august 29, 2019

Hõbekuul leitud: Tarkvara 2.0



Vaadake mõttega läbi ülaltoodud esitlus.
Kes veel ei ole AI ekspert (ma ei ole ja tõenäoliselt ei saagi selleks)  , nendele on eriti
oluline "MÕTTEGA" täiend. Te ei pea toimuva mõttest aimumiseks aimama, mis asjad toimuvad AI-s!
Kui te eriti ei viitsi, siis lugege vähemalt läbi Andrej Karpathy vastav blogitekst:
https://medium.com/@karpathy (Software 2.0)
Või ... lugege edasi, sest ma natukeosas kordan üle (ja ei saa paljustki veel aru)
Karpathy  sõnumist. Aga ma loodan siiski, et põhisõnum on mullegi piisavalt selge.
Niisiis on tarkvaraarenduse mudeli 1.0 asemel tekkinud ja kiiresti arenemas tarkvaraarenduse mudel 2.0, kus tarkvara, kui sellist enam ei kirjutata.
On olemas nõuded, mida tarkvara peaks tegema ja näidisandmed, millest antud tarkvara peaks tegema nõutud andmed. On olemas kiire meetod, millega testida, kas tulemus vastab soovitule või ei s.t. on olemas küllaltki selge seos ja võimalus öelda, kas näidisandmetest on saadud õieti aru, s.t. kas tarkvara sai tulemuseks selle, mida meie eeldasime.
Tõlgin ja panen RASVASEKS Karpathy blogiteksti ALGUSE täielikult, et jõuaks kohale, et see ei ole lihtsalt üks uus lisavidin või raamistik või midagi sarnast, millega iga programmeerija on juba harjunud:

Mõnikord ma avastan, et neuronvõrkudele viidatakse lihtsalt kui "masinõppe tööriistakasti lisavahendile". Nendel  lisavahenditel on mõned eelised ja puudused, ja aeg - ajalt saate neid kasutada, et võita KAGGLE võistlusi. Õnnetuseks ei näe see tõlgendus absoluutselt puude taga metsa.
Neuronvõrgud EI OLE teine klassifikaator, nad VIITAVAD põhimõttelisele muutusele meie tarkvara kirjutusviisis: NAD ON TARKVARA 2.0


See algus kahjuks on üks tõdemus, mida iga tarkvaranikerdaja saab pidada vaid ebameeldivaks,
sest näitab armutult kätte tema koha ajaloolises arengus - täpselt samas seisus olid ludiidid, endised käsitöömeistrid 18. sajandi lõpus. Ludiidid ei olnud rumalad või võimetud inimesed - vastupidi, nad olid käsitöömeistrid, kes olid läbinud pikaajalise sellistaatuse, et üldse niikaugele jõuda ....
Nad olid erinevalt paljudest teistest PALJU VÕIMEKAMAD, sest olid aastaid vaevelnud õpipoisistaatuses ...seejärel aga saanud oma valdkonna meistriteks...

