Radiatsioon katusel

See dosimeetri näit on võetud 220 km. Fukushimast LÕUNAS, Tokio lähistel.
Võrlduseks, meil on keskmine 0.1 mikrosievertit, see ületab seda taset mitukümmend korda ja kõik on tingitud tuumajaama saastest (peamiselt vist tseesium 137)

Aga me ei märka siin Eestis elevante elutoas märatsemas, ei märka.
Füüsiku haridus võib olla õnnetuseks enesele ja teistele siin ESTONIAS, sest see paneb
paratamatult märkama neid asju enam, nagu ka seda, kui vähe on kõik muutunud Tsernobõli aegadest saadik. Lihtsaim meetod Eestis probleemidega tegelemiseks on mätsimine ja vaikimine.
Usa kongresmeni libiido probleemid kindlasti ületavad kordades nii oma tähenduse kui avaliku huvi poolest teateid Fukushimast.

Huvitav, mitu sievertit peab saama kiiritatud ajakirjanikud, et nad hakkaksid märkama maailmas toimuvat?

Tõlksin selle peale ka ühe loo (üsna tagasihoidlikes värvides kirja pandud) Reutersilt.
(link:

http://in.reuters.com/article/2011/06/14/idINIndia-57686420110614

Radioaktiivsed „kuumad punktid“ takistavad Jaapanit tuumakriisiga toimetulemisel

Kevin Krolicki ja Kiyoshi Takenaka
Kanagawa, Jaapan, Teisipäev, 14 juuni 2011 3:19, Reuters

Hisao Nakamura ei suuda leppida, et tema roheliste teepõõsaste põld Tokiost lõuna pool on muutunud kaugel silmapiiri taga toimuva kriisi tõttu radiatsiooniohuks.
Olin äärmiselt šokeeritud, ütles 74 aastane Nakamura, kes nagu teisedki talupojad Kanagawas oli sunnitud Fukushima Daichi tuumajaamast lähtuva radiatsiooni tõttu ära viskama varase teesaagi. Tuumajaam on aga Kanagawast 300 km. kaugusel.
„See on sama, nagu tappa oma lapsi, visata kõik minema, mida on suure hoolega kasvatatud.“

Praegu on möödunud rohkem kui kolm kuud maavärinast ja tsunamist, mis tekitas pärast Tsernobõli maailma suurima tuumakatastroofi. Jaapani ametnikud üritavad endiselt aru saada, kuidas ja kui kaugele radiatsioon on levinud, tekitades väga kaugele jõudnud saastunud „kuumi punkte“.

Ebakindlus tekitab pingeid.

„Stress toob kaasa tõsiseid tervisehäireid. Jaapanlased ei usalda enam tuumatööstust ja valitsust. Inimesed ei tea, kas nende toit ja nende maa on ohutu.“ Nii rääkis Michigani ülikoolis töötav Kim Kearfott, kes on radiatsiooniriskide ekspert ja külastas Jaapanit mais.
Hinnanguliselt paiskus Fukushima õnnetuses atmosfääri 15 % saastust, võrreldes Tsernobõliga. (tlk: tegelikult juba nüüd öeldakse, et palju rohkem)
Valitsuse poolt loodud tarkvaramudelid radiatsiooni leviku ennustamiseks osutusid aga kasututeks. (tlk. mul on oma arvamus selle „kasutuse“ tekkemehhanismide kohta)
Avaliku surve tõttu lubas haridusministeerium siiski lõpetada evakueeritud piirkonna saastuse kohta detailse ülevaate oktoobriks

Möödunud nädalast alates on omavalitsused kohustatud iga päev koostama radiatsioonialase aruande. Fukushima 1000 kooli varustati mai lõpuks dosimeetritega ning õpetajad peavad üles kirjutama iga tund radiatsiooninäite, et aidata luua saastumiskaarti.
Mitmed eksperdid aga väidavad, et nendest abinõudest ei piisa.
„Me vajame uut ja paremat radiatsioonimonitooringu süsteemi. See süsteem, mis praegu eksisteerib, ei ole küllaldane.“ arvas Takumi Gogoh, kes on vähiuuringute spetsialist Nagoyas.
Senised andmed näitavad, et kõige tugevamini saastunud piirkond on Fukushimast loodes. Sinna kandus märtsis radiatsioonisaaste ning sadas alla lume ja vihmana.

Date-s, 50 km. Fukushimast loodes, on pinnase saastetase selline, mis annab doosiks 24 millisievertit aastas. (s.t. 2.7 mikrosievertit tunnis, s.t. meie loodusliku radioaktiivsusega võrreldes 27 korda enam, kusjuures tegemist on „kuumade osakestega“, tseesiumi ja muu sarnase kamaga, mis seda kiirgust tekitab, tlk.)
See on kõrgem normist 20 millisievertit aastas, mis kehtib tuumajaama töötajatele.
Väga vähe andmeid on selle kohta, kui tugevalt on saastunud praeguseks evakueeritud piirkond 20 km. raadiuses Fukushima tuumajaama ümbruses. Kriitikud väidavad, et on vaja alustada põhja ja merevee monitooringut. (ka mina arvan nii, ammu oleks aeg tlk.)

„TAHAKSIN KAEVATA AUKU JA KARJUDA“

Puudulikud andmed raskendavad Jaapani toimetulekut katastroofiga ja keskkonna puhastamise planeerimist. See võtab eeldatavalt aastaid ja maksab kümneid miljardeid dollareid.
Kogukondades on aga see loonud vaikse meeleheite õhkkonnad. „Ma ei usu iialgi midagi, mida ma kuulen radioaktiivsuse kohta“, ütles 63 aastane Shukuko Kusumi, Fukushimast 50 km. lõunas asuva Iwaki elanik.
„Tahaksin kaevata maa sisse augu ja karjuda“

Maavärin ja tsunami tappis üle 24000 inimese. Kümneid tuhandeid on evakueeritud radiatsioonisaaste tõttu.
Kuumad punktid on aga väga tõsiselt kahjustanud Kanagawa ja Shizuoka teekasvatajaid. Seal ületas tseesiumi tase teelehtedes normi 35 %.
Susumi Yamaguchi, kes juhib talupoegada kooperatiivi Kiyokawas, ütles, et nad ei suutnud uskuda, et tuumaõnnetus võiks mõjutada nende tooteid.

Yamaguchi kaotas saagi, mille väärtuseks oli 20000 dollarit. Üks talupoeg aga jättis lihtsalt lihtsalt oma põllu.

Kuidas aga levis radiatsoonisaaste nii kaugele?
Tetsuo Iguchi, Nagoya Ülikooli radiatsioonimonitooringu spetsialist, ei tea vastust.
Iguchi töötab valitsuse poolt finantseeritavas rühma konsultandina ja soovitab puhastada tuhanded tonnid saastunud pinnast ning seejärel ladustada, tõenäoliselt Fukushima tuumajaama kompleksis. See projekt kestab vähemalt 2012 aastani.
Ta lisas, et isegi see on optimistlik hinnang, sest midagi sellist pole iialgi varem tehtud.
Veel enam lekib radioaktiivset vett merre, kui Prantsusmaa poolt ehitatava veepuhastuseadme käivitus ei õnnestu. Seda on vaja selleks, et keldritesse kogunenud radioaktiivset vett puhastada,
vesi lekkis sinna aga reaktoritest, mida üritati sellega jahutada.
Kahjuks on endiselt reaalne võimalus, et veel enam radioaktiivset ainet paiskub keskkonda,
Nii arvasid Carnegie Rahufondi eksperdid.