juuni 21, 2011

Saaste vältimine on olulisem, kui Tepco aktsiate hinnad






Sellel 1. juunist pärineval pildidl uurivad töölised tseesiumi absorbtsioonitorni sees olevat seadeldist, mis peab Fukushima tuumajaamas tööle hakkama (ja ei ole seni hakanud).



Tõlkisin lingilt



alljärgneva loo:
Mitmed inimesed on teinud ettepaneku, et võiksin kirjutada millestki muust, kui tuumajaamadest (tlk. see ei ole minu jutt, see on ettepanek artikli autorile), aga praeguses olukorras seda ei juhtu (ka minuga ei veel ei juhtu, tlk.). Kriis Fukushima tuumajaamas nr. 1 ei ole veel läbi. Veel enam, on märke, mis ütlevad, et olukord läheb veel hullemaks. Ma ei saa jääda kõrvale ja uurida poliitilist olukorda ilma sellele sündmusele tähelepanu pööramata.
Üks nendest isikutest, kes on sattunud tuumajaamaga seonduvalt avalikkuse tähelepanu alla, on 61 aaastane Hiroaki Koide, kes töötab Kyoto Ülikooli Tuumareaktorite Uurimise Instituudis.
Koide tõmbas enese tähelepanu, sest ta rääkis avameelselt tuumaenergiaga seonduvatest ohtudest, üritamata samal ajal otsida meediakuulsust.
Koide tegi 16. Juunil Asahi TV programmis järgmise avalduse:
Praegusel hetkel saan teile öelda TEPCO avalduste põhjal, et Fukushima tuumajaamas on tuumakütus tunginud läbi reaktorite põhjade, mis on sellele kaasa aidanud omapoolse survestusega. Praegu on kütus betoonpõrandatel ning tungib läbi selle pinnasesse. Peame ehitama sügavale pinnasesse kaitsevalli ning rajama maaaluse tammi nii pea kui võimalik, et vältida põhjavee ja ookeani radioaktiivset reostumist
See avaldus pälvis avalikkuse tähelepanu ja kui selle kohta küsiti valitsuse kõrgel positsioonil olevalt ametnikult, ütles ta, et tõepoolest valmistatakse ette maaluse tammi rajamist. Kuid kui seda küsimust edasi uurisin, leidsin, et see projekt on seisatatud TEPCO vastuseisu tõttu.
Ka Sumio Mabuchi, Naoto Kani abi tuumaküsimustes, on samal seisukohal ning tahaks, et valitsus hakkas tammi rajama. TEPCO on senini sellele vastu seisnud.
Põhjus on rahastamises. Projekt maksaks vähemalt 100 miljardit jeeni, kuid puudub garantii, et valitsus selle kulutuse katab. Seetõttu kardab TEPCO, et ta ei saa enesele sellist lubadust võtta ning väldib vastava avalduse tegemist järgmisel aktsionäride koosolekul.
Minu valduses (Takao Yamada) on TEPCO valitsusele edastatud dokument selle kohta, kuidas käsitleda pressiteateid. Maaaluse tõkendi ehitamise kohta räägitakse väga keerulist juttu, asju jagatakse 5 kategooriasse, kuid põhiline sõnum on:
„Me kaalume seda küsimust mr. Mabuchi juhtimisel, kuid me ei taha võtta enesele liialt palju kohustusi. Seetõttu hoiame andmed konfidentsiaalsetena“
Ehk kõige jaburam vastus küsimusele, miks ei ole ehitust veel kiiresti alustatud:
„Kuna põhjavesi liigub edasi kiirusega 5-10 sentimeetrit päevas, siis on meil üle aasta aega, enne kui see jõuab ookeanini …“
Esialgu plaaniti maaaluse tõkendi ehitamie plaan avaldada 14. Juunil, kuid see lükati edasi TEPCO aktsionäride üldkoosoleku järgsele ajale (28. juuni).
Samal ajal jätkub olukorra halvenemine ning radioaktiivsed ained levivad vabalt keskkonnas, saastades jaama ümbrust.
Mis on tähtsam: kas hoiduda aktsiate langusest või vältida saastust?
Jaapani äri- ja poliitikamaailm on langenud tasemeni, kus isegi ei suudeta otsida sellisele küsimusele vastust.
Üks valitsusametnik avaldas arvamust –
„Ma suudan praegu mõista, miks meie juhid sõja ajal ei suutnud kiiresti ning põhjendatult oma strateegiaid ellu viia.“
Tänaseni tulevad vastavatest valitsukvartalitest teadaanded, mida keegi ei usu – ma pean silmas TEPCO teadaandeid selle kohta, kuidas kriisi kontrolli alla võtta.
Paljud võrdlevad Kan-i endise Jaapani peaministri Hideki Tojo-ga, kuna ta kurjustab oma alluvate üle pisimategi detailide puhul. Tojo astus tagasi 1944 aasta juulis, pärast Saipani langemist, kui sai üsna tõenäoliseks, et Jaapan kaotab sõja. Tema järel ametisse astunud Kuniaki Koiso oli ametis 8,5 kuud, enne kui teda asendas Kantaro Suzuki. Seejärel heideti Jaapanile 2 aatompommi ja sõda lõpetati Imperaatori otsusega.
Miks ei sõlmitud kiirelt vaherahu, et lõpetad sõjategevus.
Pakuti välja võimatuid lahendeid, terve mõistus oli kadunud ning valitsus jõudis väga aeglaselt mingi otsuse langetamiseni. Täpselt samasugune situatsioon on tekkinud praegu.
Kõige tähtsam oleks praegu saastuse leviku peatamine. Vajame selleks juhte, kes keskenduksid põhilistele küsimustele, ilma kaldumata tühja teoretiseerimisse.

