimene poolt kuni tinglikult siis aastani 1960 arenes selles rütmis.
3. Arvutite ja automaatika ajastu, algus juba 1960 -ndatel aastatel. Reaalselt suuremad muutused algasid seoses PC-de kasutuselevõtuga 80-ndatel, millele järgnes Interneti buum, aga nüüd siis väga oluliseks muutunud AI algus.

0  Renessanssi  ajal mingeid suuri  strukturaalseid muutusi töökohtade jaotuses ei toimunud, nii et tehnoloogia ei muutnud majanduslikus mõttes inimeste elus palju.

1. Aurumasina leiutamisega tähistatud tööstusrevolutsioon. Selle revolutsiooni üldine kulg on meie ajal sageli ülelihtsustatud. Peamiselt teame koolist põgusa ülevaate põhjal, et leiutati olulised masinad ja seetõttu kõik hakkas kiiresti arenema ja kusagil tegutsesid mingid ludiidid, kes ei saanud üldse aru sellest heast, mida kõik tehniline progress kaasa tõi. Aga just seda tikub kopeerima praegune aeg majanduslike näitajate mõttes, nii et tollal toimunut tasub uurida väga tähelepanelikult!
Selle ajastul leiutatud tehnoloogiaid saab nimetada ASENDAVATEKS. Algul vesiveski, seejärel aurumasin oli lihtsalt jõuallikaks ja sai tähtsaks alles 1840 paiku, aga kõigepealt mehhaanilised kangasteljed ja ketrusmasinad tõrjusid suure osa käsitöölised tööturult välja ja nende osaks jäi vireleda või tööle asuda äärmiselt madala palga eest uutesse asutatud vabrikutesse. Tekkiva töölisklassi palk langes, võrreldes eelnevalt  käsitööliste poolt teenitavaga. Tööstuses kasutati ohtralt lapstööjõudu, samal ajal aga vabrikute omanike kasum mitmekordistus.
Seda olukorda kirjeldas hästi kunagine klassik Friedrich Engels, mistõttu perioodi 1800 - 1840 tähistatakse tinglikult ka sõnaga Engelsi seisak. s.t. hoolimata riigi kogutulu kasvust sellest rikkuse kasvust töötava klassini midagi ei jõudnud. Meie (Noa põlvkond) siinpoolset eesriiet olnuna teame pisut põhjalikumalt ka Engelsi ja Marxi teisi teoseid ja võib öelda, et Kommunistliku Partei Manifest ja järgnev kommunistliku ideoloogia teke on just seotud selle ajastuga. Tegelikult ju kirjeldas Engels just seda, mis tollal toimus. Rikkad sai rikkamaks ja vaesed jäid järjest vaesemaks ...
Protestid, mille väljenduseks oli ka masinapurustamine ehk ludiitide liikumine, suruti jõhkralt maha. Mõned eriti agarad ludiidid poodi, paljud saadeti Austraaliasse, mässe maha suruma saadeti Inglise sõjavägi. ...
(Midagi sarnast näete muuseas praegu, anno 2019, näiteks konkreetselt eile, 21  septembril Pariisis?
Võimurid ei ole nii nunnud, kui nad tahavad näidata. Kui nad tunnetavad, et saavad inimestest lihtsalt jõuga üle sõita, siis nad ka sõidavad neist üle.)
Nii et ASENDAV tehnoloogiline revolutsioon ei ole vist väga hea, sest inimestele ei ole midagi asemele pakkuda peale virelemise väga odavate rämpstöökohtade peal.
Pärast umbes 60 aastast virelemist algas aga tasapisi ka majanduslik areng, mis tõi ka lihtinimese ellu kergendust. Majanduskõveratel näeme alates 1840 esimest korda, et proletaarlastel hakkas ka palk reaalselt tõusma.