Need pühad tegevused, mida te praegu teete
NÄIDE tööpakkumiste ridadest:
(JAVASCRIPT, TYPESCIPPT (PARTIKULAARSELT ANGULAR);
RUBY ON RAILS 5.0 FRAMEWORK;
JAVASCRIPT; CSS; HTML ....
JA KÕIK ÄNGLISH. -.... see taltetsistumine käib ikka täie rauaga!
on mõne aja pärast täelik xxxx (bullshit).
sest sellistele täispinurakendustele leidub alternatiiv, kus me treenime oma kasutajapõhiste juhtumikirjelduste ja vastavate andmetega põhjal välja neuronvõrgu ja seejärel lihtsalt hakkama seda treenimist täpsustama, edasi arendama, uusi andmeid hankima. Ülejäänud töö teeb ära neuronvõrk.
Ei mingeid täispinuprogrammeerijaid enam!
Võimalik, et jääb järgi andmearhitekt ja see sõna pidage meeles. Need on lihtsalt inimesed, kes tõlgivad selle, mida kasutajad tahavad sellesse keelde, millest arvuti aru saab. See tõlge aga võib olla muutunud küllaltki triviaalseks selles mõttes, et ei eelda enam suuri teadmisi programmeerimisest.
Küll aga peab inimene valdama väga hästi valdkonda, milles ta oma programmile  tellimust koostab.
Alles jäävad ka inimesed, kes selles AI maailmas suudavad luua AI neuronvõrkude loomiseks ja edasiarendamiseks vajalikku raamistikku, keskkonda või tuge. Aga neid inimesi ei ole eriti palju vaja.
Aga needsamad koodinikerdajad, kes vanasti tõstsid ühte lipikut teise kohta ja juhul a teisendasid kasutaja sisestatud arvu ühtemoodi ja juhul b teistmoodi, if else või koguni for või foreach tsüklitega misiganes moodsas või mittemoodsas raamistikus või misiganes raamistikes - kui asjapulk oli täispinuprogrammeerija - võivad ennast avastada tänavalt, koos näiteks selleks ajaks tänaval olevate autojuhtidega. Mis sellest, et need autojuhid või programmeerijad võivad oma rekkasid või arvuteid sama osavalt roolida või programmeerida, kui Tänak WTC ralliautot - palka nad selle töö eest enam ei saa, sest sama töö teeb palju paremini ja kiiremini ära neuronvõrk, mille jaoks on juba olemas ka spetsiaalne AI kivi, mis eriti hästi oskab selliseid neuronvõrkude tulemeid arvutada ...
Nii saab olema kahjuks ka täispinuprogrammeerijatega.
Teie helge elu saab üsna kiiresti otsa! Ega see praegugi, eriti vananenud raamistikes tegijatele väga helge polegi!
Bill Gates on öelnud, et me ülehindame krooniliselt seda, mida võime teha 1 aastaga ja alahindame seda, mida saab teha 10 aastaga. See ajaskaala on tõenäoliselt AI toimuva osas väga täpne, sest tõenäoliselt programmeerijate vajadus isegi kasvab lähema 5 - 10 aasta jooksul, aga siis hakkab langema.
btw: Selle kasvu juures võite avastada ennast ikka juba tänavalt, sest ... sama tööb teeb ära Ukraina või India kolleeg pisut madalama töötunnihinna eest. Nii ei ole juba näiteks praegu Soome programmeerijate (Eestist puuduvad andmed) töötasu kasvanud. Küllap leidub naabermaadest kolleege, kes sama töö ära teevad madalama hinna eest.
Uus tegija tööturul, neuronvõrk ja sellele võrgule ehitatud kiibid teeb ära ülejäänu - s.t. suur % inimesi leiavad ennast varsti tänavalt või lihtsalt konkureerimas väga triviaalsete tööülesannete täitmise nimel 100 ja enama osalistega missikonkurssidel!