Takao Yamada

Missouri uputab




Pildil on Fort Calhouni tuumajaamast viimane kättesaadav pilt

Selgub, et peale Emajõe on ka teisi jõgesid maailmas, mis tänavu uputavad.
Üsna mahavaikitud on nendest Missouri jõgikonnas toimuv. Nagu suurtel jõgedel kombeks, jõuavad suured uputused sinna kohale hilinemisega – Missouri jõgikonda toitvas Montana mäestikus lumi alles sulab!
Räägitakse, et 8 jalale (kuna jänkid mitte iial ei õpi meetermõõdustikku selgeks) lisandunud veel hiljuti 2 tolli lund ja nüüd see siis sulab. Lisaks veel vihm altpoolt ja tulemiks on Missouri juba praegu rekordilised veetõusud. Võistlus käib 1993 või 1951 aastaga, siis olid ka suured uputused ja selle mälestuseks suured teibadki püsti, mille ots tähistamas tollast veetaset. Muuseas, veel hiljem peaks see asi kajastuma ka Mississipil, kuna Missouri on Missisipi lisajõgi.
Selle uputuse muudavad aga veel keerukamaks Missouri jõele ehitatud tammid. Enamasti seal hoopis vett napib ja nii ongi need tammid tekkinud, et seda vett kokku koguda ja põua aegadel laiali jagada. Nüüd aga on tammid otsese surve all ja võivad puruneda. Iga üleujutuse ajal on neid purunenud üksjagu ja laupäeva öösel vastu pühapäeva läks ka mõnigi tamm puru.
Missouri keskjooksule on aga jänkid rajanud 2 TUUMAJAAMA. Fort Calhouni tuumajaam on eespool, millele järgneb Cooperi tuumajaam. Need mõlemad jäävad suure ujutuse korral
vee alla ja ei ole teada, millega see lugu lõpeb. Fort Calhounis seoses hooldusega pandi jaam seisma, aga kasutatud kütuse vardaid on vaja nagu alati jahutada. Nagu alati sellistel puhkudel kinnitab valitsus, et kõik on kontrolli all ja nagu alati ei usu rahvas seda juttu mitte.
Nagu alati on Eesti meedia selle koha pealt truualamlikult vait. Nn. uudistekünnise lävi, mis mõnel juhul algab küll Jennifer Annistoni seiklustega, on siin ootamatult kõrge. Ei oskagi öelda, kui kõrgele võiks vesi kerkida, kui ka Postimees sellest uudise saab. Elame- näeme.
Juba on kehtestud lennukeelu tsoon Fort Calhouni tuumajaama kohalt ja juba ei saa reporterid sellest jaamast lähedalt pilte teha – sõjavägi tõrjub uudishimulikud tagasi.
Juba mätsitakse Missouri tegelike taseme andmetega, juba ei saa peale „vandenõuteoreetikute“ spekulatsioonide midagi mõistlikku teemast lugeda. See viitab sellele, et ühel ilusal päeval avastavad ka jänkid ennast 7 taseme tuumaõnnetuse keskelt. Tahaks siiski loota, et ei, kuigi selle mätsimise eest on nad selle täiega ära teeninud.
Ka Fukushima tuumaõnnetusega seoses on just jänkide Ameerika lääneranniku tuumataseme monitooringu andmed salastanud …
Ei leiutata ka Päikese alla uusi asju, täpselt samamoodi, nagu täna 25 aastat tagasi Venemaal ja meil toimib kõik ka Jänkistanis.

juuni 20, 2011

Veepuhastusjaama mured



Pildil peaks olema see umbes 10000 tonni mahutav hoidla, kus varem hoiti nõrgalt radioaktiivset vett, nüüd aga vist pisut kangema toimeainesisaldusega.
Nimelt vana radioaktiivne vesi lasti lihtsalt OOKEANI ja täideti konteinerid uue portsu
reaktorite loputamisest pärit veega.
Kuid keldrites sisaldub seda veel 110000 tonni ja seda pole kuhugi panna.
Iga päev toovat juurde 500 tonni.
Selle kõige käitluseks on AREVA ehitanud radiaktiivse sodi käitluse jaama, mis aga ei taha
kuidagi käima minna.
Lingilt