2. Edisoni ja teiste geeniuste leiutistega 19. sajandi 2. poolel algas suur tööstuslik tõus, mida Frey nimetab VÕIMALDAVAKS töökohtade mõttes. See tähendab, et kui ühes või teises valdkonnas toimus töökohtade kadu, siis üsna samal ajal loodi umbes sama arv töökohti kas teises vallas juurde või lisatud või täiendatud tehnoloogiline leiutis võimaldas töölisel juba sama tööstusharu sees jätkata oma tööd. Võib-olla aitas sellele kaasa siiski ka poliitika, sest sotsialistlik ja kommunistlik liikumine tõenäoliselt ehmatas ettevõtjaid ja tööliseid said rohkem poliitilisi õigusi ja vabadusi ...
Siin ja seal aga läks tekkiv areng hoopis kommunismi nahka (Venemaast oleks saanud ehk täitsa normaalne kapitalistlik riik), seda Ameerika pankurid võimendasid väga hea meelega ...
Ameerikas aga kommunism ei juurdunudki, sest intensiivne tehnoloogiline areng parandas nii rikkurite kui ka tööliste elujärge. Tekkis keskklass, kusagil 1950 paiku võis näha peaaegu idüllilist kapitalismi, kus proletariaat oli asendunud enam-vähem viisakat palka saava töölise või ametnikuga.
Nojah: majandusajaloolase jaoks on I, II Maailmasõda, 1929 - 1933 suhtelised tühised seigad. Aga reaalselt inimeste elujärg Ameerikas tõesti paranes sedavõrd, et mingit korralikku kommunistlikku liikumist USA-s ei tekkinudki. Mina siiski mäletan venelaste poolt finantseeritud ajalehe Morning Star ühislugemisi inglise keele tunnis ülikooli ajal (1983-85).
3. Majanduslikus mõttes 1970 -aastast aga algas keskklassi sissetulekute peatumine. Järgnevate aastakümnete jooksul muutus Ameerika tööturg U kujuliseks: paljud keskklassi inimesed kaotasid töö automatiseerimise tõttu ja pidid asuma madalamapalgalistele ametikohtadele, suutlikumad aga kvalifitseerusid ümber ja said kõrgema palgaga töökohad, keskklass vähenes märgatavalt.
Arvutiseerimine on toonud kaasa töökohtade ASENDAMISE. See periood, eriti tulevikku vaadates on ASENDAV: uusi töökohti ei teki piisavalt juurde. Kaduvate töökohtade asemele peavad inimesed sageli asuma tööle madalamapalgalistele töödele.
Seetõttu ei ole viimastel aastakümnetel madalapalgaliste töökohtade sissetulek tõusnud, vaid hoopis langenud. Seda näeme ka Eestis, näide on postiljonid, turvatöötajad, kojamehed, kiirtoitlustuskohtade teenindajad, kassapidajad ...
Frey toob välja ka mõned müüdid, mis ei kehti: mingit erilist kaugtöökohtade teket ei täheldata.
Kõrgtehnoogiline töö koondub kiiresti tehnoloogilistesse keskustesse, provints aga kiratseb vaikselt või pigem kaotab oma töökohad automatiseerimiste laines.
Eestis vaadake IT tööpakkumisi näiteks CVONLINE-st või CVKESKUS-est ajaviiteks. Tartu : Tallinn suhe on 1:20, kuigi elanike suhe on 1:4. Teistest kohakestest ei maksa üldse rääkida. sealt leiab tikutulega väga harva mõne IT tööpakkumise. Huvitav, kus see tööjõupuudus kajastub?
Seetõttu ei jää kusagil pommiaugus elunevale inimesele lihtsalt muud üle, kui ümber kolida. See on sageli võrdlemisi keerukas (näide kinnisvara üürid ja hinnad Tallinnas).
...
Aga nüüd jõuan futuroloogiasse, s.t. tulevalasse.
Sageli on tehnoloogia algusarengu aegadel haip ja võimendus väga suured. Usuti juba 60-ndatel, et kohe kohe tuleb tehismõistus ...
Arvutite suurem rakendus algas aga siiski 80-ndatel, kui turule tulid personaalarvutid ja eriti siis, kui leiutati Internet. Selleks ajaks olid paljud struktuurinihked tehtud, mis võimaldas arvutite kasutuselevõtuga ka reaalset tootluse tõusu saavutada.
Praegune olukord AI-s meenutab seda haibi algusaega, isegi kiirenevalt, kui see toimus 60-ndatel.
AI-sse investeeritakse palju, aga reaalsesse ellu jõuab suhteliselt vähe. Seevastu kõver jätkab eksponentsiaalset muutumist. Näide: juba praegu on tule all kassiirid, sest igas poes on olemas iseteeninduskassad, lõpuks ometi ka minu Maximas. Sõltumata kasutajate nurinast peate valima, kas seista pikemalt järjekorras või lõpuks ohates oma kauba ise iseteenindusest läbi klõpsima. Ei ole tõenäoliselt kaugel aeg, kus mõni koht ongi täielikult iseteenindav ehk natukene madalamate hindadega, kui sedagi. Suure surve all on taksojuhid, kunagine päris hea töökoht koos viisaka teenistusega on praegu mandunud vaevalt miinimumpalka võimaldavaks tööks.
Programmeerijatest ma oma eelmises loos natukene rääkisin, ei ole oodata mingeid revolutsioonilisi sissetulekute tõusu tavalistel erialadel. Niinimetatud "Big Data" tähendabki eelkõige AI kiipide jaoks andmete kogumise automatiseerimist, hetkel on sellele kohale suurem nõudlus, aga see tõenäoliselt küllastub turg lähikümnendi jooksul.
Üsna peab jõuab surve ka ehitajateni, autojuhtideni, isesõitvate veoautode tulek on samuti 10 aasta probleem, etc...
Kõige selle juures tikub see ajastu olevat ASENDAV.
Ma ei ole kuskil kohanud loetuelu või isegi aimdust nendest uutest töökohtadest, mis kohe kohe peaksid juurde tekkima kaduvate asemele ...Kõik kassiirid vist ei saa hakata Suurte Andmete (Big Data) analüütikuteks või omandaksid kiiresti arvutialase kõrghariduse ja 5 aastase staaži, et kohe hakata tipptegijateks?
Järelikult saab minu arvates tekkivaid probleeme vähemalt leevendada vaid majanduspoliitiliste vahenditega ja minu mõistus (ma ei tea, miks Frey seda isegi ei maini) ütleks, et töönädala mõistlik lühendamine oleks üks esimesi samme sellel teel koos elementaarse miinimumpalga tõusuga koos välistööjõu kasutamise reguleerimisega. Ja nii edasi ja edasi ...
Aga uurige see raamat ja see uurimus töökohtade kaost läbi, imelikul kombel ei paista AI ajastu uurijaid majandusteadlaste seas olevat üldse palju.
 Ju siis on teema liiga riskantne, parem on otsida asju alati sealt, kus on valge.
Võib-olla kõige tähtsam viide on mõiste ASENDAV. 20. sajandi tööstusevolutsiooni näide on pigem eksitav, selline areng enam ei kordu.


september 21, 2019

Ilmaparandamispäev















Minu kooli ja noorusepõlves nimetati selliseid päevi laupäevakuteks.
Toimusid nad 22. aprilli paiku.
Tegelikult tehti sellistel päevadel ja tehakse nüüdki paljud prügised kohad puhtamaks.
Selle kõige kõrval tundus ikkagi kõige, kõige tähtsam olevat sellega kaasnev pasunate puhumine.

