mai 22, 2008

Sõna kui kirg ja nõrkus

Üllaim pärand, mille võime ulatada maailmale, mille kodanikuõigustele me pretendeerisime nii palju kordi, on võitlus mõtte kvaliteedi eest.

[Artur Alliksaare kirjast Eino Lainevoole, vangilaagrist, 06.02.1954., leitud raamatust Artur Alliksaar mälestustes]

Kui mu meel tundub nürinevat, on hea võtta kätte mõni selline raamat, mis avab maailma müüride sisse müüritud müütide taga peituva hinge tegelikke tagamaid.

Meie Artur oli üks selline inimene, kelle kunagine olemasolu iseenesest lükkab ümber müüdi eestlasest kui matsist.

Artur oli vaimuaristokraat, üks väheseid, kes meil on olnud. Ma ei julge siiski öelda, et ainuke, teisi võib ka vaimurüütliteks ülendada - olgu kasvõi Viiding. Aga halli aja keskel torkas ta väga silma. Praegu riivaks ta vahest silma veelgi enam, sest 20. sajandi kuuekümnendail aastail millegipärast usuti veel vabadusse. Siiski on tunda, et kusagil on tõusmas uus värskendav hoovus noortest inimestest, kes jälle sellisesse reliikviasse usuvad või vähemalt taga ihaldavad. Nende kohvikboheemluse väljaelamisvalud ja võlusid asendab blogism ja kohviku uksehoidjatest õigusjüngrite rolli etendavad ajakirjandusstaarid ja meedialiidreiks ülendatud avalikud arvajad. Ma küll olen oma blogimiskarjääri kestel kaotanud ära üsna hea hulga ilusaid illusioone sellest, kuidas see uus meedia kohe loob ja kergitab selle uue inimtõu ja parandab ilma ära. Aga kui seda võtta väga pikaajalise nähtusena, siis midagi sellist siiski toimub. Keskmine blogija muidugi andub mandumistele. Populaarsuse otsinguil otsitakse üles inimkeha alumine osa ja hingesügavusse settinud saast. Võib olla nii ongi hea, saast kerkib üles ja kaob lõpuks blogiavarustesse, tehes enne läbi meie kõikide hingede pika puhastusringkäigu. Seepärast ma ei usu keelamistesse ja käskudesse ja isegi eetikasse, mis käseb oma sisemise "ilu" ära peita hämaratesse keldrikäikudesse, kus vaid sina ise saad käia oma allasurutuid tunge vargsi vägistamas. Mis väljapääsu otsib, selle ka leiab ja kuigi õigustamatu ja väär, vigane ja sant, on see ikka sina ise ja sinu kõverpeegel, kui sa loed sedasama, mida ehk sinagi mingitel asjaoludel korda saadaks, toimuvat sinu kaaskannatajaga. Kuid ärge kurtke siis ka selle üle, et see vigane ja sant kividega surnuks loobitakse. Kuigi barbaarne, peabki mõni asi leidma sellise hirmsa otsa. Vaimus ei ole kõik hea ja ilus ja ülendav.

Aga kes kivi viskas, olgu teadlik, see kõik juhtub kunagi kindlasti ka tema kirjatükkide ja mõtetega. Vaimsetes sfäärides vist toimib seesama, mis eluslooduses: enne täiskasvanuks saamist peab vaimulapsuke kõigest väest põgenema, põgenema, põgenema mere poole ja kartma küll kurja lindu või kala. Mõni munetud kilpkonnamuna on juba enne koorumist nahka pistetud.

Nii jääbki üle vaid muneda, muneda, muneda ja loota, et mitmesajast munast lõpuks see üks leiab tee ookeani, jääb seal ellu ja elab koguni 300 aastaseks.

Nii sünnibki surematus ja see võib teoks saada isegi e avarustel. Siin on lihtsalt petlikult palju ruumi mõttetuste jaoks. Kui me need aga e ruumist kõrvaldame, jääks järgi kõrb ja mõned kaevud. Vangilaagrist kirjutatud kirjas nendib Arthur:

"Imelikus kaksikelus, millesse ma olen suletud, mõtlen ma ühes ja kõnelen teises keeles. Vahel rõhub see sunnitus mind, vahel tundub aga huvitavana ja isegi kasulikuna. See tingib kõne vähesuse ja mõtlemise paljuse. See aitab mõtet vabaneda kobavast, ekslevast, tühisest ja amorfsest, niiviisi viies teda aegapidi vastu kompaktsusele, plastsusele, ekstraktsusele ja viimistlumisele."