http://ex-skf.blogspot.com/2011/06/contaminated-water-processing-at.html

saab lugeda, et veepuhastuse käivitusel filtri lubatud radioaktiivne määr 4 millisievertit tunnis sai 5 tunniga täis. Insenerid arvasid, et see toimub alles kuu aja möödudes. Nüüd tuntakse huvi, millest selline kiire normiületus? Arvatakse, et mingi radioaktiivne muda on ummistanud süsteemi ja otsitakse muid põhjusi. Aga põhjus võib olla hoopis lihtsam:

vesi ONGI NII RADIOAKTIIVNE, s.t. vee radioaktiivsuse hindamisel on mööda pandud 100 korda.
Selle vee puhastamisega aga ei anna palju oodata – keldrid on ääreni vett täis, ääreni on siin ja seal (1. reaktor, 2. reaktor) paarkümmend sentimeetrit. Vett on aga vaja puhastada 500 tonni päevas, nii palju seda väidetavalt jahutuseks praegu kulub. Puhastusjaama võimsuseks oli planeeritud küll 1200 tonni, aga sellegi, 500 tonnini peab jõudma. See on küsitav, kui see vesi on nii radioaktiivne.


juuni 18, 2011

Jaapani robotid ja tuumaõnnetused



Videol näete ühte imerobotit viiulit mängimas. Kus aga on tuumajaama robotid, võiksite küsida.
Alljärgnev Economist-st tõlgitud lugu aitab ehk olukorda selgitada.

http://www.economist.com/node/18652185#footnote1


Tohoku Ülikooli insenerioskonnas Sendai koridoris seisab kena kollane roomikutel liikuv robot, varustatud haaratsitega. Seda ehitati maksumaksa kulul selleks, et tulla toime tuumaõnnetustega.

Aga kahjuks ei ole sellest robotist mingit kasu.

Satoshi Tadokoro on ülikooli robootikaspetsialist ja ta väitis, et see on üks robotitest, mille arendamist finantseeris valitsus pärast 1999 aasta tuumaõnnetust uraanitöötlemistehases. Selle õnnetuse tagajärjel kaks töölist said surma. Robotid võiksid teha päästetöid, kui radiatsioonitasemed inimeste jaoks oleksid liialt kõrged. Te võiksite möelda, et see oleks praegu väga kasulik. …
Üks sellistest robotitest on praegu kasutusel laste suvelaagris.
Alates 11. Märtsist, kui Fukushima Dai-ichi tuumajaama tabas tsunami, on saanud selgeks, et tolleagsed pingutused on osutunud asjatuteks. Jaapani paljukiidetud robotid oskavad mängida viiulit ja ehitada autosid, kuid ainsad robotid, kes suudaksid selles suurõnnetuses teha päästetöid on välismaised, nagu PackBot, mida varemalt kasutati Afganistanis. Selle roboti on välja arendanud Massachusettsis paiknev firma iRobot.
Tsunami põhjustanud tuumaõnnetuse kulgu on tunduvalt raskenanud tuumapoliitikas tehtud vead. Hoolimata paljudest väiksematest tuumaõnnetustest eitasid Jaapani energiatootjad, nagu Tokio Elektrivarustuse firma (TEPCO) igasuguseid hoiatusi. Nad väitsid, et nende ohutus on suurepärasel tasemel ja puudub igasugune oht läbisulamiseks. Seda ohutusmütoloogiat kasutati selleks, et mööda minna kodumaisest opositsioonist ja seda toetas vaikivalt valitsus, meedia ja avalikkus.
See omakorda lõi olukorra, kus valitsusel ei ole õnnestunud luua valmisolekut suurõnnetusteks. Teatud valdkondades puudub kogemus, nagu seda on robootika. TEPCO põlgas maksumaksja raha eest ehitatud robotid ära ning ka robotiehitusfirmade teenetest keelduti.
Isegi pärast 11 märtsi kasutati roboteid väga juhuslikult. Ameerika roboteid kasutati eelkõige surve tõttu, osalt selle abi eest, mida Ameerika väed osutasid tsunami tagajärgedega võitlemisel.
Ka jaapani robotid, nagu Quince, võivad olla sama head, kui Ameerika omad. Quince ehitas valmis Chiba Tehnoloogiainstituut hr. Tadokoro juhtimisel. Seda testitakse, et näha, ks see saab töötada Fukushimas.
Aga mitte robotitööstus ei ole olukorra tekkimises süüdi – reaalset viga tuleb otsida TEPCO-s ja valitsuses.

Tõlkija märkus:
Mitmed robotid logelevad praegu Jaapanis – teaduse tehnika muuseumis vedeleb üks selline,
Kuid ükski robot ei saa töötada suurema kiirguse all, kui 10 sievertit. Tuumareaktori lähistel on aga kiirgus veel suurem, nii et ei ole lootust, et koorium, sulanud tuumakütus oleks võimalik reaktoripõhjast robotite abiga praegu välja õngitseda, seda saaks teha alles aastate pärast.
Tehnoloogia tuumasõnniku kõrvaldamiseks on tegelikult puudu, seda asendab tuumamütoloogia. Tuumaenergiafirmadel on jälle lasted rahvale lihtsalt pähe istuda ja takistamatult valetada, kui ohutu nende sõnnik on.


