Hommikuvalguse nokturn

 Chopini nokturn 14, just pärast 13 pilkast pimedust, on eelmisega sugulane ja selle vastand.
Sellest kumab läbi hommiku valgust ja lootust.
Toon siin võrdluseks Grigori Sokolovi ja Maria João Pirese imelised esitused sellest geniaalseimast klaveripalast.

Bach Notre Dame vanal orelil

Seda orelit ammu enam ei ole.
Nüüd ei ole ka kirikut.
Kuldvasika kummardajad ja haldajad aga on alustanud ...
juba korjandusega, et Jumalaema kirik taastada.
Millise valemiga selliseid asju taastada?

Kaks vaadet masurkale 63 2

Sedapuhku esitan võrdlemiseks legendaarse Sofronitzki  ja Pnina Salzmani
Chopini masurka op. 63 nr 2 esitusi.
Ikkagi loeb väga, kas mingit lugu mängib mees või naine.
Mõlemad vaateviisid on muidugi suurepärased.

Pimedaima öö nokturn

Chopini nokturn numbriga 13 C minooris on väga, väga pimeda öö muusika.
Selle pimeda öö kahte vaateviisi - mehelikku ja naiselikku - esitavad ülal Vladimir Sofronitzki
ja all Valentina Igošina.

Kõik teevad viivad Mozarti juurde

Avastan ikka ja jälle, et ühel hetkel olen jutjuubis luusides jõudnud kuhugi siia:
näiteks selle legendaarse kontserdi juurde.
Ja see kontsert algab Mozartiga, ja nii juhtub ikka ja jälle!
Teine võimalik saabumispunkt on Landowska, ja ikka tema Mozart -
näiteks tema selline esitus:

Järelikult kõik teed ikka viivad kuhugi sinna.
Tegelikult on olnud 2 valikut - Bach ja Mozart, aga hetkel on peale jäänud Mozart.
Selles kummastavas, näilise lihtsuse ja tegeliku geniaalsuse vahekorras on need 2 üle teiste üle igasuguse määra.