september 14, 2019

Nõiduslikud aastaajad


Need nõiduslikud aastaajad
Janine Janseni ja Amsterdami Sinfonietta  esituses on kuni viimse
taktini lihvitud pärlikee.

september 07, 2019

Ikka veel tõe ja õiguseta















Ühel päeval umbes 40 aastat tagasi sattus mulle raamaturiiulilt näppu tähelepanuväärne teos nimega Toomas Nipernaadi.
See teos erines märgatavalt paljudest teistest isikunimelistest teostest. Mingi sarnasus ehk oli Nipernaadil tollal populaarse Svejki juhtumistega I Ilmasõja päevilt.
Need kaks raamatut on tänaseni minu mõttelise edetabeli ülemises otsas. Ei ole oma sisemuse sotsioloogiaga nii sina peal, et öelda: 1. ja 2. edetabelis, aga kõrge koha saavad nad kindlasti ...
Kuna Nipernaadi autor Gailit ei olnud eestlane, vaid lätlane ning raamat oli õhukene ja koosnes vaid lühikestest novellidest, ei saanud sellest meie kultusteost.
 Seevastu Anton Hansen aga kirjutas palju ja kirjutas hästi ja eriti hästi on tema poolt kirjutatud raamat "Tõde ja õigus".
I osa ma olen läbi lugenud.
Aga edasi ei ole saanud. Mida Juku ei loe, seda Juhan ei pruugi ka veel lugeda.
Nüüd on lisandunud sellele veel "ehteestlaslik" jonn juurde -
Aga miks "Tõde ja õigus", aga mitte "Nipernaadi" peab see kõige tähtsam raamat olema?
Isegi, kui Gailitil oleks jagunud oma huumorit ja kerget satiirigi lausa viiele köitele, ei oleks sellest iial saanud kultusobjekti.
Sest see põhiline meie olus ja elus on siin toodud pildi peal ju väga, väga hästi ära kujutatud ja mingi Toomase nimeline kergats meie rahva hinge ära ei mahu.
Kõige tähtsam asi eestlase jaoks on tema jonn ja mitte mingisugune jonn matsi ja mõisahärra vahel, vaid ikkagi jonn kahe kange eestlase vahel. Selle jonni peale ei ole palju ära kulutada 5 köidet või vähemalt oluline % selle teose mahust. Sellest peab tegema kultusfilmi, seda teost peab tõlgitama, seda peab müüdama teistelegi maailma rahvastele oma rahva loomuse parima eeskujuna.
Ja mina oma rahva tüüpilise pojana jonnin ka edasi: ei võta veel kätte köidet 2. ja köidet 3 ja ei pea ka
seda tegema, sest ei ole vaja enam sellist kooli lõpetada, kus selline asi oleks tarvilik ja hää.
Aga ma ei luba, et ma pean seda jonni lõpmatuseni.
Pigem võib toimuda (osaline) murdumine, sest üks minu väga hea tuttav väitis, et selle kultusteose filmimuusika on väga hea ja juba selleks, et see film ära vaadata ja muusika ära kuulata tuleks ikkagi ka terve teos läbi uurida ja puurida.
Vihje: selle filmimuusika autori vanem on kirjutanud meile ühe väga, väga legendaarse laulu!
Kahju, et selle laulu põhilause  -
seni, kuni Su küla veel elab,
elan mina ka ...
hästi enam ei pea.
Aga ärgem ütelgem veel lõplikku tõde, sest Eestimaa küladesse on läinud palju noori tarmukaid inimesi lausa pealinnast Tallinnast ja nende tarmukus võib-olla päästab meie rahva uuele elule koos oma uute ....
Andrese ja Pearudega....




august 29, 2019

Hõbekuul leitud: Tarkvara 2.0



Vaadake mõttega läbi ülaltoodud esitlus.
Kes veel ei ole AI ekspert (ma ei ole ja tõenäoliselt ei saagi selleks)  , nendele on eriti
oluline "MÕTTEGA" täiend. Te ei pea toimuva mõttest aimumiseks aimama, mis asjad toimuvad AI-s!
Kui te eriti ei viitsi, siis lugege vähemalt läbi Andrej Karpathy vastav blogitekst:
https://medium.com/@karpathy (Software 2.0)
Või ... lugege edasi, sest ma natukeosas kordan üle (ja ei saa paljustki veel aru)
Karpathy  sõnumist. Aga ma loodan siiski, et põhisõnum on mullegi piisavalt selge.
Niisiis on tarkvaraarenduse mudeli 1.0 asemel tekkinud ja kiiresti arenemas tarkvaraarenduse mudel 2.0, kus tarkvara, kui sellist enam ei kirjutata.
On olemas nõuded, mida tarkvara peaks tegema ja näidisandmed, millest antud tarkvara peaks tegema nõutud andmed. On olemas kiire meetod, millega testida, kas tulemus vastab soovitule või ei s.t. on olemas küllaltki selge seos ja võimalus öelda, kas näidisandmetest on saadud õieti aru, s.t. kas tarkvara sai tulemuseks selle, mida meie eeldasime.
Tõlgin ja panen RASVASEKS Karpathy blogiteksti ALGUSE täielikult, et jõuaks kohale, et see ei ole lihtsalt üks uus lisavidin või raamistik või midagi sarnast, millega iga programmeerija on juba harjunud:

Mõnikord ma avastan, et neuronvõrkudele viidatakse lihtsalt kui "masinõppe tööriistakasti lisavahendile". Nendel  lisavahenditel on mõned eelised ja puudused, ja aeg - ajalt saate neid kasutada, et võita KAGGLE võistlusi. Õnnetuseks ei näe see tõlgendus absoluutselt puude taga metsa.
Neuronvõrgud EI OLE teine klassifikaator, nad VIITAVAD põhimõttelisele muutusele meie tarkvara kirjutusviisis: NAD ON TARKVARA 2.0