Millalgi oli ka telegrafist väga kuum amet. Seejärel sai sellest tavaline käsitöö ja seejärel see amet lihtsalt hääbus.
Lugegu aga seda juttu TÕSISELT iga ülikooli astuv IT huviline - kui te kohe praegu ei võta kätte AI õpikut või näiteks AI Pythoni raamistikku, siis olete juba hilinenud. See on viimane šanss saada oma valdkonnas viisakat tööd. Kõik need täispinuarendusoskused omandage kui hetkel vajalikud käsitööoskused, aga mitte rohkemat silmas pidades, sest juba 10 aasta pärast algab nende tööde vajaduste hääbumine.
Ja AI vallas jäävad alles vaid MEISTRID.
Sellest hoolimata saavad IT vallas tööd paljud, Näiteks vangid Soomes pidavat saama lisaraha selle eest, et märgivad ära ühe või teise artikli kohta, kas see on asjakohane (on teemas, või täiesti mööda), või ei ole ...
Ma ei tea, kuidas on see seotud Püütoni või mõne teise püha programmeerimiskeelega või üldse programmeerimisega - IT-ga on see aga seotud, sest ütleb närvivõrgule, et see lahend on "möödalask" ja see on ok. Sellist tööd saab ka edaspidi teha, kahjuks on see ainult väga kauge pärand ajast, millal programmeerija oli meie tööturul "püha lehm", s.t. amet, mida igal juhul tasus õppida....
Aga olen konkreetne, sest ma tean, et et kodeerijate enamik oma elukutse paratamatuste tõttu on skeptilised igasuguste sarnaste tekstide osas:
AI kambrium raudvaras
Just praegu saab märgata igat sorti AI tootjate "kambriumi" plahvatust. Igasugused skeemid on äkki käibel, mida "eelkambriumi" ajal unistadagi ei võinud.
Lähemalt: https://arstechnica.com/gadgets/2018/07/the-ai-revolution-has-spawned-a-new-chips-arms-race/
Tarkvara revolutsioon:
Aga selle põhjuseks on muidugi tarkvaras toimunud revolutsioon.
Lõik Andrej Karpathy blogist
Tuleb välja, et suure hulga reaalse maailma probleemide puhul on palju lihtsam koguda andmeid (või määratleda soovitavat käitumist) kui täpselt kirjutada seda programselt. Nendel juhtudel jagunevad programmeerijad kahte meeskonda. 2.0 programmeerijad säilitavad, parandavad, sildistavad, muudavad ja puhastavad andmehulkasid: iga sildistatud näide programmeerib lõppsüsteemi, sest see andmehulk kompileeritakse "Tarkvara 2.0" koodi" optimiseerimise läbi. Samal ajal tegelevad 1.0 programmeerijad vajalike töövahenditega: analüütikaga, visualiseerimisega, sildistamise infrastruktuuri ja treeningkoodiga.
Konkreetsed näited:
Visuaalne tuvastamine, kõnetuvastamine, kõnesüntees, tehistõlge, mängud,
andmebaasid.
Kõige ilmekam ja võib-olla hirmutavam näide AI-s on MÄNGUDE vallast. Google-l on olnud sisuliselt üks projekt nii malemängu kui GO mängus esikoha võitmiseks eesliitega Alpha (AlphaGo, AlphaZero)
Minu huvi ja kompetents on praegu male, seetõttu käsitlen lühidalt vaid malemängu, Go-le viidates (ei valda). AlphaZero nimeline programm on saanud viimastel aastatel hakkama malemängu parimate mootorite põrmustamisega. Neist praegu parim mootor kannab nime