Jaapani radiatsioonikaart



juuni 17, 2011

Jood 131 ja vastsündinute suremus






Philadephias, aga ka mitmes teises USA linnas on kasvanud vastsündinute suremus Fukushima õnnetuse järgsel ajal. Vt.



5 surmajuhtumi asemel, mis enne õnnetust oli keskmine, on nüüd keskmiselt 7-8 surmajuhtumit nädalas Philadelphias. Seal piirkonnas sada just märtsis - aprillis kõvasti vihma, mistõttu radioaktiivsed osakesed said sadestuda alla ja jõudsid siit ka joogivette. Just Philadelphias mõõdeti kõige kõrgemad jood 131 väärtused joogivees.
Ka mitmes teises USA linnas on samamoodi tähendatud vastsündinute suremuse kasvu 35%, samal ajal kui terves Ameerikas on see kasv kõigest 2%. Need linnad said kõige suurema radiatsioonidoosi märtsis ja aprillis.
See on väga sarnane sellega, mida sai jälgida Tsernobõli järgsel ajal 1986 ja 1987, kus ka vastsündinute suremus hüppeliselt kasvas.
Tõsisemaks lugemiseks näiteks SELLINE ARTIKKEL

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1519931/pdf/envhper00379-0120.pdf





ülemine link läks katki, panen sellise videolingi siia selle vastsündinute suremuse
kohta

Is Iodine-131 Killing Babies In Philly?: MyFoxPHILLY.com



Kõrvadeta küülikud


Hiljuti mais sündis Fukushima lähistel, Namie linnas, mitte kaugel evakuatsioonitsoonist
kõrvadeta küülik. Naine, kes neid küülikuid kasvatas juba 20 aastat, ütles, et selliseid
imeasju varem pole juhtunud.
Nüüd on kõrvadeta küülikuid hakanud sündima ka HIINAS.
See juhtus Chengkou maakonnas, Edela Hiinas.
Jänesekasvaja Aunt Gengi ütles, et sama küülikuemal sündisid enne terved pojad,
ainult nüüd on sündinud kõrvadeta küülikud.



juuni 16, 2011

Elu Koriyama linnas



Tokyo Shinbun, Ao Ideta 16.06.2011

Mis on juhtunud lastega Koriyamas praegu? Verejooks ninast, kõhulahtisus, energiapuudus.
Radiatsiooniefektid ei ole selged, ütleb arst.

12 juunil avas mittetulundusorganisatsioon „Sild Tsernobõli“ kliiniku Koriyama linnas, Fukushima prefektuuris, 50 kilomeetrit Fukushima tuumajaamast läänes.
50 oma laste tervise pärast muret tundvat perekonda tõid oma lapsed arstlikule läbivaatusele
39 aastane kahe lapse ema rääkis arstile, et tema 6 aastasel tütrel oli 3 nädalat aprillis iga päev ninaverejooks. Ühel nädalal oli verejooks eriti ohter mõlemast ninasõõrmest. Ema väitis, et nende arst arvas põhjuseks olevat õietolmuallergia. 2 aastasel pojal olid verejooksud aprillist maini.
Ühingu "Sild Tsernobõli" kliiniku arst Yurika Hashimoto ütles emale, et on raske kindlaks teha, kas verejooks on põhjustatud radiatsioonist, aga nad peaksid tegema vereproovi, et mõõta valgete vereliblede arvu, see on oluline, et olelksid olemas andmed.
Perekond ise evakueerus ajutiselt Koryama linnast Saitama Prefektuuri pärast 11 märtsi maavärinat, aga tuli tagasi Koryamasse märtsi lõpuks.
Ema arvas, et umbes 10 % algklasside õpilastest on Koryamast lahkund. Iga kool otsustab Koryamas, kas õpilased joovad kohalikku piima, mida kool jagab ja mis võib kontsentreerida radioaktiivseid aineid.
Tema tütre koolis otsustavad vanemad, kas piima juua või mitte. Aga ema arvas, et tütar võiks koos teiste lastega piima juua, sest tütar ei tahtnud olla teistest lastest eraldatud. Üks isa, kelle laps oli 4 kuune, oli nii mures, et ta ei lubanud tütart välja, kuigi lapsel ei olnud ühtegi haigusnähtu seni ilmnenud. Ta ütles, et ta ei tea, kuidas ennast kaitsta.
Ma (reporter) mõõtsin madala põõsa kohal radiatsiooni ja sain 2.33 mikrosievertit tunnis. Kui mõõteseadet tõsta kõrgemale, langes radiatsioon 1 mikrosieverti peale. Kõige kõrgem õhu radiatsioonitase, mis Koriyama linnas mõõdeti, oli 8.26 mikrosievertit tunnis, 15 märtsil.
Mai keskpaigast alates on see olnud umbes 1.3 mikrosievertit tunnis.
Kui te elate sellises kohas, kus radiatsioonitase on 1.3 mikrosievertit tunnis, saab aastaseks radiatsioonitasemeks 11 millisievertit. (see on ainult väline radiatsioonitase).
Üks 40 aastane ema 6 aastase pojaga oli väga ärritunud ning ütles: „Arstid, uurijad, kõik ütlevad erinevaid asju. Ma ei mõista, mille alusel määratakse evakuatsioonipiirkondi. Näiteks Iitatemura.
Nad lasid külaelanikel olla kõrge radiatsiooni käes terve kuu, ja siis kui õhu radiatsioonitase alanes, käskisid kõigil evakueeruda. Me ei saa usaldada oma valitsust, me ei saa usaldada Fukushima prefektuuri valitsust. Nende pere sai just valmis uue elamu ning ta ei ole kindel, kuidas nad saaksid hakkama majanduslikult, kui nad lahkuvad Koriyamast.
Kas nad on kunagi võimelised tagasi tulema. Mis maksab lahkumine, selle psühholoogiline mõju lapsele? See ema ei suuda otsustada, mida tuleks teha.