See algus kahjuks on üks tõdemus, mida iga tarkvaranikerdaja saab pidada vaid ebameeldivaks,
sest näitab armutult kätte tema koha ajaloolises arengus - täpselt samas seisus olid ludiidid, endised käsitöömeistrid 18. sajandi lõpus. Ludiidid ei olnud rumalad või võimetud inimesed - vastupidi, nad olid käsitöömeistrid, kes olid läbinud pikaajalise sellistaatuse, et üldse niikaugele jõuda ....
Nad olid erinevalt paljudest teistest PALJU VÕIMEKAMAD, sest olid aastaid vaevelnud õpipoisistaatuses ...seejärel aga saanud oma valdkonna meistriteks...

Need pühad tegevused, mida te praegu teete
NÄIDE tööpakkumiste ridadest:
(JAVASCRIPT, TYPESCIPPT (PARTIKULAARSELT ANGULAR);
RUBY ON RAILS 5.0 FRAMEWORK;
JAVASCRIPT; CSS; HTML ....
JA KÕIK ÄNGLISH. -.... see taltetsistumine käib ikka täie rauaga!
on mõne aja pärast täelik xxxx (bullshit).
sest sellistele täispinurakendustele leidub alternatiiv, kus me treenime oma kasutajapõhiste juhtumikirjelduste ja vastavate andmetega põhjal välja neuronvõrgu ja seejärel lihtsalt hakkama seda treenimist täpsustama, edasi arendama, uusi andmeid hankima. Ülejäänud töö teeb ära neuronvõrk.
Ei mingeid täispinuprogrammeerijaid enam!
Võimalik, et jääb järgi andmearhitekt ja see sõna pidage meeles. Need on lihtsalt inimesed, kes tõlgivad selle, mida kasutajad tahavad sellesse keelde, millest arvuti aru saab. See tõlge aga võib olla muutunud küllaltki triviaalseks selles mõttes, et ei eelda enam suuri teadmisi programmeerimisest.
Küll aga peab inimene valdama väga hästi valdkonda, milles ta oma programmile  tellimust koostab.
Alles jäävad ka inimesed, kes selles AI maailmas suudavad luua AI neuronvõrkude loomiseks ja edasiarendamiseks vajalikku raamistikku, keskkonda või tuge. Aga neid inimesi ei ole eriti palju vaja.
Aga needsamad koodinikerdajad, kes vanasti tõstsid ühte lipikut teise kohta ja juhul a teisendasid kasutaja sisestatud arvu ühtemoodi ja juhul b teistmoodi, if else või koguni for või foreach tsüklitega misiganes moodsas või mittemoodsas raamistikus või misiganes raamistikes - kui asjapulk oli täispinuprogrammeerija - võivad ennast avastada tänavalt, koos näiteks selleks ajaks tänaval olevate autojuhtidega. Mis sellest, et need autojuhid või programmeerijad võivad oma rekkasid või arvuteid sama osavalt roolida või programmeerida, kui Tänak WTC ralliautot - palka nad selle töö eest enam ei saa, sest sama töö teeb palju paremini ja kiiremini ära neuronvõrk, mille jaoks on juba olemas ka spetsiaalne AI kivi, mis eriti hästi oskab selliseid neuronvõrkude tulemeid arvutada ...
Nii saab olema kahjuks ka täispinuprogrammeerijatega.
Teie helge elu saab üsna kiiresti otsa! Ega see praegugi, eriti vananenud raamistikes tegijatele väga helge polegi!
Bill Gates on öelnud, et me ülehindame krooniliselt seda, mida võime teha 1 aastaga ja alahindame seda, mida saab teha 10 aastaga. See ajaskaala on tõenäoliselt AI toimuva osas väga täpne, sest tõenäoliselt programmeerijate vajadus isegi kasvab lähema 5 - 10 aasta jooksul, aga siis hakkab langema.
btw: Selle kasvu juures võite avastada ennast ikka juba tänavalt, sest ... sama tööb teeb ära Ukraina või India kolleeg pisut madalama töötunnihinna eest. Nii ei ole juba näiteks praegu Soome programmeerijate (Eestist puuduvad andmed) töötasu kasvanud. Küllap leidub naabermaadest kolleege, kes sama töö ära teevad madalama hinna eest.
Uus tegija tööturul, neuronvõrk ja sellele võrgule ehitatud kiibid teeb ära ülejäänu - s.t. suur % inimesi leiavad ennast varsti tänavalt või lihtsalt konkureerimas väga triviaalsete tööülesannete täitmise nimel 100 ja enama osalistega missikonkurssidel!
Millalgi oli ka telegrafist väga kuum amet. Seejärel sai sellest tavaline käsitöö ja seejärel see amet lihtsalt hääbus.
Lugegu aga seda juttu TÕSISELT iga ülikooli astuv IT huviline - kui te kohe praegu ei võta kätte AI õpikut või näiteks AI Pythoni raamistikku, siis olete juba hilinenud. See on viimane šanss saada oma valdkonnas viisakat tööd. Kõik need täispinuarendusoskused omandage kui hetkel vajalikud käsitööoskused, aga mitte rohkemat silmas pidades, sest juba 10 aasta pärast algab nende tööde vajaduste hääbumine.
Ja AI vallas jäävad alles vaid MEISTRID.
Sellest hoolimata saavad IT vallas tööd paljud, Näiteks vangid Soomes pidavat saama lisaraha selle eest, et märgivad ära ühe või teise artikli kohta, kas see on asjakohane (on teemas, või täiesti mööda), või ei ole ...
Ma ei tea, kuidas on see seotud Püütoni või mõne teise püha programmeerimiskeelega või üldse programmeerimisega - IT-ga on see aga seotud, sest ütleb närvivõrgule, et see lahend on "möödalask" ja see on ok. Sellist tööd saab ka edaspidi teha, kahjuks on see ainult väga kauge pärand ajast, millal programmeerija oli meie tööturul "püha lehm", s.t. amet, mida igal juhul tasus õppida....