StockFish ja selle mootori "ELO" on umbes 3400. Kui seda võrrelda inimese ELO-ga, on vahe 500 punkti, s.t. StockFishi puhul saab eeldad vaid mõnda % positiivseid punktides võrreldes inimesega. Magnus Carlsseni ELO on tänaseks umbes 2880 ja ei ole selge, kas see saavutab millalgi 3000 taseme.
AlphaZero mootor põrmustas StockFishi-i pärast miljoneid tunde väldanud treeningperioodi (kasutades Google enda väljatöötatud TPusid, Tensor Processing Unit) ja selle malemootori partiid Stockfishiga on malehuvilistele avalikuks uurimiseks nähtavad. Need partiid on fantastilised ka teises mõttes - nad on ikkagi arusaadavad inimestele, isegi kelle ELO on madal (ma olen Nõukogude Liidu II järk, ei oska selle ELO-t öelda). Isegi mina näen nendes suurt ilu - see, kuidas AlphaZero suudab üle mängida Prantsuse kaitses StockFishi on suurepärane näide sellest, mida võib saavutad AI.
 Male on hea näide vallast, kus inimese kompetentsi peeti pikka aega masinast kõrgemaks ja väga raskesti ületatavaks. Kuigi isegi traditsioonilise lähenemisega on see muutunud, arvutid mängisid enne AlphaZero tuleku ka malet väga hästi, toimus AlphaZeroga kvalitatiivne hüpe. On eeldatud, et AlphaZero ELO on umbes 3600 ja see tõenäoliselt kasvab ja tõenäoliselt saame üsna varsti teada, kas valged alustavad ja võidavad (või jääb mäng viiki).
AlphaGo on sama teinud Go mängus ja ei ole mingit alust arvata, et seda ei juhtu teistes sarnastes mängudes. Inimeste mängud on sedapuhku lõplikult ületatud arvuti poolt, ei ole ja tõenäoliselt tulevikus pole ühtegi mängu, kus inimene oleks parem. (hiljutine näide on pokker).
Aga veel enam on oodata neuronvõrkudelt seal, kus inimene juba ammu ammu on olnud väga halb mängur - tavaline andmetöötlus, tavalised arvutused, andmebaasid. Näiteks andmebaasimootorite asendamisel neuronvõrkude indekseerimise süsteemiga saaksime umbes 70% kiiruse ja mälu kokkuhoidu - ja seda kõike toimetab arvuti nii, et inimesel ei ole ja ei saa iialgi olema täpselt selgust, kuidas arvuti seda teeb.
Selles mõttes on "Tarkvara 2.0" üsna ohtlik leiutis: esmakordselt inimkonna ajaloos inimesed ei saa kontrollida arvuti poolt genereeritava tarkvara käitumist.
Teame ainult, et AlphaZero oskab mängida malet väga hästi ja teeb tõenäoliselt parima käigu antud olukorras. Mis viisil see programm aga oma neuronkihtides sellise järelduseni jõuab, on praktiliselt võimatu teada saada.
Jõuan aga tagasi tarkvaraarendajate või koodinikerdajate juurde.
KUI te olete alles alustav koodinikerdaja, on teie puhul vältimatu AI -ga tutvus.
Ei ole mõtet mingit mõtet investeerida hääbuvasse tarkvara arenduse harusse, mis 15 aasta pärast on poolsurnud, te peate teadma midagi AI-st ja oskama hakkama saada uues olukorras.
Ärge alahinnake andmearhitekti ametit - see amet ei kao niipea. Seevastu lihtne kodeerija amet võib haihtuda lähima 20 aasta jooksul.
Kui te olete aga tegev koodinikerdaja, siis viimane aeg oleks oma tegevus ümber vaadata ja vanuses alla 60 alustada ümberõpet. Ei ole eriti tore jääda tööturule uute väljakutsega rinda pistma vanuses näiteks ütleme  58 (või mõni muu 5-ga algav number).