Selline kaksikelu on paratamatu tõsiasjaolu kõigil, kes mingeid vaimuvilju üritavad muneda. Võib olla saame hakkama vaid ühe mingit väärtust omava teosega, omaenese eluga, kuid sellegi eksponeerimiseks on vaja õnne, jumalikku lavastajat.

Sinu saatuserepliik on kohane vaid siis, kui tõld tõesti on ees, kui dekoratsioon on seal, kus ta peab olema ja hobustele piisavalt kaeru antud.

mai 19, 2008

Hambad katki ja haridus väike...




Need pildid on võetud Shveitsis, aastatel 1931-1932, kui Weston Price oma uurimusi korraldas. (vt. tema e-raamatut lingilt
http://gutenberg.net.au/ebooks02/0200251h.html [1])

Ülemisel on 4 pilti tervete hammastega lastest, all haigetega.
1931 ei teatud fluori imetoimest midagi. Need tervete hammastega lapsed isegi ei tea seda, mis asi on hambahari.
Haigete hammastega lapsed teavad, puhastavad ja pesevad (fluorivabalt küll), kuid tulemused?
Ühed lapsed on päri Loetchentalist, teised Herisaust.
Milles on erinevuse põhjused?

Loetchental oli 1931 tihedalt mägede vahel paiknev maaliline koht, kuhu aga korralikke teid ei viinud. Sealolevad inimesed elasid isoleeritult ning tootsid ise kõik enesele eluks vajaliku. Tsivilisatsiooni hüved nende inimesteni veel ei olnud jõudnud.
Herisau kantonis olid olemas kõik hüved, ka hambaarstid, kuid kaaries laastas nende inimeste hambaid halastamatult.
(Praeguseks on Loetchental täiesti tavaline koht täiesti tavalise rämpstoiduga. Idülliline paradiis tervete inimestega terve elulaadi ja moraaliga on nüüdseks peaaegu hävinud.[7])

Algul nende piltide tõttu, aga seejärel ka muudel sisulistel põhjustel hakkasin Price raamatut lugema ning ma ei pidanud pettuma oma valikus.Weston Price ja tema toitumisõpetus on väga sobiv lähtepunkt meie irratsionaalse ratsionalismi mütoloogimaailma toidualase mütoloogia käsitlemisel, sest ta näitab - toru teises otsas siiski paistab veel valgust.


Weston Price (1870-1948) oli elukutselt hambaarst ning selles vallas kahtlemata ka väga väljapaistev: näiteks juhtis ta ADA (American Dental Association) Clevelandis asuvat uurimisinstituuti 1915-1923.Ta sündis Kanadas farmeri üheksanda pojana (kokku oli lapsi peres 12).Perelastest olid mitmed väga väljapaistvad omal alal, üks oli leiutaja, kaks olid hambaarstid, üks meedik, üks kirikuõpetaja.
Veendumuse, et toit on oluline kaariese vältimisel, sai Price juba 1893, kui ta põdes tüüfust. See haigus laastas ka tema hambaid ning tervise sai ta tagasi maal, farmis.
1894 elasid Price koos oma onuga William Delmage-ga pikka aega Kanada metsikus looduses, tarvitades söögiks väikeulukite liha, marju ja muid loodusande.See parandas Price tervise täielikult.


* Juurekanaliga seotud uuringud.


