Ilusaim aeg aastas

Jälle on see imeline aeg käes. Mingi nädal-kaks on selline ulmeliselt ilus,
sündiv, taastärkav, i-me-li-ne.
Kevad, millest varsti kohe saab suvi.

Dinu Lipatti - parim

Dinu Constantin Lipatti sündis 1. aprillil 1917 Bukarestis. Tema kaasmaalanna Clara Haskil on sündinud samuti Rumeenias. Nii on Rumeenia maailmale pianismi vallas kinkinud 2 geeniust.
Dinu Lipatti kõik mängitu on nagu nõiväel puhas kuld. Samas oli see geenius ka erakordne perfektsionist. Ta vältis Beethovenit, sest kartis, et ei suuda ülesandega toime tulla.
Ta olevat öelnud, et Beethoveni Imperaatori kontserdi mängimiseks peaks ta teosega 4 aastat tutvuma.
Seda aega aga talle ei antud: Lipatti suri verevähi tõttu 1950 2. detsembril.
Lipatti üheks õpetajaks oli Alfred Cortot.
Tema mängitut on kahjuks väga, väga vähe.
Üks kõige legendarsemaid kontserte on tema viimane esinemine Besanconi muusikafestivalil 16 septembril 1950. Lipatti oli siis juba väga nõrk.
Sellest hoolimata oli ja jääb see esinemine mingiks täielikuks üliinimlikuks sõnumiks. Olen seda korra kuulanud ja siis kadus see Youtubest ära. Jäid vaid osad, aga need on sõnulseletamatult ilusad palad.
Algas see Bachi partita nr. 1-ga:
I

II


Seejärel Mozarti sonaat A-minoor K 310


ja Schuberti eksprompt:




Kus on sealmängitud teine eksprompt  ja 13 valssi, seda ma ei tea. Eks siis peate tellima plaadi. Kunagi olid nad jutjuubis ilusti olemas.
Valss E-minoor jäi mängimata, sest enam jõudu ei olnud.
Aga selle eest on Lipatti stuudios mängitud Chopini valsid (veel?) olemas ja täna võin puhta südametunnistusega öelda, et paremat Chopini valsside esitajat ei olegi.
Valisin küll ühes eelnevas blogilooks Chopini valsside esitajaks Alice Sara Ott-i, kuid nüüd üle kuulanuna võib öelda, et Lipatti jääb siin parimaks.

Lipatti Chopini valsid koos viimase - 14-ga:
 Viimasest valsist saate aru, MIKS ta seda oma viimasel esinemisel ei mänginud.
Lõpus on seal lisaks veel suurepärased Barkarool, Nokturn nr. 8  ja Masurka 32.


Ja üheks kõige suuremaks pärliks on GRIEGI I klaverikontsert.


Ja olengi peaaegu (veel on siin seal ühte teist) kogu Lipatti salvestatu siia linkinud.

Parim Tšaikovski I

Leidsin Tartu Aparaaditehase endises asukohas lõunastades samas paiknevast raamatupoest omale 2 euro eest Tšaikovski I klaverikontserdi partituuri. Õnnetuseks oli orkester ära nuditud teiseks klaveriks. Uus hobi on nüüd neid kontserte kuulata ja nooti kaasa lehitseda...
Kuigi Tšaikovskit on juhatanud meie mees Paavo Järvi koos Lang Langiga, jõudsin lõpuks ikkagi järelduseni, et see Tatjana Nikolaeva mängitud kontsert on kõige parem.
Mulle ei meeldi need pöörased tempod eriti, kuna seal läheb tegelikult kõik kaduma, mitte ei tule juurde. See on minu arvates see klaverikontsert just nii mängituna, nagu ta peab olema.

Alkeemiline intelligentsus

Praegust seisu tehisintellekti vallas tuleb nimetada siiski läbimurdeolukorraks. Kui google Alphazero tõesti õppis male ära nelja tunniga, mis on täiesti võimalik, siis ainuüksi see asjaolu meile midagi osundab.
Al Rahimi on üks selle ala eksperte, kes tõi esile, et praegune AI on samal aja ka alkeemia. Segatakse kokku midagi närvivõrkudest ja vaadatakse, mis välja tuleb. Vt. näiteks