Aga olen konkreetne, sest ma tean, et et kodeerijate enamik oma elukutse paratamatuste tõttu on skeptilised igasuguste sarnaste tekstide osas:
AI kambrium raudvaras
Just praegu saab märgata igat sorti AI tootjate "kambriumi" plahvatust. Igasugused skeemid on äkki käibel, mida "eelkambriumi" ajal unistadagi ei võinud.
Lähemalt: https://arstechnica.com/gadgets/2018/07/the-ai-revolution-has-spawned-a-new-chips-arms-race/
Tarkvara revolutsioon:
Aga selle põhjuseks on muidugi tarkvaras toimunud revolutsioon.
Lõik Andrej Karpathy blogist
Tuleb välja, et suure hulga reaalse maailma probleemide puhul on palju lihtsam koguda andmeid (või määratleda soovitavat käitumist) kui täpselt kirjutada seda programselt. Nendel juhtudel jagunevad programmeerijad kahte meeskonda. 2.0 programmeerijad säilitavad, parandavad, sildistavad, muudavad ja puhastavad andmehulkasid: iga sildistatud näide programmeerib lõppsüsteemi, sest see andmehulk kompileeritakse "Tarkvara 2.0" koodi" optimiseerimise läbi. Samal ajal tegelevad 1.0 programmeerijad vajalike töövahenditega: analüütikaga, visualiseerimisega, sildistamise infrastruktuuri ja treeningkoodiga.
Konkreetsed näited:
Visuaalne tuvastamine, kõnetuvastamine, kõnesüntees, tehistõlge, mängud,
andmebaasid.
Kõige ilmekam ja võib-olla hirmutavam näide AI-s on MÄNGUDE vallast. Google-l on olnud sisuliselt üks projekt nii malemängu kui GO mängus esikoha võitmiseks eesliitega Alpha (AlphaGo, AlphaZero)
Minu huvi ja kompetents on praegu male, seetõttu käsitlen lühidalt vaid malemängu, Go-le viidates (ei valda). AlphaZero nimeline programm on saanud viimastel aastatel hakkama malemängu parimate mootorite põrmustamisega. Neist praegu parim mootor kannab nime
StockFish ja selle mootori "ELO" on umbes 3400. Kui seda võrrelda inimese ELO-ga, on vahe 500 punkti, s.t. StockFishi puhul saab eeldad vaid mõnda % positiivseid punktides võrreldes inimesega. Magnus Carlsseni ELO on tänaseks umbes 2880 ja ei ole selge, kas see saavutab millalgi 3000 taseme.
AlphaZero mootor põrmustas StockFishi-i pärast miljoneid tunde väldanud treeningperioodi (kasutades Google enda väljatöötatud TPusid, Tensor Processing Unit) ja selle malemootori partiid Stockfishiga on malehuvilistele avalikuks uurimiseks nähtavad. Need partiid on fantastilised ka teises mõttes - nad on ikkagi arusaadavad inimestele, isegi kelle ELO on madal (ma olen Nõukogude Liidu II järk, ei oska selle ELO-t öelda). Isegi mina näen nendes suurt ilu - see, kuidas AlphaZero suudab üle mängida Prantsuse kaitses StockFishi on suurepärane näide sellest, mida võib saavutad AI.
 Male on hea näide vallast, kus inimese kompetentsi peeti pikka aega masinast kõrgemaks ja väga raskesti ületatavaks. Kuigi isegi traditsioonilise lähenemisega on see muutunud, arvutid mängisid enne AlphaZero tuleku ka malet väga hästi, toimus AlphaZeroga kvalitatiivne hüpe. On eeldatud, et AlphaZero ELO on umbes 3600 ja see tõenäoliselt kasvab ja tõenäoliselt saame üsna varsti teada, kas valged alustavad ja võidavad (või jääb mäng viiki).
AlphaGo on sama teinud Go mängus ja ei ole mingit alust arvata, et seda ei juhtu teistes sarnastes mängudes. Inimeste mängud on sedapuhku lõplikult ületatud arvuti poolt, ei ole ja tõenäoliselt tulevikus pole ühtegi mängu, kus inimene oleks parem. (hiljutine näide on pokker).
Aga veel enam on oodata neuronvõrkudelt seal, kus inimene juba ammu ammu on olnud väga halb mängur - tavaline andmetöötlus, tavalised arvutused, andmebaasid. Näiteks andmebaasimootorite asendamisel neuronvõrkude indekseerimise süsteemiga saaksime umbes 70% kiiruse ja mälu kokkuhoidu - ja seda kõike toimetab arvuti nii, et inimesel ei ole ja ei saa iialgi olema täpselt selgust, kuidas arvuti seda teeb.
Selles mõttes on "Tarkvara 2.0" üsna ohtlik leiutis: esmakordselt inimkonna ajaloos inimesed ei saa kontrollida arvuti poolt genereeritava tarkvara käitumist.
Teame ainult, et AlphaZero oskab mängida malet väga hästi ja teeb tõenäoliselt parima käigu antud olukorras. Mis viisil see programm aga oma neuronkihtides sellise järelduseni jõuab, on praktiliselt võimatu teada saada.
Jõuan aga tagasi tarkvaraarendajate või koodinikerdajate juurde.
KUI te olete alles alustav koodinikerdaja, on teie puhul vältimatu AI -ga tutvus.
Ei ole mõtet mingit mõtet investeerida hääbuvasse tarkvara arenduse harusse, mis 15 aasta pärast on poolsurnud, te peate teadma midagi AI-st ja oskama hakkama saada uues olukorras.
Ärge alahinnake andmearhitekti ametit - see amet ei kao niipea. Seevastu lihtne kodeerija amet võib haihtuda lähima 20 aasta jooksul.
Kui te olete aga tegev koodinikerdaja, siis viimane aeg oleks oma tegevus ümber vaadata ja vanuses alla 60 alustada ümberõpet. Ei ole eriti tore jääda tööturule uute väljakutsega rinda pistma vanuses näiteks ütleme  58 (või mõni muu 5-ga algav number).