Price töö hambaarstina tõi tema ellu ka suure isikliku tragöödia - Price ainukene poeg
Donald suri komplikatsioonide tõttu juurekanali infektsioonist, mille Price ise oli täitnud.
See tragöödia arvatavasti motiveeris Price aastaid uurima juurekanali täitmisega seotud probleeme.Aga just ka seetõttu sai Pricest hambaarstide tsunfti põlualune.
Need uuringud viidi läbi peaaegu 25 aasta jooksul. Eriti põhjalikud olid need tema Clevelandi uurimisinstituudis töötamise päevil ning nende tulemiks oli monumentaalne töö 2 köites hambahaigustest [ 1b ].
Price vääriks nende uurimuste eest tõenäoliselt Nobeli preemiat. Kahjuks läks aga teisiti.
Tema töö vaikiti maha, kuna see oleks tähendanud hambaarstide vähenevat sissetulekut:kõige põhjalikumalt lagunud hambaid, kus põletik on jõudnud hambajuurde, ei tohiks üldse täita, vaid eemaldada. Nad on edaspidises elus suurte tervisprobleemide allikad.
Price vaadete järgi on surnud hamba täitmine enamasti mõttetu ja ohtlik tegevus.
Tema uuringud tõestasid selgelt ühte asja - ei ole võimalik steriliseerida sellist hammast täielikult. Surnud hamba koloniseerinud bakterid on väga vastupidavad ning eritavad rohkesti toksiine.
Price eemaldatud täidetud juurekanaliga hammas põhjustas katseloomadel samasuguseid haigusi, mida põdesid ka tema patsiendid. Patsiendid tervenesid neist haigustest, seevastu katseloomad (tollal küülikud) surid, kui see surnud hammas nende naha alla paigutati.
Terve hammas ei teinud midagi. Muuseas, ükskõik kui põhjalik steriliseerimine ei muutnud letaalset lõpptulemust - vaid haigestumine oli aeglasem.
Tolleaegse teaduse standardite järgi olid tööd väga mahukad ja usaldusväärsed. Tuhanded eemaldatud hambad, tuhanded katseloomad ja vaatlused...

Price töö täieliku tähenduse avastas uuesti George Meinig, Price Pottengeri Ühingu üks juhte (1914-2008, just 2 mail lõppes selle mehe elutee).
Kuna just juurekanaliteraapia alal oli ta üks Ameerika väljapaistvamaid eksperte, oli ta tõenäoliselt kõige kompetentsem hindama ja mõistma Price uuringute tähendust.
1993 avaldas ta raamatu Root Canal Cover-Up [5f].

Kuigi enam ei eitata, et täidetud juurekanaliga hammaste dentiinides pesitsevad peaaegu alati bakterid, ei taheta ikkagi tunnistada, et nad võivad põhjustada patsiendile väga palju terviseprobleeme. Nn. bioloogilist hambaarstindust ründavad ägedalt peavoolu kriitikud ning niinimetatud skeptikud (kelle taga on kindlad PR ettevõtted) [6a, 6b].

Skeptikute meditsiinilise osa esindusisikuks on keegi Stephen Barrett, kes on hariduselt psühhiaater. (s.t. ei oma tegelikult meditsiinilist kvalifikatsiooni andmaks eksperthinnangut oma ohvritele). Selle sekti mõningaid tegevusi lahkab päris hästi Tim Bolen [6b]. Barretti rünnakute alla on sattunud peaaegu kõik need, kes Ameerika Meditsiini peavooluga, s.t. Big Pharmaga, vastuollu sattunud, kasvõi sellega, et soovitavad tähelepanu pöörata toitumisele, toovad esile silikoonrindadega seotud riske, etc...
Avalikus mustas nimekirjas on vähemalt 2500 inimest, s.h. Linus Pauling, 2 kordne Nobeli preemia laureaat. "Salanimekirjas" mida netisait ei näita, on umbes 40000 isikut ja seda andmebaasi kasutatakse edukalt selleks, et mõne doktori karjäär ruineerida.Nimekirjas on kindlasti ka õigustatult sinna kuuluvaid subjekte, kuid enamasti on tegemist siiski ideoloogilise PR sõjaga, kus eesmärgid pühendavad abinõud. Ning eesmärk ei tundu olevat Ameerika rahva tervis, vaid mõne grupeeringu kasum.


* Price toitumisalane peatöö: "Toitumine ja füüsiline degeneratsioon".