august 23, 2019

Hilberti hotell




Ma kaldun arvama, et Jumal ei suuda luua kivi, mida ta ise ei suudaks tõsta.
Kui aga Jumala asemele kirjutada Matemaatik, on vastus jaatav.
Matemaatikute üks põhilisi objekte üldnimetusega ARV omab selliseid omadusi, millega arvu mõiste loonud matemaatikud enam kuidagi hakkama ei saa.
Kes valdab „änglishit“ (aga tõlkige maakeelde, kes viitsib), saab sellest aimu ülaltoodud videot vaadates. Aga ma pean viitamise mõttes selle põhilise sisu nii ehk nii ümber panema, seetõttu võite ka minu tekstist samu asju uurida.
Loo algus aga on kirjas Hilberti loengus aastast 1924, mille paradoksaalsuse tõttu selle mitmed väited on ümber pandud tavaisikutele arusaadavasse (täpsemini absurdini viivasse) keelde.
Pean siin asjakohaseks tsiteerida ka Hilberti kuulsat „nalja“, mis ta olevat teinud matemaatikast luule peale ümber spetsialiseerunud poeedi suhtes – jah, tal oli matemaatika jaoks LIIGA VÄHE FANTAASIAT.
Hilbert ise aga oli seda öeldes täiesti tõsine.
Ja kogu arvude häda saab alguse mitte mingitest eksootilistest reaal- või imaginaararvudest, vaid tavalistest, loendamise teel saadud naturaalarvudest …
Niisiis, teil on kosmoses LÕPMATU kohtade arvuga hotell „Hilbert“.
Märkus: Kosmoses, sest Maal oleks liiga vähe ruumi. Isegi lamedus ei päästaks,  sest kusagil
on lamemaateoreetikutel isegi sellele piirid ette tehtud (ja mis selle maailma veerekese järel tuleb, ei tea neistki vist keegi täpselt).
Aga kuidagi on juhtunud (programmeerijate tavaline mure – ükskõik kui suure mahutavusega ketas saab täis!) olukord, et hotell on täidetud. Ärilises mõttes on see muidugi väga hea, kahjuks ühe puudusega, mis on aga täiesti kõrvaldatav. Hotellis nimelt ei ole vabu kohti!
Skeptiliselt häälestatud inimesed võivad siin muidugi kahelda: millise valemiga saab lõpmatut hotelli täita inimestega nii, et vabu kohti üldse ei ole?
Oletame aga, et selline asi on juhtunud.
Kuidas aga üks õnnetu kosmoserändur veel siia hotelli mahutada?
AINULT matemaatikud – ja mitte poeedid ega poliitikud – teavad vastust:
Selleks on vaja lihtsalt iga külastaja ümber kolida!
Toanumbriga i olev isik peaks ümber kolima tuppa numbriga i +1 ja edasi nii, nagu teid kooliõpikud on õpetanud matemaatilist induktsiooni käsitlevas osas.
Pärast neid askeldusi vabaneks tuba numbriga 1. (saladuskatte all ütlen, et ehitajad reserveerisid ühe salatoa numbriga 0 erikülalistele. Näiteks Donald Knuth või temasugused saaksid sellise numbri ilma üleliigsete askeldusteta).
Järgmine mõtteeksperiment matemaatikute absurdidest tekitaks veel hullema probleemi. Kui on olemas lõpmatu hotell, siis miks mitte ei võiks olemas olla lõpmatu kosmoselaev lõpmatu hulga kosmonautidega. Oletame siis, et sellesse naljakasse hotelli maabus ühel hetkel lõpmatu hulka tulnukaid sisaldav lõpmatu kosmoselaev.
Kuidas neid hotelli mahutada?
Jälle on paaris ja paaritute arvude mõistet teadvale õpilasele lahendus vägagi lihtne.
Kui toanumbriga i olev isik koliks sellel sessioonil numbrisse 2*i, jääksid kõik paaritud numbrid tühjaks ja tulnukad õnnestukski hotelli vabanenud paaritutesse numbritesse ära paigutada.
Ei ole vist enam üllatav, et kui kohale saabuks kasvõi lõputu hulk lõpmata suuri kosmoselaevu, igas laevas lõpmatu hulk külastajaid, leiaks matemaatik ikkagi lahenduse.
Kõigepealt lennutame olemasolevad külastajad algarvu 2 astmete peale:
s.t. külastaja numbriga 1 saab numbri 2**1, 2 numbri 2**2 ehk 4 …. 5 külastaja numbri 32 ….64.s külastaja peaks juba üsna kaugele minema, number oleks 2**64 ….
Esimene kosmoselaev lõpmatust seeriast läheb nüüd samamoodi 3 astmete peale:

3, 9, 27 ….Järgmine 5 astmete peale ….
Ja nii edasi, sest algarve on lõpmatu arv.
Tulemina saab meil aga üsna hõredalt täidetud hotell, aga häirib see kuidagi matemaatikuid? (toad 6, 10, 12, 14, 15, 18 … kõik tühjad).
On olemas niinimetatud spiraali mööda liikumise meetod, kus see probleem saab ka lahendatud, aga säästkem ülejäänud külastajad edaspidiste kolimiste vaevadest, sest selle algarvude trikiga on meil nüüd kohe olemas lõpmatu arv vabasid kohti ja rohkem ümberpaigutusi edaspidiste tulunkate jaoks teha pole vaja.
Ülaltoodust saab skeptiline lugeja järeldada, et  ei ole vaja enam imestada selle üle, et matemaatikud oskavad ühest õunast kokku panna 2 õuna. Esialgne õun jagatakse 5 jupiks, 2 jupist saab kokku sama suure esialgse õuna, 3 jupist keerates-pöörates teise samasuguse õuna.
Kõik see häda lõpmatustega sai alguse juba naturaalarvudest. On siis vaja imestada, et füüsikud on neile kaasapandud matemaatikaga tegelikult üsna hädas, sest igal pool, kus nad kohtavad lõpmatusi, peab midagi ümber „normeerima“, et saada mõõdetavaid tulemusi.
Isegi need mustad augud, kus mateeria peaks olema ilusti kokku pressitud ühte nullsuurusega punkti, tulevad kunagi nii ümber normeerida, et see, mis seal toimub, saaks mingi reaalse tähenduse. Mustade aukude ümber toimuv muuseas on tähenduse juba saanud, sest selle musta augu serva peal toimuvad siiski mõõdetavad, jälgitavad protsessid ja näiteks kahe musta augu liitumise tagajärge – gravitatsioonilainet – oskame meie siin Maal juba mõõta.
Õieti öeldes lõpmatused on head senini, kuni reaalselt nendeni pole jõutud …
Näiteks igasugustes põnevates moodsates programmeerimskeeltes saab lõpmatustega „arvutada“ täpselt senimaani, kuni reaalselt arvutada pole vaja. Umbes nii peaksime me kogu Universumi lõpmatuse peale mõtlema.
Tegelikult äkki lõpmatusi ei olegi mujal olemas, kui meie peas, mugavuse mõttes?
Mitte ükski suurimgi kataklüsm Universumis ei ole mõõtuv sellega, mis toimub ühe matemaatiku fantaasias, üheainsa suletõmbe või võrrandiga mingit vastavust paika pannes.