august 23, 2019

Hilberti hotell




Ma kaldun arvama, et Jumal ei suuda luua kivi, mida ta ise ei suudaks tõsta.
Kui aga Jumala asemele kirjutada Matemaatik, on vastus jaatav.
Matemaatikute üks põhilisi objekte üldnimetusega ARV omab selliseid omadusi, millega arvu mõiste loonud matemaatikud enam kuidagi hakkama ei saa.
Kes valdab „änglishit“ (aga tõlkige maakeelde, kes viitsib), saab sellest aimu ülaltoodud videot vaadates. Aga ma pean viitamise mõttes selle põhilise sisu nii ehk nii ümber panema, seetõttu võite ka minu tekstist samu asju uurida.
Loo algus aga on kirjas Hilberti loengus aastast 1924, mille paradoksaalsuse tõttu selle mitmed väited on ümber pandud tavaisikutele arusaadavasse (täpsemini absurdini viivasse) keelde.
Pean siin asjakohaseks tsiteerida ka Hilberti kuulsat „nalja“, mis ta olevat teinud matemaatikast luule peale ümber spetsialiseerunud poeedi suhtes – jah, tal oli matemaatika jaoks LIIGA VÄHE FANTAASIAT.
Hilbert ise aga oli seda öeldes täiesti tõsine.
Ja kogu arvude häda saab alguse mitte mingitest eksootilistest reaal- või imaginaararvudest, vaid tavalistest, loendamise teel saadud naturaalarvudest …
Niisiis, teil on kosmoses LÕPMATU kohtade arvuga hotell „Hilbert“.
Märkus: Kosmoses, sest Maal oleks liiga vähe ruumi. Isegi lamedus ei päästaks,  sest kusagil
on lamemaateoreetikutel isegi sellele piirid ette tehtud (ja mis selle maailma veerekese järel tuleb, ei tea neistki vist keegi täpselt).
Aga kuidagi on juhtunud (programmeerijate tavaline mure – ükskõik kui suure mahutavusega ketas saab täis!) olukord, et hotell on täidetud. Ärilises mõttes on see muidugi väga hea, kahjuks ühe puudusega, mis on aga täiesti kõrvaldatav. Hotellis nimelt ei ole vabu kohti!
Skeptiliselt häälestatud inimesed võivad siin muidugi kahelda: millise valemiga saab lõpmatut hotelli täita inimestega nii, et vabu kohti üldse ei ole?
Oletame aga, et selline asi on juhtunud.
Kuidas aga üks õnnetu kosmoserändur veel siia hotelli mahutada?
AINULT matemaatikud – ja mitte poeedid ega poliitikud – teavad vastust:
Selleks on vaja lihtsalt iga külastaja ümber kolida!
Toanumbriga i olev isik peaks ümber kolima tuppa numbriga i +1 ja edasi nii, nagu teid kooliõpikud on õpetanud matemaatilist induktsiooni käsitlevas osas.
Pärast neid askeldusi vabaneks tuba numbriga 1. (saladuskatte all ütlen, et ehitajad reserveerisid ühe salatoa numbriga 0 erikülalistele. Näiteks Donald Knuth või temasugused saaksid sellise numbri ilma üleliigsete askeldusteta).
Järgmine mõtteeksperiment matemaatikute absurdidest tekitaks veel hullema probleemi. Kui on olemas lõpmatu hotell, siis miks mitte ei võiks olemas olla lõpmatu kosmoselaev lõpmatu hulga kosmonautidega. Oletame siis, et sellesse naljakasse hotelli maabus ühel hetkel lõpmatu hulka tulnukaid sisaldav lõpmatu kosmoselaev.
Kuidas neid hotelli mahutada?
Jälle on paaris ja paaritute arvude mõistet teadvale õpilasele lahendus vägagi lihtne.
Kui toanumbriga i olev isik koliks sellel sessioonil numbrisse 2*i, jääksid kõik paaritud numbrid tühjaks ja tulnukad õnnestukski hotelli vabanenud paaritutesse numbritesse ära paigutada.
Ei ole vist enam üllatav, et kui kohale saabuks kasvõi lõputu hulk lõpmata suuri kosmoselaevu, igas laevas lõpmatu hulk külastajaid, leiaks matemaatik ikkagi lahenduse.
Kõigepealt lennutame olemasolevad külastajad algarvu 2 astmete peale:
s.t. külastaja numbriga 1 saab numbri 2**1, 2 numbri 2**2 ehk 4 …. 5 külastaja numbri 32 ….64.s külastaja peaks juba üsna kaugele minema, number oleks 2**64 ….
Esimene kosmoselaev lõpmatust seeriast läheb nüüd samamoodi 3 astmete peale:

3, 9, 27 ….Järgmine 5 astmete peale ….
Ja nii edasi, sest algarve on lõpmatu arv.
Tulemina saab meil aga üsna hõredalt täidetud hotell, aga häirib see kuidagi matemaatikuid? (toad 6, 10, 12, 14, 15, 18 … kõik tühjad).
On olemas niinimetatud spiraali mööda liikumise meetod, kus see probleem saab ka lahendatud, aga säästkem ülejäänud külastajad edaspidiste kolimiste vaevadest, sest selle algarvude trikiga on meil nüüd kohe olemas lõpmatu arv vabasid kohti ja rohkem ümberpaigutusi edaspidiste tulunkate jaoks teha pole vaja.
Ülaltoodust saab skeptiline lugeja järeldada, et  ei ole vaja enam imestada selle üle, et matemaatikud oskavad ühest õunast kokku panna 2 õuna. Esialgne õun jagatakse 5 jupiks, 2 jupist saab kokku sama suure esialgse õuna, 3 jupist keerates-pöörates teise samasuguse õuna.
Kõik see häda lõpmatustega sai alguse juba naturaalarvudest. On siis vaja imestada, et füüsikud on neile kaasapandud matemaatikaga tegelikult üsna hädas, sest igal pool, kus nad kohtavad lõpmatusi, peab midagi ümber „normeerima“, et saada mõõdetavaid tulemusi.
Isegi need mustad augud, kus mateeria peaks olema ilusti kokku pressitud ühte nullsuurusega punkti, tulevad kunagi nii ümber normeerida, et see, mis seal toimub, saaks mingi reaalse tähenduse. Mustade aukude ümber toimuv muuseas on tähenduse juba saanud, sest selle musta augu serva peal toimuvad siiski mõõdetavad, jälgitavad protsessid ja näiteks kahe musta augu liitumise tagajärge – gravitatsioonilainet – oskame meie siin Maal juba mõõta.
Õieti öeldes lõpmatused on head senini, kuni reaalselt nendeni pole jõutud …
Näiteks igasugustes põnevates moodsates programmeerimskeeltes saab lõpmatustega „arvutada“ täpselt senimaani, kuni reaalselt arvutada pole vaja. Umbes nii peaksime me kogu Universumi lõpmatuse peale mõtlema.
Tegelikult äkki lõpmatusi ei olegi mujal olemas, kui meie peas, mugavuse mõttes?
Mitte ükski suurimgi kataklüsm Universumis ei ole mõõtuv sellega, mis toimub ühe matemaatiku fantaasias, üheainsa suletõmbe või võrrandiga mingit vastavust paika pannes.

Ja kogu selle hullusele alusepanija, Cantori õpetust õpetatakse lastele juba põhikoolis!
Saab siis veel naljana võtta Hilberti väidet poeetide kohta?


august 21, 2019

Kas 50+ võib lahendada probleeme ehk kui palju on kaksikuid algarvude vallas











Yitang Zhang (s. 1955) on Hiina päritolu Ameerika matemaatik, kes on nüüdseks sama tuntud, kui Andrew Wiles
Andrew Wiles lahendas ära kuulsa Fermat teoreemi:
x**n + y **n = z ** n ei oma lahendeid, kui n > 2. 
Zhang ei lahendanud täiesti lõplikult ära kuulsat algarvude kaksikute probleemi - tõestada, et algarvudest kaksikuid on lõpmatu arv. 
Kaksikuks nimetatakse algarve p, p+2, sest nad erinevad vähima arvu võrra, mis üldse võimalik. 2 ja 3 vahe on küll hm. 1, aga see on päris algarvude rea algus. Edasi ei saa algarvude vahe olla väiksem kui 2.
Kuid tema lahendus tõi tõenäolise lahenduse äärmiselt lähedale. Vähemalt esialgu on lootused kõrged, et see igivana küsimus saab lähiajal lahendatud!
Zhang näitas 2013 aastal, et eksisteerib lõpmatu arv algarvude paare, mille vahe on väiksem kui 70 miljonit. 
Miks ükski tõsine matemaatik seda ülesannet väga lahenduvaks ei pidanud? Üheks suurimaks vihjeks sellele lahendumatusele oli Viggo Brun-i tulemus aastast 1915: kaksikalgarvude pöördarvude summa on koonduv.
 [1.9...]
See matemaatiku jaoks tähendab aga seda, et tõestada algarvudest kaksikute arvu lõputust oli peaaegu lootusetu.
Igasuguste objektide lõpmatuse tõestused kasutavad väga sageli sellist nippi - selle asemel, et näidata, et mingeid asju on lõpmatu arv, näidatakse hoopis, et nendest objektidest tehtud mingisugune summa on lõpmatu.
Kui seda teha ei saa, siis probleemi lahendada ei ole hästi võimalik ...
 Kui normaalsed õpilased näiteks teavad Eukleidese tõestust algarvude lõputuse kohta:  algarve on lõplik arv, sest 
... võtame vastupidisel juhul need N algarvu, korrutame ja liidame ühe ... saame veel ühe algarvu, vastuolu, järelikult tõestatud ...
siis matemaatikud nii ei tõesta tänapäeval ühtegi teoreemi. Nende jaoks on vaja mingit rida, mille summa on hajuv. Kui summa on hajuv, siis neid asju on ka lõputu arv. Näiteks tõestame kõigepealt 100 leheküljel, et ... algarvude pöördväärtuste summa on hajuv - järelikult on algarve lõpmatu arv ....