juuni 15, 2011

Ühest piimatalu omanikust, kes sooritas enesetapu








Jätkan ühe looga, mis ehk heidab valgust sellele, miks küll jaapanlaste seas enesetappude arv
tõusnud on. Ma üritan sellega täita lünka, mida PM ajakirjanikud tekitasid, nende üks uudis oli selline – enesetappude arv Jaapanis kasvab. Aga peamisest teemast, tuumajamast ei suurt midagi. Lihtsalt juhtus väike lugu, mis nüüdseks pea lahenenud…


Yomiuri Shinbun teatab:
13 juunil avastati, et üks farmer, kes pidas piimakarja, sooritas enesetapu. Ta oli 50 –ndates aastates mee. Lahkumiskirjas kirjutas ta – kui siin ainult poleks olnud tuumajaama. Enne seda oli ta tapnud oma karja ning loobunud piimatootmisest.
Talupoja surnukeha leiti 11 juunil. Lauda seinale oli ja kriidiga kirjutanud – ma ei tunne tööst enam rõõmu. Need, kes tegelevad piimatootmisega, ärge laske tuumajaamal oma elu segi lüüa…
Ta elas piirkonnas, kus toorpiima ost lõpetati ning ta pidi ära valama kõik piima, mida ta oma lehmadelt lüpsis. Tal oli 30 lehma ning piimakarja kasvatamisega tegelesid ka tema vanemad. Tema vanem õde ei tahtnud oma venna surmast palju rääkida oma laste pärast, aga ta tahtis siiski rääkida inimestele tuumajaamast ning sellest, kuidas see hävitas venna elu.
Üks naabritest lisas – kuna ta ei elanud evakuatsioonitsoonis, ei saanud ta ka kompensatsiooni ning üks teda tundev farmer lisass – iga kord, kui ma teda kohtasin, oli ta väga murtud, sest oli kaotanud kõik tänu tuumajaamale…

Radiatsioon katusel



See dosimeetri näit on võetud 220 km. Fukushimast LÕUNAS, Tokio lähistel.
Võrlduseks, meil on keskmine 0.1 mikrosievertit, see ületab seda taset mitukümmend korda ja kõik on tingitud tuumajaama saastest (peamiselt vist tseesium 137)

Aga me ei märka siin Eestis elevante elutoas märatsemas, ei märka.
Füüsiku haridus võib olla õnnetuseks enesele ja teistele siin ESTONIAS, sest see paneb
paratamatult märkama neid asju enam, nagu ka seda, kui vähe on kõik muutunud Tsernobõli aegadest saadik. Lihtsaim meetod Eestis probleemidega tegelemiseks on mätsimine ja vaikimine.
Usa kongresmeni libiido probleemid kindlasti ületavad kordades nii oma tähenduse kui avaliku huvi poolest teateid Fukushimast.
Huvitav, mitu sievertit peab saama kiiritatud ajakirjanikud, et nad hakkaksid märkama maailmas toimuvat?

Tõlksin selle peale ka ühe loo (üsna tagasihoidlikes värvides kirja pandud) Reutersilt.
(link:

http://in.reuters.com/article/2011/06/14/idINIndia-57686420110614

Radioaktiivsed „kuumad punktid“ takistavad Jaapanit tuumakriisiga toimetulemisel

Kevin Krolicki ja Kiyoshi Takenaka
Kanagawa, Jaapan, Teisipäev, 14 juuni 2011 3:19, Reuters

Hisao Nakamura ei suuda leppida, et tema roheliste teepõõsaste põld Tokiost lõuna pool on muutunud kaugel silmapiiri taga toimuva kriisi tõttu radiatsiooniohuks.
Olin äärmiselt šokeeritud, ütles 74 aastane Nakamura, kes nagu teisedki talupojad Kanagawas oli sunnitud Fukushima Daichi tuumajaamast lähtuva radiatsiooni tõttu ära viskama varase teesaagi. Tuumajaam on aga Kanagawast 300 km. kaugusel.
„See on sama, nagu tappa oma lapsi, visata kõik minema, mida on suure hoolega kasvatatud.“

Praegu on möödunud rohkem kui kolm kuud maavärinast ja tsunamist, mis tekitas pärast Tsernobõli maailma suurima tuumakatastroofi. Jaapani ametnikud üritavad endiselt aru saada, kuidas ja kui kaugele radiatsioon on levinud, tekitades väga kaugele jõudnud saastunud „kuumi punkte“.