Price töö hambaarstina viis ta vältimatult mõttele uurida toitumise ja kaariese seost. Halb toit tähendab halbu hambaid.
Et aga seda hüpoteesi kontrollida, oli vaja leida sobivad kontrollgrupid. Tänapäeva tsivilisatsioonirüpes kasvanud inimesed selleks ei kõlba. Price ajal oli aga õnneks veel alles üksikuid "oaase", väikesi paradiisiaedu, kus inimesed elasid tsivilisatsioonist eraldatult ning toitusid looduslikult, järgides sajanditevanuseid tavasid.Teise Maailmsõja järgselt toimunud üleilmne saastumine, mistõttu need toidud, mis Price ajal olid mürgitamata, on tänaseks täis rohkesti inimese poolt keskkonda paisatud mürke.
See on tõeline tragöödia, kuna tagasipöördumist paradiisi ilmselt enam ei tule.
See suurendab selle uurimistöö tähendust veelgi - see on jäädvustus pääsmatult hävinenud oaasidest nii, nagu nad 30-ndatel olid.
Tõsi, neis ei ole midagi väga erakordset või uudset. Price tegi ära selle aga nii, et teaduslikus mõttes ei saa sellele tööle ette heita mittepiisavust, subjektiivsust, ebakompetentsust.


[

Ka mina võin oma kogemusele kinnitades tunnistada, et midagi on väga viltu meie hammastega, aga ka tervisega üldiselt. See sai mulle selgeks siis, kui ühel suvel paarkümmend aastat tagasi osalesin ühel arheoloogilisel tööl labidamehena. Misso lähistel uuriti ühte muistset eestlaste matmispaika.

Mind hämmastasid tollal tõeliselt vanade eestlaste terve hambad. Nad olid üllatavalt väikest kasvu (ka see, et oleme pikemad, kui sajandeid tagasi, on tõenäoliselt keskkonna saastamise tagajärg, endokriinsüsteemi rikkumise tulem).
Ma siiski ei pööranud sellele suuremat tähelepanu. Pealekauba väitsid ametlikud allikad, et kaaries olla olnud ka ürgajal suur mure.
Paraku need allikad ei maininud, kui sagedane kaaries oli. Price mõõtmistulemuste järgi olid need enne "tsiviliseerumist" vaid 1-2% maksimaalselt, mõnel pool koguni 0.1% , s.t.
üks tuhandest hambast oli haige.
Muuseas, vaadake kasvõi Johannes Pääsukese pilte Eestist möödunud sajandi alguses: ka seal leiate rohkesti terveid ja rõõmsameelseid inimesi. Üks sellistest inimestest oli minu emapoolne vanaema - emal oli 14 õde-venda ja üks kasuõde. Minu sellel vanaemal ei olnud kogu elu jooksul kordagi vaja pöörduda arsti poole s.h. hambaarst.
Järeldus: sööge maatoite julgesti ja unustage arstide manamised küllastatud rasvadest ja kolesteroolist.

]


1931-1938 viibis Price väga erinevates maakera paikades. Tema uurimispaikade loetelus on: Shveitsi isoleeritud mägipiirkond, millest ka koos tsviliseerunud shveitslaste hammastega pildid ülalpool, Keldi kalurid Shotimaa saartel, eskimod Kanadas ja Alaskas, Kanada metsaindiaanlased, Aafrikas masaid, pügmeed j.t., Polüneesia, Austraalia aborigeenid, Peruu (muistsete tsivilisatsioonide koljusid uurides), Peruus elavate indiaanlased.
20 sajandi alguse teaduse standardid olid meie omadest vist isegi kõrgemad. Veidi rutiinne ja tüütav on lugeda ikka ja jälle enam-vähem samasuguseid tulemusi:
Tsiviliseerimata, normaaltoitu söövate kaariese % oli maksimaalselt 1-2, mõnel pool 0.1%. Arvud erinevad, erineb toit, rahvus, rass, kuid tulem on ühesugune.

Niipea, kui see aborigeen, indiaanlane või Shveitsi mägilane tsiviliseerus, hakates tarvitama rafineeritud jahust ja suhkrust ning konservidest valmistatud toite, kasvas kaariese sagedus 10-30 korda.

