Ivermektiini dialektika

 

Ülaltoodud ekraanitõmmis näitab meile ivermektiini kasutust maailmas 2021 novembri seisuga. Paljudes arengumaades on ivermektiini kasutuselevõtu tagajärjel covidisse nakatumine kiiresti langenud. Kontrollige google otsinguga  {covid riigi nimi} selliseid juhtumeid:
India, Bangladesh, Mehhiko, Indoneesia. 
Viimane maa on kiiresti saanud uueks edu- või suisa mõistatuslooks. Indoneesia, HOOLIMATA arenenud maailma HOIATUSTEST võttis 2021 juulist alates ivermektiini kasutusele.

Vaadake hoiatuste näidisena näiteks seda lugu:
https://www.france24.com/en/live-news/20210708-indonesians-ignore-warnings-in-rush-to-buy-anti-parasite-drug-for-covid

Südantlõhestav oli  olukord suvel, ja äkitselt tulid rahvamassid farmatseutidelt ivermektiini küsima. Selle ussirohu pudelihinnad olid seal kiiresti kõrgeks läinud (kõrge tähendab 12-20 dollarit pudelilt !!). 

Ja mis sai? Kõverad hakkasid langema. Praeguseks on koroonapuhang VAIBUNUD. Teaduslikud selgitused paranähtusele covid vaibumine Indoneesias leiab siit:

https://healthfeedback.org/claimreview/no-evidence-that-the-fall-in-covid-19-cases-in-indonesia-is-linked-to-the-use-of-ivermectin/
Lühidalt öeldes ütleb ametlik "teadus", et ei Indoneesias, ega üheski teises kohas maakera pääl ei ole covidi vaibumine mitte mingilgi määral seotud ivermektiiniga, aga edu aitasid saavutada näiteks maskikandmine, vaktsineerimine ja muud sarnased asjad. Aga ka muude maade võrdluses ei näita kahjuks SARNASTE vaktsineerimisrprofiilide andmed aga seda välja, näiteks Itaalia - Jaapan võrdlemine. 

Vaktsineerimised ja piirangud on mõlemal maal võrdsed - näitajad aga erinevad. 
Jaapan aga võttis ivermektiini kasutusele, või täpsemalt: Jaapani mõned meditsiiniametnikud soovitasid ivermektiini augustis 2021 kasutada. Tulemusena Jaapani koroonanakatumised langesid olümpiamängudega tipnenud puhangus kiiresti. Jaapanlased said legaalse õiguse tellida ravimit Indiast ja seda ka tehti. Jaapan on ka ainuke maa, kes on julgenud ka vaktsiine kontrollida ja kõlbmatuks kuulutada. Näiteks osutusid kõlbmatuks Moderna 1.6 miljonit vaktsiinidoosi. 

Miks teised arenenud maad ei ole seda profiili järginud? 

(Omaette tuleks vaadelda USA-d kus demokraatia tõttu on olukord osariigiti erinev, ametlik, s.t. üleriigiline propaganda on igal võimalikul viisil ravimit halvustav, valeinfot edastav, keelustav ( te ei ole hobused, NIH tase). Arstidel on seal senini siiski säilinud siin seal vabadus kirjutada ivermektiini offline. Seevastu näiteks Austraalias on see lausa keelatud, enamikes kohtades blokeeritud. )
Arenenud maailmas on kahjuks või õnneks meie kindlal kaitsel seismas TEADUS. Farmaatsiateadus tema kogu auhiilguses. Ja see teadus on just nüüd jõudnud oma arengu DIALEKTIKAS teatud tasemele. Nimelt sellisele, et patendita ravimitele kehtivad VÄGA RANGED NÕUDMISED ja samal ajal otse vastupidi: patenteeritud ravimitele sellised nõudmised ei kehti.
Ühtlasi on patenteerimata ravimid ka küllalt odavad. 

Ivermektiin on ammu kasutatud ravim. Merck, kes ise seda ravimit on müütanud jõepimeduse vastu, ei ole covid ajal ilmutanud kõige vähematki huvi uurida, kas see ravim võiks antiviraalsete omaduste tõttu kõlbulik olla covid profülaktikas ja ravis. Teiste firmade ja gruppide poolt tehtud uuringud aga ei kõlba näiteks seetõttu, et need ei ole nii ulatuslikud, need ei ole topeltpimedad ja nende ruutjuur osalejate arvust ei ole küllalt kõrge ja nii edasi .... 

Teadlaste in vitro ja ka in vivo (loomkatsed) uuringud ei ole aga laiendatavad ilma kliiniliste uuringuteta. Arstid võivad teha küll konkreetseid vaatlusuuringuid, aga ruutjuurt osalejate arvust ei saa kunagi piisavalt kõrgeks. Topeltpimeda uuringu tegemine on veel keerukam sest arst sageli on reaalselt huvitatud patsiendi tervenemisest ja mitte pühast lehmast nimega ruutjuur N.
 Korralik kliiniline uuring maksab hirmsat raha ja aega ja praktikutel ei ole eriti epideemia tingimustest ei raha ega aega ülisuurte ja põhjalike uuringute läbiviimiseks. 
Kui uuringus osalejate arv N on alla 1000, siis tulemi täpsus, s.t. ruutjuur N pöördväärtus, on 1/30, s.t.  3%. Seda on vähe.