Ebakindlus tekitab pingeid.


„Stress toob kaasa tõsiseid tervisehäireid. Jaapanlased ei usalda enam tuumatööstust ja valitsust. Inimesed ei tea, kas nende toit ja nende maa on ohutu.“ Nii rääkis Michigani ülikoolis töötav Kim Kearfott, kes on radiatsiooniriskide ekspert ja külastas Jaapanit mais.
Hinnanguliselt paiskus Fukushima õnnetuses atmosfääri 15 % saastust, võrreldes Tsernobõliga. (tlk: tegelikult juba nüüd öeldakse, et palju rohkem)
Valitsuse poolt loodud tarkvaramudelid radiatsiooni leviku ennustamiseks osutusid aga kasututeks. (tlk. mul on oma arvamus selle „kasutuse“ tekkemehhanismide kohta)
Avaliku surve tõttu lubas haridusministeerium siiski lõpetada evakueeritud piirkonna saastuse kohta detailse ülevaate oktoobriks


Möödunud nädalast alates on omavalitsused kohustatud iga päev koostama radiatsioonialase aruande. Fukushima 1000 kooli varustati mai lõpuks dosimeetritega ning õpetajad peavad üles kirjutama iga tund radiatsiooninäite, et aidata luua saastumiskaarti.
Mitmed eksperdid aga väidavad, et nendest abinõudest ei piisa.
„Me vajame uut ja paremat radiatsioonimonitooringu süsteemi. See süsteem, mis praegu eksisteerib, ei ole küllaldane.“ arvas Takumi Gogoh, kes on vähiuuringute spetsialist Nagoyas.
Senised andmed näitavad, et kõige tugevamini saastunud piirkond on Fukushimast loodes. Sinna kandus märtsis radiatsioonisaaste ning sadas alla lume ja vihmana.

Date-s, 50 km. Fukushimast loodes, on pinnase saastetase selline, mis annab doosiks 24 millisievertit aastas. (s.t. 2.7 mikrosievertit tunnis, s.t. meie loodusliku radioaktiivsusega võrreldes 27 korda enam, kusjuures tegemist on „kuumade osakestega“, tseesiumi ja muu sarnase kamaga, mis seda kiirgust tekitab, tlk.)
See on kõrgem normist 20 millisievertit aastas, mis kehtib tuumajaama töötajatele.
Väga vähe andmeid on selle kohta, kui tugevalt on saastunud praeguseks evakueeritud piirkond 20 km. raadiuses Fukushima tuumajaama ümbruses. Kriitikud väidavad, et on vaja alustada põhja ja merevee monitooringut. (ka mina arvan nii, ammu oleks aeg tlk.)

„TAHAKSIN KAEVATA AUKU JA KARJUDA“

Puudulikud andmed raskendavad Jaapani toimetulekut katastroofiga ja keskkonna puhastamise planeerimist. See võtab eeldatavalt aastaid ja maksab kümneid miljardeid dollareid.
Kogukondades on aga see loonud vaikse meeleheite õhkkonnad. „Ma ei usu iialgi midagi, mida ma kuulen radioaktiivsuse kohta“, ütles 63 aastane Shukuko Kusumi, Fukushimast 50 km. lõunas asuva Iwaki elanik.
„Tahaksin kaevata maa sisse augu ja karjuda“

Maavärin ja tsunami tappis üle 24000 inimese. Kümneid tuhandeid on evakueeritud radiatsioonisaaste tõttu.
Kuumad punktid on aga väga tõsiselt kahjustanud Kanagawa ja Shizuoka teekasvatajaid. Seal ületas tseesiumi tase teelehtedes normi 35 %.
Susumi Yamaguchi, kes juhib talupoegada kooperatiivi Kiyokawas, ütles, et nad ei suutnud uskuda, et tuumaõnnetus võiks mõjutada nende tooteid.

Yamaguchi kaotas saagi, mille väärtuseks oli 20000 dollarit. Üks talupoeg aga jättis lihtsalt lihtsalt oma põllu.

Kuidas aga levis radiatsoonisaaste nii kaugele?
Tetsuo Iguchi, Nagoya Ülikooli radiatsioonimonitooringu spetsialist, ei tea vastust.
Iguchi töötab valitsuse poolt finantseeritavas rühma konsultandina ja soovitab puhastada tuhanded tonnid saastunud pinnast ning seejärel ladustada, tõenäoliselt Fukushima tuumajaama kompleksis. See projekt kestab vähemalt 2012 aastani.
Ta lisas, et isegi see on optimistlik hinnang, sest midagi sellist pole iialgi varem tehtud.
Veel enam lekib radioaktiivset vett merre, kui Prantsusmaa poolt ehitatava veepuhastuseadme käivitus ei õnnestu. Seda on vaja selleks, et keldritesse kogunenud radioaktiivset vett puhastada,
vesi lekkis sinna aga reaktoritest, mida üritati sellega jahutada.
Kahjuks on endiselt reaalne võimalus, et veel enam radioaktiivset ainet paiskub keskkonda,
Nii arvasid Carnegie Rahufondi eksperdid.

juuni 03, 2011

Mis nad seal plangu taga ometi teevad?