Ikka ja jälle on need tõsiasjad dokumenteeritud Price fotodel. Ikka ja jälle näeme, et lastel ja täiskasvanuil on tsiviliseerumise korral hambumiseprobleemid, väiksemad lõualuud, haigemad hambad.
Price nägi ka seda, et loodusrahvastel oli ka teisi haigusi üllatavalt vähe. Terved hambad tähendavad ka tervet organismi.
Üleminek tervetelt haigetele hammastele ei võta palju aega. Kui mõnedel hõimu liikmetel oli võimalus töötada valgete juures, näiteks kalalaeval, siis sellel arenesid kiiresti välja haiged hambad. Tagasi tulles loodusliku normaalsöögi juurde hammaste tervis paranes jälle.

Loodusrahvaste teadmised õigest toitumisest olid sageli üsna hämmastavad. Valged inimesed ei osanud kaitsta ennast skorbuudi eest. Kanada metsindiaanlased oskasid: nad kasutasid vitamiin C allikana põdra neerupealseid.

Austraalia aborigeenid oskasid ema surma puhul vanaema piimanäärmeid võida selliste putukatega, mis pani vanaema piimanäärmed tööle ja orb jäi ellu.
Enne abiellumist peeti noorpaare 6 kuud õige dieedi peal. See tagas järeltulijatele hea tervise.

Price oli 1930 ajast ees geneetilises mõttes, kuigi ta geenidest otseses mõttes ei räägi. Tollal ja ka nüüd arvatakse sageli, et inimene, see on eelkõige mingi mehhaaniline kogum geene.
Et need geenid aga areneksid õigesti, et need geenid ekspresseeruksid õigesti, on vaja õiget toitumist. Selles mõttes saavad parimate geenidega embrüotest areneda vaid sandid, haiged, ka vaimselt haiged inimesed, kui ema toitumine on enne rasedust, raseduse ajal ja piimaga imetamise perioodil puudulik. Tavaliselt on loodus varustanud meid suurepäraste geenidega, nende avaldumiseks on vajalik aga hea toitumine.

Mis vahe oli tüüpilisel ameerika dieedil võrreldes loodusrahvaste omaga?

Loetchentali inimesed tarvitasid rohkesti rukkileiba, see oli ise küpsetatud täisteraleib.
Korra nädalas oli menüüs liha, s.h. pekk. Liharasvad sisaldasid rohkesti rasvlahustuvaid vitamiine. Tarvitati rohkesti piimatooteid, eriti tähtsaks pidas Price võid. See või oli saadud lehmadelt, kes toitusid kevadisest rohust. See oli eriti vitamiinide ja mineraaliderikas.
Selleks aga, et saada korralikku võid, piima, liha, peab kari olema väljas kasvatatud, karjamaal söönud mineraaliderikkast pinnasest kasvatatud rohtu.
Siin algavadki raskused - me võime toituda täpselt samuti, kui Loetchentalis, aga meie mineraalide hulk toidus, vitamiinide hulk ei ole piisav. Pastoriseeritud piima toiteväärtus, eriti kooritud piimal, ei ole sama, mis rasvasel toorpiimal. Lehmad on kasvatatud laudas, neid karjamaale ei lasta sageli ja seegi pinnas on üleväetatud ja samal ajal mineraalidest tühjaks imetud ....

Isegi kui me sööme juurde sünteetilisi vitamiine, on see nokk-lahti saba kinni süsteem, sest need vitamiinid aitavad kaasa mineraalide omastamisele ja vastupidi, kui on tarvitatud koos, looduslikus toidus seotuna üksteisega.

Kokkuvõttes peaks meie mineraalide ja vitamiinide tarvitamine olema keskmiselt 3-4 korda suurem tava "säästumarketidieedist". Tänapäeval on selleks kahjuks vahepeal vaja minna ka apteeki, meie supermarketi toidulaud ei anna neid meile piisavalt. Tõenäoliselt talvel, kui A ja D-d kipub väheks jääma, oleks abi kalamaksaõlist.

Katsuge hankida toorpiima, tarvitada vahel ka rasvast liha (küllastatud rasvad). Vähendage taimeõlide osakaalu, need ei ole sugugi nii kasulikud, kui neist räägitakse. Vähendage suhkru söömist, kuid ärge mingil juhul kasutage suhkruasendajaid, v.a. Stevia lehed, mis on looduslikud ja kasulikud.
Keldi kaluritel oli üheks tähtsaks teraviljaks KAER Sööge rohkesti kaeratooteid.
...

