Täna 25 aastat tagasi

Käis ära kärakas Ukrainas, Tsernobõli linn lähistel ja muutis selle ümbruse pikaks, vist mitmesajaks aastaks elamiskõlbmatuks.
11. (jah, imelik, 11-ndal kuupäeval) märtsil 2011 liitus selle protsessiga Fukushima jaam. Selle jaama 4 reaktorit käitusid pisut salalikumalt. Jahutuse ülesütlemise järel, tõsi, selle tekitas tsunami, kuumenesid reaktorisüdamikud üle, tsirkoonium reageeris vees oleva hapnikuga, eraldus vesinik, see plahvatas ja lennutas õhku 2 ja 3 reaktori katused.

1. Reaktor vist pääses veidi vähemate kahjustustega. Jahutuse puudus pani kasutatud varraste basseini vee auruma, ka seal käis kärakas, ka seal oli tulekahi ja ka sealt lekkis radiatsioon keskkonda.
Erinevalt Tshernobõlist ei ole Jaapani valitsus eriti agaralt probleemi lahendamas. Ei ole selge seegi, kuidas leket keskkonda peatada, kuidas üldse jätkata. Lõpuks on ümbrusest evakueeritud elanikud, aga paljud tsoonist välja jäävad kohad on saastunud määrani, et seal edasi elada pika aja vältel ei saa…
Ookeani on paisatud suur hulk radioaktiivset vett, osa on otse lekkinud sinna. Jahutama neid vardaid aga peab edasi, iga tund läheb 8 tonni vett selle peale ühes reaktoris. Lõpuks tuleb see radioaktiivne vesi jälle kuhugi paisata, kas jälle ookeani?
Ka sündmuse mastaapide vähendamine, mätsimine, radioatsiooniandmete kinnihoidmine on samaväärne Tshernobõliga. Kõik kordub päikese all, ka need mantrad, mida meile pähe manatakse, kui me tuumajaama ei ehita. See ajupesu ulatus ja nahaalsus võib – olla on kõige parem indikaator selle hindamisel, kas meile on tuumajaama vaja. Sellise suhtumise puhul niivõrd ohtlikku tehnoloogiasse päris kindlasti mitte.
Ka rahvas on muutunud. Kunagine rahvas, kes kui üks mees seisis fosforiidikaevandamise rajamise vastu, on praegu passiivne, küüniline, enda arust pragmaatiline ja teemas lausa harimatu. Kõik see kokteil kokku teeb sellise massi üsna manipuleeritavaks.
Mulle küll meeldiks Tseiloni munkade hoiak, mis maailma asjade uurimise asemel soovitab tegelda oma kirjavahetusega, võõraste kirjade lugemine polevat ilus. Jah, hinajaana koolkond toetab seda hoiakut. Aga Mahajaana koolkond ometi käseb siia planeedi peale sattunul oma ümbruse saastajate vastu midagi ette võtta. Sul võiks olla mingi missioon elus, kuigi ükskõikses ümbruses on seda üsna keeruline ellu viia.

Sageli siiski jääbki potentsiaalne protestihääl välja hõikamata ja pokker tehnoloogiaga jätkub järjest suurema hasardiga. Pidu jätkuvat, kuniks on alkoholi, aga seda paistab lauas veel juurdegi toodavad, väiksed õnnetused vaid suurendavad hasarti, laastude lend vaid suurendab panuseid.