Hoolimata süüdimatu tuumapropaganda jätkumisest akadeemik Raukasega eesotsas ei ole Fukushima tuumajaamas toimuvast tegelikult suurt midagi teada.
Teada on, et alates 31. märtsist ei ole leida MITTE ÜHTEGI satelliidipilti sellest kohast.
Teada on mõned veebikaamerad siiski, mis mingeid ähmaseid pilte ometi levitavad. Aeg ajalt tõuseb mõne reaktori kohale auru, siis jälle on vaikus. Ka nüüd, enenews.com –s, käib pikk spekulatsioon ühe aurupahvaku peale 4 –ndast reaktorist. Mis aurab, põleb, sulab, eraldub? Mitte midagi ei ole teada.
Teada on ühe radiatsioonianduri näidud 1. reaktori juurest. Aeg ajalt on seal radiatsiooni 40 sievertit tunnis. Siis jälle tõuseb see tase 200 sieverti peale. Teada on, et selline radiatsioon tapab isegi robotid, isegi need ei ole võimelised tegema mitte ühtegi liigutust, kui tase on üle 10 sieverti tunnis. Jaapanis aga tuumaroboteid ei ole arendatud, kuna oldi nii kindlad, et midagi juhtuda ei saa. 2001 arendati mõned ja jäeti kohe unarusse, üks istub praegu teadusmuuseumis ja keegi ei oska seda käima panna.
Kuid selline regulaarsus tõusu ja langusega ütleb üsna üheselt seda, et vähemalt reaktor 1-s on kriitilisus aeg ajalt hoos ja siis jälle võtab hoogu maha. Ja kuidas seda mahavõttu saavutatakse, äkki veega jahutusega? Ma ei tea.
Siis on teada radioaktiivse joodi näitusid siin ja seal. See aine tekib ainult ahelreaktsioonil ja kaob suhteliselt kiirelt, 8 päevaga kahaneb tase 2 korda. Seetõttu selle aine kiirguse piigid mistahes kohas põhjapoolkeral annavad märku, et Fukushimas aeg ajalt on seis jälle kriitiline ja aeg ajalt rahuneb mõni pott maha. Võib olla 1., võib olla 3, võib olla 4.s.
Võib olla on sulanud tuumakütus jõudnud juba põhjaveeni, siis on oodata põhjavee suurreostust Fukushima ümbruses.
Peaaegu mitte midagi ei ole teada plutooniumi levikust.
Teada on, et jahutusvett on igasugustes sahtides ja kanalites umbes 100000 tonni ja varsti on kõik kohad seda täis, „ääreni“ on üsna vähe minna ja taifuunihooajaga seoses toob taevas ka vett juurde. Ühesõnaga, varem või hiljem saab ookean jälle radioaktiivset lisa, mis kindlasti jälle hästi kiiresti lahjendub, kui kasutada sündmuse jaoks kasutatavat pseudooptimistlikku dzhugasviliiti.
Teada on ometi, et ei lahjendu midagi ja mõnes kalas on seda juba võimalik leida.
Teada on, et mingi leping sõlmiti AREVA-ga selle sogase vee puhastuseks, aga lepingu detailid on saladus ja meie ei teagi, kas teisi radionukliide ka sealt veest eemaldatakse peale TSEESIUMI.
Teada on, et Saksamaa lõpetab tuumajaamade kasutuse.
Teada on, et „ohutute“ radiatsiooni tasemete osas tuleb tõenäoliselt kogu maailmas korrigeerimine. Ameerikas see juba käib, mitusada korda senisest kõrgemaks, EPA siselistist on lekitatud vastavat kirjavahetust selliste ettepanekutega. Ometi mingi ime läbi avalikustati APRILLI andmed Delaware osariigi veest, seal on tseesiumi üle normi praeguse, tõenäoliselt varsti naeruväärselt kõrge puhtusestandardi järgi.
Kus on mai andmed? Kõik suubub vaikimisse.
Teada on, et jaapanlased peavad ilmselt kolima Fukushimast kaugemale veel paljudest muudestki kohtades,mitte ainult 20 – 30 km. raadiuses, mõned radioaktiivsed kohad on üsna kaugel sellest tossavast jaamast. Kui neid lausa ei aeta, lähevad nad ise. Aga tervet Jaapani pealinna kolida on ikka üsna võimatu. Kõiki Jaapani põlde on ka kolida võimatu. Tsernobõl saastas 20 % Valgevene põldudest.
Umbes samas või veel enamas suurusjärgus saastub Jaapani põllumajandus.
Veel nupukesi siit ja sealt, mitte enam peavoolu meediast ja ongi kõik. Ja selle kõige taustaks on lausa kummastav vaikus peameedias, sest sellegi vähese ja spekulatiivse olen välja õngitsenud enenews.com pealt.
