Sajand tagasi

 Pärast selle aasta 24 veebruari tundub minule kogu inimkond libisenud tagasi umbes sajandi jagu.

Võib olla aastasse 1942. Kõik on selle digiprogressi reelt kohe maas ja meil on vähemalt paigas õige, inimlik, kristlik taustsüsteem. Selle taustsüsteemi jaoks kahjuks on jälle paigas: massimõrvarid, diktaatorid ja julmus. Mis maksab selle kõrval mobiil / arvuti / 2**N tehet kusagil arvuti sees. 
 Kui tühine see kõik on? Meile on väga, väga vaja kristlikku moraali taastulekut ja kõik muu ei maksa selle kõrval punast krossigi.
Nende põrunud "erandrahvaste" (rahvad, kes arvasid, et omavad võtit inimkonna pääsemisse)  nimistus on nüüd sees ka venelased (enne ootasid neid sakslased, juudid, .... kes kõik veel). Tuleb veel hiinlaste kord ja vahest siis jõuame mingisse ühisesse moraaliruumi.
Praegu kainestas 24. veebruar mind ja paljusid, maailm on nüüd pikka aega väga lõhestunud, misiganes tehnoloogilised imed meid paremaks ei tee, kui me oleme, nagu ei tee meie oskused intellektuaalset bla blad ajada. 
Võiks ju kirjutada palju palju. Maailmas toimuv nina all aga võtab selle isu ära.
Eestlaste puhul on hea näha, et meie kannatused meid on aidanud. Reaalse sigatsemise korral tunneb eestlane ära kannataja ja ülbitsejad. On veel rahvaid, kes ärkavad aeg ajalt - isegi ameeriklased, jah, ka nemad. Tahaks, et selliseid teravaid moraalipiire enam kehtestada ei tuleks, aga vaevalt seegi kehtib.

Kõik see digi bla bla bla vähemalt taandub. Ehk ka kuldvasikas. 21. sajandil võiks olla inimestel tegemist millegi olulisemaga ... Ehk  pääseb vähemalt tuumahoiatusest?  ja nii edasi. 

Selle aasta vabariigi aastapäev jagas tõesti ajaloo pooleks. Läheb veel aastakümneid, et  see lõhestunud ajalugu jälle kokku lappuks ...