Jaapani robotid ja tuumaõnnetused
Videol näete ühte imerobotit viiulit mängimas. Kus aga on tuumajaama robotid, võiksite küsida.
Alljärgnev Economist-st tõlgitud lugu aitab ehk olukorda selgitada.
http://www.economist.com/node/18652185#footnote1
Tohoku Ülikooli insenerioskonnas Sendai koridoris seisab kena kollane roomikutel liikuv robot, varustatud haaratsitega. Seda ehitati maksumaksa kulul selleks, et tulla toime tuumaõnnetustega.
Satoshi Tadokoro on ülikooli robootikaspetsialist ja ta väitis, et see on üks robotitest, mille arendamist finantseeris valitsus pärast 1999 aasta tuumaõnnetust uraanitöötlemistehases. Selle õnnetuse tagajärjel kaks töölist said surma. Robotid võiksid teha päästetöid, kui radiatsioonitasemed inimeste jaoks oleksid liialt kõrged. Te võiksite möelda, et see oleks praegu väga kasulik. …
Üks sellistest robotitest on praegu kasutusel laste suvelaagris.
Alates 11. Märtsist, kui Fukushima Dai-ichi tuumajaama tabas tsunami, on saanud selgeks, et tolleagsed pingutused on osutunud asjatuteks. Jaapani paljukiidetud robotid oskavad mängida viiulit ja ehitada autosid, kuid ainsad robotid, kes suudaksid selles suurõnnetuses teha päästetöid on välismaised, nagu PackBot, mida varemalt kasutati Afganistanis. Selle roboti on välja arendanud Massachusettsis paiknev firma iRobot.
Tsunami põhjustanud tuumaõnnetuse kulgu on tunduvalt raskenanud tuumapoliitikas tehtud vead. Hoolimata paljudest väiksematest tuumaõnnetustest eitasid Jaapani energiatootjad, nagu Tokio Elektrivarustuse firma (TEPCO) igasuguseid hoiatusi. Nad väitsid, et nende ohutus on suurepärasel tasemel ja puudub igasugune oht läbisulamiseks. Seda ohutusmütoloogiat kasutati selleks, et mööda minna kodumaisest opositsioonist ja seda toetas vaikivalt valitsus, meedia ja avalikkus.
See omakorda lõi olukorra, kus valitsusel ei ole õnnestunud luua valmisolekut suurõnnetusteks. Teatud valdkondades puudub kogemus, nagu seda on robootika. TEPCO põlgas maksumaksja raha eest ehitatud robotid ära ning ka robotiehitusfirmade teenetest keelduti.
Isegi pärast 11 märtsi kasutati roboteid väga juhuslikult. Ameerika roboteid kasutati eelkõige surve tõttu, osalt selle abi eest, mida Ameerika väed osutasid tsunami tagajärgedega võitlemisel.
Ka jaapani robotid, nagu Quince, võivad olla sama head, kui Ameerika omad. Quince ehitas valmis Chiba Tehnoloogiainstituut hr. Tadokoro juhtimisel. Seda testitakse, et näha, ks see saab töötada Fukushimas.
Aga mitte robotitööstus ei ole olukorra tekkimises süüdi – reaalset viga tuleb otsida TEPCO-s ja valitsuses.
Tõlkija märkus:
Mitmed robotid logelevad praegu Jaapanis – teaduse tehnika muuseumis vedeleb üks selline,
Kuid ükski robot ei saa töötada suurema kiirguse all, kui 10 sievertit. Tuumareaktori lähistel on aga kiirgus veel suurem, nii et ei ole lootust, et koorium, sulanud tuumakütus oleks võimalik reaktoripõhjast robotite abiga praegu välja õngitseda, seda saaks teha alles aastate pärast.
Tehnoloogia tuumasõnniku kõrvaldamiseks on tegelikult puudu, seda asendab tuumamütoloogia. Tuumaenergiafirmadel on jälle lasted rahvale lihtsalt pähe istuda ja takistamatult valetada, kui ohutu nende sõnnik on.
Üks sellistest robotitest on praegu kasutusel laste suvelaagris.
Alates 11. Märtsist, kui Fukushima Dai-ichi tuumajaama tabas tsunami, on saanud selgeks, et tolleagsed pingutused on osutunud asjatuteks. Jaapani paljukiidetud robotid oskavad mängida viiulit ja ehitada autosid, kuid ainsad robotid, kes suudaksid selles suurõnnetuses teha päästetöid on välismaised, nagu PackBot, mida varemalt kasutati Afganistanis. Selle roboti on välja arendanud Massachusettsis paiknev firma iRobot.
Tsunami põhjustanud tuumaõnnetuse kulgu on tunduvalt raskenanud tuumapoliitikas tehtud vead. Hoolimata paljudest väiksematest tuumaõnnetustest eitasid Jaapani energiatootjad, nagu Tokio Elektrivarustuse firma (TEPCO) igasuguseid hoiatusi. Nad väitsid, et nende ohutus on suurepärasel tasemel ja puudub igasugune oht läbisulamiseks. Seda ohutusmütoloogiat kasutati selleks, et mööda minna kodumaisest opositsioonist ja seda toetas vaikivalt valitsus, meedia ja avalikkus.
See omakorda lõi olukorra, kus valitsusel ei ole õnnestunud luua valmisolekut suurõnnetusteks. Teatud valdkondades puudub kogemus, nagu seda on robootika. TEPCO põlgas maksumaksja raha eest ehitatud robotid ära ning ka robotiehitusfirmade teenetest keelduti.
Isegi pärast 11 märtsi kasutati roboteid väga juhuslikult. Ameerika roboteid kasutati eelkõige surve tõttu, osalt selle abi eest, mida Ameerika väed osutasid tsunami tagajärgedega võitlemisel.
Ka jaapani robotid, nagu Quince, võivad olla sama head, kui Ameerika omad. Quince ehitas valmis Chiba Tehnoloogiainstituut hr. Tadokoro juhtimisel. Seda testitakse, et näha, ks see saab töötada Fukushimas.
Aga mitte robotitööstus ei ole olukorra tekkimises süüdi – reaalset viga tuleb otsida TEPCO-s ja valitsuses.
Tõlkija märkus:
Mitmed robotid logelevad praegu Jaapanis – teaduse tehnika muuseumis vedeleb üks selline,
Kuid ükski robot ei saa töötada suurema kiirguse all, kui 10 sievertit. Tuumareaktori lähistel on aga kiirgus veel suurem, nii et ei ole lootust, et koorium, sulanud tuumakütus oleks võimalik reaktoripõhjast robotite abiga praegu välja õngitseda, seda saaks teha alles aastate pärast.
Tehnoloogia tuumasõnniku kõrvaldamiseks on tegelikult puudu, seda asendab tuumamütoloogia. Tuumaenergiafirmadel on jälle lasted rahvale lihtsalt pähe istuda ja takistamatult valetada, kui ohutu nende sõnnik on.
posted by Sekeldaja at 20:54
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home