Saaste vältimine on olulisem, kui Tepco aktsiate hinnad

Sellel 1. juunist pärineval pildidl uurivad töölised tseesiumi absorbtsioonitorni sees olevat seadeldist, mis peab Fukushima tuumajaamas tööle hakkama (ja ei ole seni hakanud).

Tõlkisin lingilt

http://mdn.mainichi.jp/perspectives/column/archive/news/2011/06/20110620p2a00m0na005000c.html

alljärgneva loo:
Mitmed inimesed on teinud ettepaneku, et võiksin kirjutada millestki muust, kui tuumajaamadest (tlk. see ei ole minu jutt, see on ettepanek artikli autorile), aga praeguses olukorras seda ei juhtu (ka minuga ei veel ei juhtu, tlk.). Kriis Fukushima tuumajaamas nr. 1 ei ole veel läbi. Veel enam, on märke, mis ütlevad, et olukord läheb veel hullemaks. Ma ei saa jääda kõrvale ja uurida poliitilist olukorda ilma sellele sündmusele tähelepanu pööramata.
Üks nendest isikutest, kes on sattunud tuumajaamaga seonduvalt avalikkuse tähelepanu alla, on 61 aaastane Hiroaki Koide, kes töötab Kyoto Ülikooli Tuumareaktorite Uurimise Instituudis.
Koide tõmbas enese tähelepanu, sest ta rääkis avameelselt tuumaenergiaga seonduvatest ohtudest, üritamata samal ajal otsida meediakuulsust.
Koide tegi 16. Juunil Asahi TV programmis järgmise avalduse:
Praegusel hetkel saan teile öelda TEPCO avalduste põhjal, et Fukushima tuumajaamas on tuumakütus tunginud läbi reaktorite põhjade, mis on sellele kaasa aidanud omapoolse survestusega. Praegu on kütus betoonpõrandatel ning tungib läbi selle pinnasesse. Peame ehitama sügavale pinnasesse kaitsevalli ning rajama maaaluse tammi nii pea kui võimalik, et vältida põhjavee ja ookeani radioaktiivset reostumist
See avaldus pälvis avalikkuse tähelepanu ja kui selle kohta küsiti valitsuse kõrgel positsioonil olevalt ametnikult, ütles ta, et tõepoolest valmistatakse ette maaluse tammi rajamist. Kuid kui seda küsimust edasi uurisin, leidsin, et see projekt on seisatatud TEPCO vastuseisu tõttu.
Ka Sumio Mabuchi, Naoto Kani abi tuumaküsimustes, on samal seisukohal ning tahaks, et valitsus hakkas tammi rajama. TEPCO on senini sellele vastu seisnud.
Põhjus on rahastamises. Projekt maksaks vähemalt 100 miljardit jeeni, kuid puudub garantii, et valitsus selle kulutuse katab. Seetõttu kardab TEPCO, et ta ei saa enesele sellist lubadust võtta ning väldib vastava avalduse tegemist järgmisel aktsionäride koosolekul.
Minu valduses (Takao Yamada) on TEPCO valitsusele edastatud dokument selle kohta, kuidas käsitleda pressiteateid. Maaaluse tõkendi ehitamise kohta räägitakse väga keerulist juttu, asju jagatakse 5 kategooriasse, kuid põhiline sõnum on:
„Me kaalume seda küsimust mr. Mabuchi juhtimisel, kuid me ei taha võtta enesele liialt palju kohustusi. Seetõttu hoiame andmed konfidentsiaalsetena“
Ehk kõige jaburam vastus küsimusele, miks ei ole ehitust veel kiiresti alustatud:
„Kuna põhjavesi liigub edasi kiirusega 5-10 sentimeetrit päevas, siis on meil üle aasta aega, enne kui see jõuab ookeanini …“
Esialgu plaaniti maaaluse tõkendi ehitamie plaan avaldada 14. Juunil, kuid see lükati edasi TEPCO aktsionäride üldkoosoleku järgsele ajale (28. juuni).
Samal ajal jätkub olukorra halvenemine ning radioaktiivsed ained levivad vabalt keskkonnas, saastades jaama ümbrust.
Mis on tähtsam: kas hoiduda aktsiate langusest või vältida saastust?
Jaapani äri- ja poliitikamaailm on langenud tasemeni, kus isegi ei suudeta otsida sellisele küsimusele vastust.
Üks valitsusametnik avaldas arvamust –
„Ma suudan praegu mõista, miks meie juhid sõja ajal ei suutnud kiiresti ning põhjendatult oma strateegiaid ellu viia.“
Tänaseni tulevad vastavatest valitsukvartalitest teadaanded, mida keegi ei usu – ma pean silmas TEPCO teadaandeid selle kohta, kuidas kriisi kontrolli alla võtta.
Paljud võrdlevad Kan-i endise Jaapani peaministri Hideki Tojo-ga, kuna ta kurjustab oma alluvate üle pisimategi detailide puhul. Tojo astus tagasi 1944 aasta juulis, pärast Saipani langemist, kui sai üsna tõenäoliseks, et Jaapan kaotab sõja. Tema järel ametisse astunud Kuniaki Koiso oli ametis 8,5 kuud, enne kui teda asendas Kantaro Suzuki. Seejärel heideti Jaapanile 2 aatompommi ja sõda lõpetati Imperaatori otsusega.
Miks ei sõlmitud kiirelt vaherahu, et lõpetad sõjategevus.
Pakuti välja võimatuid lahendeid, terve mõistus oli kadunud ning valitsus jõudis väga aeglaselt mingi otsuse langetamiseni. Täpselt samasugune situatsioon on tekkinud praegu.
Kõige tähtsam oleks praegu saastuse leviku peatamine. Vajame selleks juhte, kes keskenduksid põhilistele küsimustele, ilma kaldumata tühja teoretiseerimisse.

Takao Yamada