 
Skeptiline lugeja kindlasti märkab, et 70 miljonit ja arv 2 on oluliselt erinevad suurused. See on nii tavainimese jaoks, mitte aga matemaatikule. Mõlemad suurused on nimelt lõplikud ...
Meie arvutite võimsuse juures on 70 miljonit täiesti tühine arv, umbes nagu 0.1 promilli. 
Aga seda arvu hakati kohe väiksemaks ajama ja minu teada on see piir praegu kohal 246: s.t. lõpmata palju algarvude paare on vahega, mis on < 246 -st.
Ei ole siiski välistatud, et see on uue pika kannatusteseeria algus. Näiteks Fermat probleemiga oli olukord midagi sarnast 19. sajandi lõpul, mil avastati, et vähemalt mõningate arvude jaoks osatakse Fermat probleemi lahendada. Neid mõningaid arve oli äärmiselt palju ja lõpuks oli Fermat probleem lahendatud küll peaaegu kõikide väikeste n-de jaoks, aga ikkagi tuli iga konkreetse n jaoks seda eraldi arvutada - näidata ...
Andrew Wilesi 1994 a. tõestus Fermat teoreemile on kõike muud kui lühikene, kasutab moodsa matemaatika parimaid tulemeid ja kindlasti ei mahu ära mõnele reale, nagu Pierre Fermat väitis. S.t. on enam kui kindel, et Pierre Fermat ei lahendanud seda probleemi.
Ka Zhang tegeles oma algarvude kaksikute probleemiga aastaid, 6-10 tundi päevas oma loengutöö kõrvalt ja lahendas selle vanuses 57! Tema nimi aga oli matemaatikute seas täiesti tundmatu.
Aga matemaatikas, nagu ka mujal, valitseb praegu noorte ajude kultus. See tundus täiesti ilmvõimatu. 57 aastaselt lahendadada niivõrd keerukas probleem! Kuidas see küll võimalik saab olla?

Zhang-l tuli koos emaga pärast 13 aastaseks saamist töötada 10 aastat põllul, sest Hiinas toimus parajasti kultuurirevolutsioon ...
 Alles 23 aastaselt sai ta astuda Pekingi ülikooli aastal 1978. 
Bakalaureuseks sai ta aga 1982. Magistrikraad tuli 1984 ja sellele järgnes 6 (!) aastat doktoriõpet Ameerikas, Purdue ülikoolis. Zhangil polnud mingeid erilisi artikleid ette näidata ja kõigele lisaks oskas ta oma juhendaja töödes leida vigu, mistõttu temalt soovituskirja edasiseks ei saanud.
Nii et 1991 - 1999 töötas ta hoopis kiirtoidukettides kullerina, tehes vahelduseks mingeid juhuslikke raamatupidamistöid ja alles 1999 leidis omale erialase töö New Hampshire Ülikoolis.
Seal töötas ta kuni 2014. Kuna 2013 oli tal aga ette näidata selline suurepärane tulem, siis ...jätkas ta ühe semestri Princetonis ja seejärel tänaseni on tööl  California Ülikoolis, Santa Barbaras.

Zhang sai oma teoreemi tõttu äärmiselt kuulsaks, kuigi see kuulsus talle vaevalt, et meeldis, sest segas teda kontsentreerumast matemaatikale.
Ühel hetkel oli aga Zhang superstaar ja tal tuli pühenduda  päevas mitu tundi ajakirjandusega suhtlemisele. Selles mõttes Zhang Grigori Perelmanist erineb - ta võttis oma aurahad vähemasti vastu.
Pildil jalutab Zhang Santa Barbara rannas (mäletate seda seebikat!), kuhu ta on liivale kraapinud ühe tähtsa valemi. 
Matemaatikaülesannete lahendamine on sageli tegelikult midagi väga huvitavat - mingil hetkel on matemaatikul mingi idee, aga selle idee teostamiseks võib vaja minna lausa aastaid ja selle range kirjeldus võtta pikki lehekülgi.
Idee ise aga võib olla mõne sümboliga väljendatav. 

Sellest hoolimata on tänapäeva matemaatika muutunud amatööruurimisele täiesti kättesaamatuks - tõsised tulemid matemaatikas on võimatud ilma määratu eeltööta. - 
Ilma doktoriõpeteta ei oleks Zhangi saavutus iialgi saanud teoks.
Kohad, kus lihtsalt Heureka karjatades kohe valemi kirja saaks panna ja minna oma Fieldsi medail järele on tõenäoliselt ammu tühjaks ammutatud.
Seetõttu ma näiteks ei usu neid netis rippuvaid 3x + 1 / 2 probleemi tõestusi eriti.

Aga õppeaasta alguseks siis räägin selles probleemist ka (mis on lahendamata vist, kuigi mingid imelikud natukene tõestust meenutavad asjad Internetis on üleval).
Võtke üks suvaline paaritu naturaalarv. Korrutage kolmega ja liitke üks. Jagage 2 -ga seni, kuni tulemuseks saate paaritu arvu. Ja jätkake niimoodi .... 
kuni jõuate arvuni 1 ja sealt lõputu tsüklini 1, 4, 2, 1.
Ülesandeks on tõestada, et me saame iga naturaalarvu korral samasuguse tulemuse.
Hoiatus: on väidetud, et see ülesanne lekitati Ameerika tippmatemaatikutele Vene KGB-lt,

et nende tööd igasuguste pommide kallal häirida. Ja see diversioon vist isegi kohati õnnestus!
Järelikult eksisteerib oht, et see ülesanne võtab teilt kogu vaba aja ja näiteks mõni matemaatikas tegelikult tarvilik õppetükk jääb selgeks tegemata ....

Et väga igav ei hakkaks, siis võtke hakatuseks arv 27.
Nii imelik kui ka ei ole, aga isegi arvu 27 puhul jõuate lõpuks kindlasse sadamasse

1, 4, 2, 1 ....