http://www.sciencemag.org/news/2018/05/ai-researchers-allege-machine-learning-alchemyja nii edasi otsingusõnedega Alchemy ja AI.
See on üsna ohtlik kokteil. Lastele on sattunud kätte mänguasjad ja nad proovivad nendega igasuguseid huvitavaid asju teha. Aga mänguasjad võivad plahvatada, nagu sõjajärgsel ajal oligi.
Esimest korda on arvutitega nii, et eksperdid ise ei saa aru, mida nende kirjutatud programm teeb [mööndustega, isegi täiesti tavaline programmi veateade, ütleme näiteks Drupali php error, on lehekülje pikune krüptograafia. Aga lõpuks saab ikkagi kätte selle, mis viltu läks].
See meenutabki keskaja alkeemikuid, isegi maagiline vormel kullast, milleks praegu on küll inimõistusega võrdväärse mõistuse ehitamine elektroonikajuppidest.
Ja mis sellest siis saab?  Oli ju üks kuningas, Midas nimi, keda niimoodi õnnistati, et kõik, mida ta puutus, muutus kullaks.  Sai ta õnnelikuks?
Meid ei rahusta siin kahjuks mitte üks põrm väide, et küll kõik laabub. Meid ei rahusta isegi AI ekspertide usk, et see probleem saab oluliseks alles kusagil aastal 2075 (enamus eksperte arvab praegu nii, kuigi 1% usub, et juba 10 aasta möödudes on see asi käes).
Ka tuumafüüsikud arvasid, et aatomituumast energia kättesaamine võtab väga palju aega, Ernest Rutherford arvas seda veel aastal 1933. Aga näe, pomm oli valmis ja kasutatigi 1945.
Ka Google ja Tesla liidrid Sergei Brin ja Elon Musk on avaldanud kartusi AI tuleviku osas
[Võimalik, et refereerin natukene pikemalt sellest lähiajal].
GPU -le on lisandunud TPU-d (ma ei tea muuseas, mis asjad on TPU-d. Igal juhul saab nendega ehitada närvivõrke ja praegune AI suurmood on närvivõrgud).
Tuleksima tagasi maa peale.
AI koos robotitega on juba praegu röövimas töö taksojuhtidelt, varsti veoautojuhtidelt, ehk isegi pilootidelt (ka see juhtub üsna kiirelt, sest taga on suur raha kokkuhoid), laborantidelt, ehitajatelt...
Lähitulevikus (10-20 aastat) on löögi all vähemalt 1/3 töökohtadest suhteliselt optimistlike hinnagute järgi.
Ja need kiidetud uued töökohad, mida uus tehnoloogia tekitavata, kahjuks ei ole isegi ennast ilmutanud ühelegi inimkonna õnne prohvetile. Neid lihtsalt ei teki, pigem võetakse isegi infotehnoloogia vallas töö paljudel töö käest ära. Üks töökoht AI-s võtab näiteks leiva viielt arendajalt või midagi sarnases proportsioonis.
Lahedad 90-ndad on vaid mälestus.  Siis istus iga ettevõtte nurgas abivalmis arvutispetsialist (sest muidu tundus täiesti võimatu kõige selle uue asjaga hakkama saada). Praegu on inimesed tarkvaraga niivõrd kohanenud, et spetsialisti saab vaid kohale tellides ja suure raha eest ja alles siis, kui probleem on tõesti über tehniline ja keeruline.
Normaalne oleks näiteks sellest lähtuvalt inimeste tööpäeva pikkustki lühendada - 6 tunnini. Selle asemel saab aga pigem tööpuudust ära kasutada, pigistades neilt õnnelikelt tublidelt viimase välja - ikka see jänkide 60 tunniste töönädala õnnistus ei kao meil kuhugi. Vara üles, hilja voodi, nõnda ... mis siis on meile tuppa toodud, küsiksin?
See viib mõtted jälle ühe prohvetini, Karl Marx nimi. Jah, kole asi oli see kommunismi ehitamine, aga Hiinas läheb asi ikkagi edasi ja Hiina on juba praegu I riik maailmas või kohe selleks saamas.
Hiinlased tellisidki Karl Marxi 200 sünniaastapäevaks sakslastele Marxi mälestussamba.
ja nii edasi ja edasi ilmaparandamise teemadel ...

Nüüd on jumal olemas

Kellel aega ja tahtmist, vaadake see video üle. Siin põrmustab üks kolakas (GOOGLE
närvivõrkude AI) teist kolakat nimega STOCKFISH ja meil, surelikel, ei tohiks selle kohta olla midagi kaasa öelda.
Mõnel siiski veel on ja mulle Vitali Neimeri videod male teemadel meeldivad.
Tal on julgust laskuda natukene lihtsurelikumate tasemele ja samas tõusta ka masinate tasemele
ja see õnnestus. Partii on ka iseenesest huvitav, seda on sõltumatud eksperdid-suurmeistrid tunnistanud. Kui vaid oleks aega ja vaimset energiat see taplemine kaasa teha!
Siin on endiselt ületamatu Paul Kerese VALITUD PARTIID -
Keres oli oma partiidele ka suurepärane kommentaator. ... Neimer on siin teinud igal juhul ka väga head tööd!
Mis aga huvitav - Google on kuulutanud, et tema närvivõrkudel baseeruv kolakas olevat õppinud male selgeks nelja (jah, NELJA) tunniga.
On kriitikuid, kes panevad selle väite ÕIGUSEGA kahtluse alla. Sellest hoolimata võib üsna tõenäoliselt olla tegemist läbimurdega.
Nagu lapsed ikka ei täidi oodata tegelikku kohta, kus murrang teoks saab, tegi vist ka Google AI meeskond kiirendusi, nõrgestades Stockfishi ELO-t teadlikult. Sellest hoolimata on Stockfishi ELO
(maleintelligentsuse indeks) inimeste omast kaugelt üle ja nüüd põrmustab kõik mingi tulnukas, kes õpib asjad selgeks nelja tunniga.
See neli tundi tundub jah, kahtlane. Kriitikud on väitnud, et need avangud on liiga inimese nägu, et
neid nelja tunniga läbi mõelda.
Pigem need avangud ikkagi anti kuidagi kolakale ette ja siis edasi vahest läks ta ise oma teed.
Kuid ei ole üldiselt kahtlust, et varsti, võimalik, et näiteks sellel aastal, või vähemalt 2020 on see siiski nii:
Mistahes mäng antakse kolakale ette oma parameetritega ja ta leiab sealt ise alati võitva või vähemalt viigistava strateegia.
Selle mängu mõned omadused ehk peavad olema küllaltki kindlalt piiritletud, aga juba sellise AI -ga saab teha uskumatult palju kasulikke ja kahjuks ka väga kahjulikke asju.
Üks vana anekdoot räägib sellest, et esimene küsimus, mida tõeliselt mõtlevale kolakale olevat esitatud (see on juba 60-ndatest pärit anekdoot), oli küsimus sellest, kas Jumal on olemas.
Vastus oli:
NÜÜD ON.