jaanuar 27, 2019

Mozarti päev ja Hilary Hahn



Tänasel Mozarti päeval linkisin siia Hilary Hahni legendaarse esituse
Mozarti viiulikontserdist nr. 3.
Dirigendiks on Gustavo Dudamel ja peategelasel - Mozartil  -
on täna täiesti juhuslikult sünnipäev.

jaanuar 21, 2019

Muusikamälu arpedžode ja Bachi prelüüdiga C



Minu väike MIDI muusikaprogramm https://github.com/muusikamalu/MuusikamaluDebug
täienes arpedžodega ja selle tähistuseks sisestasin MIDI redaktoris ka ühe kõige kaunima arpedžode meistritöö - Bachi prelüüdi  C duur tema "Hästi tempereeritud klaviirist I".
Õnneks on mul nüüd muusikainstrumentide seas ka klavessiin ja ka pedaaliga sai programm ilusti hakkama, s.t. sai sisse lülitada pedaali häälele 2 ja mitte lülitada sisse pedaali häälele 1.
Muuseas enamik pianiste vajutavad  klaveri pedaali selles prelüüdis tuimalt sisse. Seda ei tohiks teha!
Linkisin Gouldi esituse just seetõttu, et Gould ei mängi nii. Ta mängib prelüüdi nii,nagu Bach seda lugu kirjutas.
Mina pean oma arvutiprogrammi õpetama veel sujuvalt aeglustama ja sujuvalt muutma hääle valjust - ilma nendeta tundus käsitsi pusimine võrdlemisi mõttetuna. Need panin esmaste täienduste plaani just pärast prelüüdi I sisestust.
Siis saan selle prelüüdi päris normaalselt kõlama!
Noodigraafika mõlgub meeles muidugi ka, aga see võtab lihtsalt rohkem aega.

jaanuar 16, 2019

Beethoveni 31. sonaat KOOS kassilauluga Edwin Fischerilt



Selle sonaadi esituse lugu on mul tegelikult juba kirjutatud ammu ammu pealkirjaga
"Beethoven ja kassid":  vt.
http://sekeldaja.blogspot.com/2011/02/beethooven-ja-kassid.html
Vahepeal on üks hea inimene leidnud üles Edwin Fisheri terve esituse koos puuduva II osaga.
Kes ei viitsi klõpsida, siis kokkuvõtvalt on Beethoven (jah, tema) pannud väga ilusa sonaadi keskele sisuliselt lorilaulu ümberpaneku. Umbes nii, et ilus, ilus ja siis äkki "sauna taga tiigi ääres".
Endiselt vaevab mind küsimus miks?
Beethoveni sonaatide teised osad tavaliselt on küll kergemad, aga mitte  nii kontrastselt. Näiteks Kuupaistes on II osa lihtsalt kerge hingetõmme, ilus väike puhkus masenduse ja kirelõõma vahel (kuupaistega ei ole Beethovenil selles sonaadis tegelikult algselt mingit tegemist olnudki).
Veendusin, et Edwin Fischer on seda sonaadi lõbusat osa just nii käsitlenud, nagu ma eeldasingi - humoorikalt ja selgelt äratuntava irooniavarjundiga ...
Endiselt on see Beethoveni sonaadi esitus minu edetabeli esimene.
Ja siin on siis see "Kuupaiste" Wilhelm Kempffilt:



Esitatud just nii, nagu see sonaat peab olema, hoolimata sellest,
et selle esituse ajal on Wilhelm 90 aasta vanune. Jah, III-s osas esineb vigu,
seda küll. Aga selle kõige kompenseerib see teadasaamine, kuidas peaks seda
esitama - eriti I -st osa.