Ja kogu selle hullusele alusepanija, Cantori õpetust õpetatakse lastele juba põhikoolis!
Saab siis veel naljana võtta Hilberti väidet poeetide kohta?


august 21, 2019

Kas 50+ võib lahendada probleeme ehk kui palju on kaksikuid algarvude vallas











Yitang Zhang (s. 1955) on Hiina päritolu Ameerika matemaatik, kes on nüüdseks sama tuntud, kui Andrew Wiles
Andrew Wiles lahendas ära kuulsa Fermat teoreemi:
x**n + y **n = z ** n ei oma lahendeid, kui n > 2. 
Zhang ei lahendanud täiesti lõplikult ära kuulsat algarvude kaksikute probleemi - tõestada, et algarvudest kaksikuid on lõpmatu arv. 
Kaksikuks nimetatakse algarve p, p+2, sest nad erinevad vähima arvu võrra, mis üldse võimalik. 2 ja 3 vahe on küll hm. 1, aga see on päris algarvude rea algus. Edasi ei saa algarvude vahe olla väiksem kui 2.
Kuid tema lahendus tõi tõenäolise lahenduse äärmiselt lähedale. Vähemalt esialgu on lootused kõrged, et see igivana küsimus saab lähiajal lahendatud!
Zhang näitas 2013 aastal, et eksisteerib lõpmatu arv algarvude paare, mille vahe on väiksem kui 70 miljonit. 
Miks ükski tõsine matemaatik seda ülesannet väga lahenduvaks ei pidanud? Üheks suurimaks vihjeks sellele lahendumatusele oli Viggo Brun-i tulemus aastast 1915: kaksikalgarvude pöördarvude summa on koonduv.
 [1.9...]
See matemaatiku jaoks tähendab aga seda, et tõestada algarvudest kaksikute arvu lõputust oli peaaegu lootusetu.
Igasuguste objektide lõpmatuse tõestused kasutavad väga sageli sellist nippi - selle asemel, et näidata, et mingeid asju on lõpmatu arv, näidatakse hoopis, et nendest objektidest tehtud mingisugune summa on lõpmatu.
Kui seda teha ei saa, siis probleemi lahendada ei ole hästi võimalik ...
 Kui normaalsed õpilased näiteks teavad Eukleidese tõestust algarvude lõputuse kohta:  algarve on lõplik arv, sest 
... võtame vastupidisel juhul need N algarvu, korrutame ja liidame ühe ... saame veel ühe algarvu, vastuolu, järelikult tõestatud ...
siis matemaatikud nii ei tõesta tänapäeval ühtegi teoreemi. Nende jaoks on vaja mingit rida, mille summa on hajuv. Kui summa on hajuv, siis neid asju on ka lõputu arv. Näiteks tõestame kõigepealt 100 leheküljel, et ... algarvude pöördväärtuste summa on hajuv - järelikult on algarve lõpmatu arv ....