 Sellest hoolimata on ivermektiini efektiivsuse alaseid uuringuid palju ja osalejate koguarv mitmete uuringute peale kokku vähemalt 25000. Nii nagu hüpoksüklorokviinigagi, on aga õnnestunud leida mõned vigased uuringud ja nendele saab alati viidata, ükskõik kui head ka need teise uuringud ka poleks. Veel vähem läheb meditsiiniametnikele korda ivermektiini reaalne rakendamine arengumaades. Need vaikitakse lihtsalt maha. (India).

Dialektika vastandpoolel aga seisavad uued ravimid, millele saab kehtestada patendi.

Selline ravim tuleb kohemaid kasutusele võtta. Koronaravimise näidisena: juba on sõlmitud eellepingud molnupiraviri kasutuselevõtuks.

Lõpetatud uuringuid veel ei ole, eellepingud aga on sõlmitud koos enne müügilepaiskamist vajaliku turundusjutuga revolutsioonist, mida molnupiravir aitavat saavutada. Ravimi toime on aga ivermektiinist halvem. Kuid mõlemate ravimite üheks toimemehhanismiks on pikkade viiruse proteiinahelate lõhustajate (proteaaside) takistamine oma tegevuses. Ivermektiinil aga on lisaks sellele väga hea ogavalgu sidumise võimekus, mistõttu viiruseosakesed ei pääse rakkudesse paljunema (ogavalk on see osis viiruses, mis aitab raku "väravaid" lahti muukida, et ennast paljundada saaks).

Hea oleks selle meditsiinidialektika peale lihtsalt muiata, aga kahjuks mängitakse neid mänge siin miljonite inimelude hinnaga. Seda ei saa teisiti nimetada, kui kuritegelikuks hullumeelsuseks. 

Inimesed jäetakse normaalsest ravist ilma, seda omakorda kasutatakse TEISTE, TERVETE INIMESTE terroriseerimiseks ja hirmutamiseks, majanduse ruineerimiseks, vabaduste piiramiseks. 

Krooniks praegusele olukorrale on tõese informatsiooni kadu otsingumootoritest. 
Ivermektiini kasutuse kohta erinevates maades tekkis 2021 suvel kõikjale  nagu havi käsul igasuguseid, tõtt öelda lausa paaniliselt ivermektiini halvustavaid sõnavõtte siin ja seal. Google tõstis need jutukesed vääramatult esikohale. 
Hoiatan seetõttu kõvasti google eest. Yandeks näiteks, huvitav küll, annab palju mõistlikuma profiili 
ivermektiini alastele otsingutele ja tavalist müüdavat bla blad on vähem. Ma ei pea tegelema linkidega stiilis "te ei ole hobused."
Tegelikult selle 1975 aastal avastatud ravimi ja vaktsineerimise olukord kriipsutab alla meie moraalset ja eetilist pankrotti, kuhu oleme jõudnud. 
Sain oma blogiloo just valmis ja leidsin uueduudised.ee saidilt Andres Raidi kokkuvõtte vaktsineerimise tulemitest / pigem läbikukkumistest arenenud maades võrrelduna mõne arengumaaga, kus saavutati edu (India, Nigeeria, Madagaskar), kasutades toimivat ravi, mitte vaktsiine.

https://uueduudised.ee/uudis/maailm/andres-raid-aktiivne-vaktsineerimine-pole-garanteerinud-tagasipoordumist-normaalse-elu-juurde/

Nigeeria ja Madagaskar sellejuures ei kasutanud ivermektiini. Nigeeria kasutas malaariaravimeid (hüpoksüklorokviin?)  ja Madagaskar artemisiini (minule teadmata ravim). Viimased 2 maad olid mulle meeldivaks üllatuseks. Pandeemiaajastutel võib osutuda kasulikuks elada mitte arenenud maal, mida kontrollivad farmaatsiagigandid koos nende poolt finantseeritava turunduspropagandaga. Minu keel tõrgub sellise asja nimetamist teaduseks. Äärmisel juhul võime seda nimetada põrunud teaduseks ja selle sundrakendamise hinnaks on kogu arenenud maailma inimeste tervis ja tulevik. 
Paradoks on siin rahas: kes sellist teaduse "tulemeid" endale lubada ei saa, võivad osutuda neis pandeemiamängudes võitjateks: Nii et ei olegi võib-olla väga paha mõte kolida pandeemia ajaks elama kuhugi Indiasse või Bangladeshi.