Sealt, enenews.com-st aeg ajalt midagi leiab, kord on jälle kusagil radiatsiooni palju, TEPCO ütleb mõne mõõdiku näidu ja hindab oma olukorda optimistlikult. Tegelikult ei oska jälle midagi muud teha, kui natuke uskuda ja siis edasi mõelda, küllap oleme jälle petta saanud.
„Sõnavabadusest hiilgavas“ Lääne meedias on osatud luua surnud tsoon tuumateema ümber ja mitte miski ei häiri seda näilist rahu. G 8 kogunes kokku. Mis lepiti kokku? Vaikus.
YT-st on aga leida üsna kummastav intervjuu ei kellegi muu kui Vladimir Zhirinovskiga.
See mees väitis Gruusia veinidega seoses üsna ühemõtteliselt, et maailmas on 4 pealinna, kus otsustaks asju. Venemaa, Hiina, EU ja USA. Ja Venemaa on tõusul. Ja Venemaal olevat salarelv, nii et kui te grusiinid veel palju kobisete, tekib Musta merre ka tsunami ja pühib palju asju minema. Ma ei viitsi osundada ja täpseid tsitaate selle üsna hullu ja rumala mehe jutust tuua, aga see salarelv paneb küll mõtlema. Ta on siiski Venemaa eliidis toimuvast teadlik ja lapse suu ei valeta. Ilmselt on samasugune „salarelv“ ka jänkidel ja see paneb mitmed asjad teise valgusesse. Hullumeelsus?
Ka Smolensk oli üks lakmuspaber maailmas toimuvale ja üsna ühene.
Vaadake ja võrrelge kuupäevi ja kellaaegu:
Maavärin – kl. 14:46 Jaapani aja järgi, 11 märts (11) 2011.
911 – 8:46 New Yorgi aja järgi. 11 ja 46, minutipeale kokkulangevus!
Kellelegi meeldib jätta signatuure.
Siit muidugi võib mõelda igatpidi edasi ja tagasi. On küsitud näiteks sedagi, kas nii suur maavärin võib tekitada nii vähe purustusi. Kõik purustused on tekitatud TSUNAMI poolt.
Küsitakse ilmselt edasi ka teiste sarnaste tsunamide kohta ja veealuste hiidmaavärinate kohta.
Ehk tasub võtta ette ja vaadata ära, mida Jüri Linal asja kohta öelda on?
4-9 juuni olevat Sõpruse kinos tema uus film vaadatav. Tartus toimub see täna, 3 juunil kl 19:00, Dorpati konverentsikeskuses, 5 euri olevat pilet. Nii ma netist sirvisin.
Kui sellest asjast ka kübeke tõsi on, siis esimene mõte on, et need hullumeelsed tuleks kiiresti võimu juurest isoleerida. See asi isegi ületab Rooma imperaatorite nõmedusi suurusjärgu võrra.
Aeg on liigestest lahti, kuradi lahti on ja see ei ole lihtsalt kusagil õukonnas toimuv totrus ja pilastus, see puudutab meid kõiki. Tuumasaastel on omadus levida kõikide peale, sellest sõltumata, kas kodanik ilmutab nende asjade vastu huvi või ei ilmuta või oskab kõrvale hoida.
Võiks veel sõnu peale lugeda, seda on tehtud ja kahjuks asjatult. Iga võim korrumpeerib ja absoluutne võim pätistab ja korrumpeerib absoluutselt. Kuningad tunduvad praegu inglitena selle kõige kõrval, mis maailmas hetkel käib. Nad muuseas oskasid enamasti ka mingeid pille mängida – Preisi kuningas Friedrich mängis flööti, Hispaania kuninga õukonnas oli Scarlatti Portugali printsessi ja seejärel kuninganna Maria Barbara isiklik klavessiiniõpetaja. Ja need sonaadid, mida ta kuningannale kirjutas, olid väga rasked mängida, kuninganna pidi olema tõeline virtuoos...
Aga väga haigeid inimesi ei ravi isegi muusika. Jälle kontranäide Hispaania õukonnast, Farinelli laulud ravisid Hispaania kuninga terveks depressioonist. Aga vaevalt, et klassika võiks midagi ära teha Tartu vanglas ja praeguses võimueliidiski.

Meie tehnoloogiline tase aga ei võimalda muid alternatiive avatud ja ratsionaalsele valitsuskorraldusele.
Hetkel on inimkond sellest ideaalis järjest enam kaugenemas. Kuigi salajasuse ja valetamise ja varjamise ülistuslaul käib juba sajandeid, ei kaota see meie ja ka nende vastutust nende valikute ees, mida meie teeme ja nemad praegu teevad. Laseme pätid võimule, tuleb leppida tagajärgedega, näiteks nagu Napoli prügikoristuses vahepeal oli. Lase sant sauna, siis tahab lavale, ütleks eesti vanasõna. Ja siis paneb sauna põlema, võiks jätkata.