Katkestan siin, kuna dietoloogilisteks nõuanneteks on minu teadmistepagas veel liialt nõrk. Peamine punkt, millele rõhuksin, on see, et meie esivanemad ei toitunud sugugi mitte valesti, nende toidusedel oli tervislik ja küllastunud ja ning võib-olla isegi nende elukvaliteet, õnn ja tervis oli paremad, kui meil, hoolimata meie tsivilisatsiooni kütkestavaist mänguasjust.

Price õpetuste areng Post mortem:

Price õpetused kahjuks ei leidnud sõjajärgsel ajal laia kõlapinda.
1952 rajati Price Pottengeri ühing, lisaks Pricele veel teise väljapaistva arsti ja toitumisteadlase Francis Pottengeri auks. Kuid selle ühingu liikmete arv ei ole suur.
Uue elu puhus Weston Price õpetustele sisse juurekanali täitmisega seotud probleemide esiletõus ja nn. bioloogilise hambaarstiteaduse teke. (George Meinig, 1993 a. raamat "Root Canal Cover-Up.").
Sally Fallon, USA tervistoitumise entusiast lõi Price-Pottengeri ühingust sõltumatu Weston Price Ühingu (Weston Prce Foundation) 1999 ja võib-olla just Interneti levik kiirendab tervemõistusliku toitumise ehk normaaltoitumise taastulekut.
Hea põhjuse selleks annab meie kaasaegse meditsiinisüsteemi kiirenev pankrot.
Järjest kallim ja järjest ebaefektiivsem ravi, keskendumine vaid tablettidele ja kirurgilistele protseduuridele, jäik vaenulikkus toitumisalaste tervemõistuslike soovituste ja loodusravi vastu...
Seda saadab tervislike toitumisviiside sildi all propageeritav kolesteroolivastane ristikäik ja ning suhkru-, aga viimasel ajal ka piimasõda, et inimesed vihma käest räästa alla, suhkruasendajate rüppe meelitada või panna beebisid rinnapiima või lehmapiima asemel rohkem tarbima beebitoite.
See on kõik Ameerika ja praegu ka meie meditsiin ja tema propaganda koos järjest armutumateks muutuvate infosõdadega. Infosõja üheks osiseks on saanud ka teadusuuring, eriti selle niinimetatud statistilises vormis. Teadusajakirjad on üleküllastatud tootjauuringuist tulemitega, kus üks või teine toksiin või mõjur jälle kord on tunnistatud mõjutuks näiliselt korrektsete statistilise irdprotseduuride abiga.
...

Ollakse efektiivne tulekustutusel ja see on tervitatav. Kuid mida teha pärast seda, kui tukid enam ei tossa? Mida oleks saanud teha enne seda, et see tulekahi ei puhkeks?
See probleem jääb lahendada meile, patsientidele.

Selle veidra meditsiinisüsteemi tipus troonib niinimetatud hambaarstiteadus, mis 150 aastat täiesti jäärapäiselt arvab, et hambad on selline hea koht, kuhu meelsasti võiksime ladustada ohtlikke jäätmeid:
elavhõbedat amalgaamiplommides. Samuti on igati OK oma suud loputada keskkonnasaastajaga fluor ja see pidavat vähendama kaariest. ...
Tragöödias, mille algust Price nii värvikalt kirjeldas, on vahepeal mängitud maha veel mitu ja mitu vaatust. Asjad ei ole läinud mitte sugugi paremaks.

Neist asjadest aga kirjutan juba järgmistes blogikirjutistes:
kuidas aspartaamist sai tervisevalemi osis, maitsetugvendaja diskreetse võluga seotud ohtudest, elavhõbeda ja teiste raskemetallide kasutuse ajaloost, autismist, fluoriseerimise õnnistustest, DDT-dest, PCB-dest, teistest endokriinsetest katkestajatest, geenimuundajaist, kliimast ja paljudest muudestki asjadest, milles ma ehk ei ole veel teadlikukski saanud.