 
Skeptiline lugeja kindlasti märkab, et 70 miljonit ja arv 2 on oluliselt erinevad suurused. See on nii tavainimese jaoks, mitte aga matemaatikule. Mõlemad suurused on nimelt lõplikud ...
Meie arvutite võimsuse juures on 70 miljonit täiesti tühine arv, umbes nagu 0.1 promilli. 
Aga seda arvu hakati kohe väiksemaks ajama ja minu teada on see piir praegu kohal 246: s.t. lõpmata palju algarvude paare on vahega, mis on < 246 -st.
Ei ole siiski välistatud, et see on uue pika kannatusteseeria algus. Näiteks Fermat probleemiga oli olukord midagi sarnast 19. sajandi lõpul, mil avastati, et vähemalt mõningate arvude jaoks osatakse Fermat probleemi lahendada. Neid mõningaid arve oli äärmiselt palju ja lõpuks oli Fermat probleem lahendatud küll peaaegu kõikide väikeste n-de jaoks, aga ikkagi tuli iga konkreetse n jaoks seda eraldi arvutada - näidata ...
Andrew Wilesi 1994 a. tõestus Fermat teoreemile on kõike muud kui lühikene, kasutab moodsa matemaatika parimaid tulemeid ja kindlasti ei mahu ära mõnele reale, nagu Pierre Fermat väitis. S.t. on enam kui kindel, et Pierre Fermat ei lahendanud seda probleemi.
Ka Zhang tegeles oma algarvude kaksikute probleemiga aastaid, 6-10 tundi päevas oma loengutöö kõrvalt ja lahendas selle vanuses 57! Tema nimi aga oli matemaatikute seas täiesti tundmatu.
Aga matemaatikas, nagu ka mujal, valitseb praegu noorte ajude kultus. See tundus täiesti ilmvõimatu. 57 aastaselt lahendadada niivõrd keerukas probleem! Kuidas see küll võimalik saab olla?

Zhang-l tuli koos emaga pärast 13 aastaseks saamist töötada 10 aastat põllul, sest Hiinas toimus parajasti kultuurirevolutsioon ...
 Alles 23 aastaselt sai ta astuda Pekingi ülikooli aastal 1978. 
Bakalaureuseks sai ta aga 1982. Magistrikraad tuli 1984 ja sellele järgnes 6 (!) aastat doktoriõpet Ameerikas, Purdue ülikoolis. Zhangil polnud mingeid erilisi artikleid ette näidata ja kõigele lisaks oskas ta oma juhendaja töödes leida vigu, mistõttu temalt soovituskirja edasiseks ei saanud.
Nii et 1991 - 1999 töötas ta hoopis kiirtoidukettides kullerina, tehes vahelduseks mingeid juhuslikke raamatupidamistöid ja alles 1999 leidis omale erialase töö New Hampshire Ülikoolis.
Seal töötas ta kuni 2014. Kuna 2013 oli tal aga ette näidata selline suurepärane tulem, siis ...jätkas ta ühe semestri Princetonis ja seejärel tänaseni on tööl  California Ülikoolis, Santa Barbaras.

Zhang sai oma teoreemi tõttu äärmiselt kuulsaks, kuigi see kuulsus talle vaevalt, et meeldis, sest segas teda kontsentreerumast matemaatikale.
Ühel hetkel oli aga Zhang superstaar ja tal tuli pühenduda  päevas mitu tundi ajakirjandusega suhtlemisele. Selles mõttes Zhang Grigori Perelmanist erineb - ta võttis oma aurahad vähemasti vastu.
Pildil jalutab Zhang Santa Barbara rannas (mäletate seda seebikat!), kuhu ta on liivale kraapinud ühe tähtsa valemi. 
Matemaatikaülesannete lahendamine on sageli tegelikult midagi väga huvitavat - mingil hetkel on matemaatikul mingi idee, aga selle idee teostamiseks võib vaja minna lausa aastaid ja selle range kirjeldus võtta pikki lehekülgi.
Idee ise aga võib olla mõne sümboliga väljendatav. 