jaanuar 14, 2019

Kui malest sai vaid puuviljakärbes













20 aastat pärast Kasparovi legendaarset kaotust malemasinale Deep Blue 1997 on toimunud uus faasinihe.
Esialgu detsembris 2017 ja nüüd kinnituseks detsembris 2018 sai meie senine malemasinate kuningas Stockfish ELO-ga üle  3400 väga veenvalt lüüa neuronvõrkude tensorprotsessoritel töötavalt masinalt AlphaZero.
2017 tulemused olid 72 viiki ja 28 võitu sajapartiilises matšis.
Detsembris mängiti Stockfishiga 1000 partiiline matš. AlphaZero võitis 155, kaotas 6 mängu, ülejäänud läksid viiki.
Ei aidanud ka mõtlemisaja lühendamine. Kui Stockfish sai 10 korda rohkem mõelda, võitis AlphaZero ikkagi, vaid 30 kordne mõtlemisaja lühendamine AlphaZero jaoks taastas Stockfishi ülekaalu.
Kuid kahjuks ei saa võrrelda rauda, sest AlphaZero töö põhineb neuronvõrkudel ja uutel imevidinatel lühendiga TPU. (ei, mitte GPU, vaid TPU, Tensor Processing Unit, ütleme siis tensorprotesssor). TPU-sid oli selle AlphaZero sees 4. Positsioone vaatas AlphaZero aga sekundis "vaid" 60000 Stockfishi 60 miljoniga võrreldes. Kuid see töö toimus neuronvõrkude põhimõtete järgi ja äärmiselt ökonoomselt.
Kuid mitte ükski suurmeister ei ole seda kasti õpetanud - see kast õppis mängima, eelduseks vaid omavahelised duellid kasti sisemuses.
Neid tuli pidada siiski palju, kuigi meie "inimlikus" ajas väga lühikese aja vältel (mõni tund).
Edasisi üksikasju uurige ajakirjast Science, mul hetkel see võimalus puudub.
Aga vabalt kättesaadav on Kasparovi kommentaar, kus ta võrdleb malemängu staatust just sellesama Drosophilia Melanogasteriga. Male on tehisintellekti arendajatele alati olnud samasugune proovikivi, kui Drosophilia geneetikutele.
Vahepeal võitis males ka toores jõud (Stockfish ja 60 miljonit positsiooni), nüüd on siis tagasi tulnud aeg, kus võidavad kavalad iseõppivad neuronvõrgud.
Kasparovi hinnang AlphaZero-le on aga huvitav - AlphaZero mängis Stockfishi üle üldsegi mitte akadeemilises stiilis, vaid tegi väga põnevaid käike ja riskantseid ohverdusi, mängides sellest hoolimata vastase kuivalt üle.
Kes oskab malet natuke rohkem, ütleme II järk ja enam, minul on see II järk kunagi saavutatud ja küllap oleks I-gi, kui NSVL kestnuks kauem,  noh ühesõnaga natukene mängu oskav saab seda ise hinnata, eriti kui endast targemate kommentaare kuulata ja järgi mängida.
Küllap saab ka Stockfish paremaks ja võib-olla läheb malemonstrumite heitlus pisut põnevamaks, kuid asi on põhimõttes - neuronvõrk, mis natukene meenutab meie aju toimimist, mängis "toore jõu" masina üle ja siin on sümpaatia kaudselt inimestel tõenäoliselt AlphaZero poolel.
Maleprofid väidavad, et AlphaZero laadsete vahendite ilmumisega muutub nende mäng ka jälle huvitavamaks (ehk), sest malemasinad lihvisid viimasel ajal halastamatult maha malemängijate riskantseid plaane.
AlphaZero kutsub ehk üles jälle proovima, öeldes - mina põrmustasin selle neetud Stockfishi, mis sinu masinas tiksub, miks sina ei võiks üritada?
Kes kodeerimise vallas töötab, sellele ilmselt ei ole üllatus, et arvutitest ja "omaenda" programmigi toimimisestki on raske saada aru, aga AlphaZero laadsete algoritmide lisamine muudab olukorra veelgi "alkeemilisemaks".
Aga maa peale tulles peab inimkond hakkama oma sotsiaalseid struktuure ja toimimist (arenenud osades) kõvasti muutma, kui AI nii kiirelt edasi areneb.
AI ja robotid võtavad lähiajal ära kõvasti töökohti. Isegi selles kõrgtehnoloogia vallas endas jäävad peale vaid "võitjad" ja kunagisest infotehnoloogiliste töötajate põuast vaid mälestus.
Püramiidi tipuski jääb pigem kitsamaks.
Uue, AI ajastu deviis on "võitja võtab kõik", mis tähendab tegelikult Unixi fännide propageeritud laadataolise tarkvaraturu vaikset hääbumist. Absoluutselt igas tarkvara vallas jäävad alles tipud. Kas sa oled suurmeister programmeerimises või oled ei keegi või liitud mõne firmaga, kes on saavutanud sarnase staatuse. Aga sellest lähemalt kunagi hiljem, kui aega saan, sest
minu programm "Muusikamalu.exe" vajab aga arpedžosid ja ülehomme väljastan ka vastava versiooni github-i.
Ühesõnaga, varsti saab Muusikamälu-s kitarri hääle teha kitarrilaadsemaks ja C kolmkõla saab mängida ühe noodi kaupa sõrmitsedes koos pööretega ja nii edasi ja nii edasi ...