Kuidas säästa ennast nende 20. ja 21. sajandi egiptuse nuhtluste küüsist?
Kuidas päästa oma järelpõlvele tulevik?

Valem ei ole ju tegelikult väga keeruline - esimeses lähenduses on igal juhul õnnelikum ja terviklikum see inimene, kelle toit tagab talle hea tervise ning elurõõmu.

Mitte mingi valemiga ei saa hambavalulist elu pidada õnnestunuks, saatku seda mistahes vaimne ponnistus või edenemine. Paljudel polüneeslastel saigi pärast tsiviliseerimist kombeks oma elust vabatahtlikult lahkuda. Nad polnud meie tsivilisatsiooni tavakannatustega lihtsalt harjunud.

Samas need rahvad on olnud kõik parajad sõjardid, nende vaprus ja valutaluvus väljaspool kahtlust. Midagi on veel, mis elutahte viib.
Haiged hambad näitavad, et midagi on meie eluharidusega väga katki. Meist varasematel tsivilisatsioonidel ei olnud nii palju probleeme toitumisega - nende hambad olid korras.

Price uuringud muistsete Peruu tsivilisatsioonide asukohtadest kinnitasid - sealsete inimeste hambad olid OK. Kohati leiti augustatud kolpadega sõdalasi, kelle kolpadesse löödud auke oli õnnestunud kohalikel tohtritel ravida ja kuldplaadiga kinnigi katta.

Nii et elu ei olnud kerge neilgi. Kuid kaariest ja halvast toitumisest tingitud kehalist degenereerumist seal ei tuntud...

Kasutatud viited.


1. Projekti Gutenberg raames sisestatud Price peateos.

a)

http://gutenberg.net.au/ebooks02/0200251h.html [1]

Price põhilised uurimistööd:

b)

Dental Infections, Oral & Systemic, Volume 1

Dental Infections & the Degenerative Diseases, Volume 2

(edasiselt tellitav saidilt http://www.ppnf.org/catalog/ppnf/

2. Price Pottengeri Ühingu koduleht:

Lisan siia märkuse korras, ma ei ole ühegi Price ühingu liige, esialgne tutvus on küllalt julgustav, kuid on ka selliseid järeldusi, millega ei nõustuks ...

Kuid minu kirjutis põhineb siiski peamiselt Price raamatul (1)

http://www.ppnf.org/catalog/ppnf/

3. Weston Price Foundation.

(selle kohta kehtib sama märkus).

http://www.westonaprice.org/

4. Weston Price elust kasutatud lingid:

http://cwh.ucsc.edu/SocialBiog.Renner.pdf

Sally Falloni ülevaade:

http://www.westonaprice.org/basicnutrition/right_price.html

5. Juurekanali teraapia kohta mõned mõtlemapanevad lingid:

a)

http://www.curezone.com/dental/root_canal.asp

b)

http://www.drshankland.com/root_canal.html

c) Biocalex kui üks lahendus?

http://www.natdent.com/info/root.cfm

d)

http://www.worldwidehealthcenter.net/articles-263.html

e) Suzin Stockton:

http://www.healthcarealternatives.net/index.html

f) Root Canal Cover-Up, Georg Meinig.

http://www.ppnf.org/catalog/product_info.php?products_id=194

6. Stephen Barreti kriitika ja Barreti enese vastu suunatud kriitika:

Kahjuks ei saa Stephen Barreti kriitikat võtta tõsiselt - tema väide Price kohta,
nagu alatoidetud inimestel ongi vähe hambaauke ei kannata ise mingit kriitikat.

(he ignored the fact that malnourished people don't usually get many cavities)

a)

http://www.quackwatch.com/01QuackeryRelatedTopics/holisticdent.html


Tim Bolenilt leiab Barretti ja teiste tema toetajate kohta põhjaliku ja põhjendatud
kriitika. See grupeering ei tegutse lihtsalt siirast heast tahtest, selle taga on
kindel PR ja rahalised toetajad.

b) http://www.quackpotwatch.org/

7. Loetchental praegu

http://www.westonaprice.org/motherlinda/lotschental.html