Sellest hoolimata on tänapäeva matemaatika muutunud amatööruurimisele täiesti kättesaamatuks - tõsised tulemid matemaatikas on võimatud ilma määratu eeltööta. - 
Ilma doktoriõpeteta ei oleks Zhangi saavutus iialgi saanud teoks.
Kohad, kus lihtsalt Heureka karjatades kohe valemi kirja saaks panna ja minna oma Fieldsi medail järele on tõenäoliselt ammu tühjaks ammutatud.
Seetõttu ma näiteks ei usu neid netis rippuvaid 3x + 1 / 2 probleemi tõestusi eriti.

Aga õppeaasta alguseks siis räägin selles probleemist ka (mis on lahendamata vist, kuigi mingid imelikud natukene tõestust meenutavad asjad Internetis on üleval).
Võtke üks suvaline paaritu naturaalarv. Korrutage kolmega ja liitke üks. Jagage 2 -ga seni, kuni tulemuseks saate paaritu arvu. Ja jätkake niimoodi .... 
kuni jõuate arvuni 1 ja sealt lõputu tsüklini 1, 4, 2, 1.
Ülesandeks on tõestada, et me saame iga naturaalarvu korral samasuguse tulemuse.
Hoiatus: on väidetud, et see ülesanne lekitati Ameerika tippmatemaatikutele Vene KGB-lt,

et nende tööd igasuguste pommide kallal häirida. Ja see diversioon vist isegi kohati õnnestus!
Järelikult eksisteerib oht, et see ülesanne võtab teilt kogu vaba aja ja näiteks mõni matemaatikas tegelikult tarvilik õppetükk jääb selgeks tegemata ....

Et väga igav ei hakkaks, siis võtke hakatuseks arv 27.
Nii imelik kui ka ei ole, aga isegi arvu 27 puhul jõuate lõpuks kindlasse sadamasse

1, 4, 2, 1 ....







august 20, 2019

Kui Beethoven poleks olnud kurt ...



Siis ... oleks meil temast olnud võimas, optimistlik, elurõõmus muusika, vahest ülevaim kõigest senisest? Või siiski??
Sellist helguseviivu võimalust näitab meile Beethoveni sonaat 10.
Ma ei oska endiselt Beethoveni elukäiku teades öelda, kas elu kannatused käivad elu juurde ja teevad kõike paremaks või ei tee?
Alexandra Dovgani jaoks on see sonaat praegu parim valik - sest temal on kõik ees, nagu ka noorel Beethovenil veel oli kusagil 1799, kui see lugu kirja pandi.
Allpool toon, nagu mul juba tavaks, ühe vana esitaja ka võrdluseks, sedapuhku
Wilhelm Kempfi. Mõlemad esitused on suurepärased, ei säti ühte teisest kõrgemale, ei säti!

Ei taha päevapoliitikat siia juurde, aga 20 augusti puhul lisaksin, et paljud lootsid sellel ajal meie Eestist enamat, kui välja kukkus. Isegi kui meil õnnestuks mingi gigantliku loomepingutusega
jõuda millegi sarnaseni, milleni jõudis Beethoven, kes ületas nii oma kurtuse -  s.t. oma orjameelsust ületades laulda ennast tõpoolest ka vabaks, mitte lihtsalt etendada, vaid ka vaba olla ... on omaette küsimus, et kas selline puue ja sellega pidev heitlemine ikkagi on vajalik või mitte.
Kristliku eluvaate järgi on see mõte vist lausa ketserlik, sest siis võinuks ju Kristus ka sedasi küsida ja mitte minna rahavahetajaid templi eest minema peksma. Las vahetavad seal. Mis see minu asi on!
Või otse vastupidi - mis tore glamuurne rahvas seal küll on! Ikkagi rahavahetajad!





august 10, 2019

Anti Linux
















Pealkiri meenutab ehk mõnele vanale inimesele kunagist marksismi stammteost.
Millist, jääb noorele ise välja uurida, kui ta soovib, aga tõenäoliselt puudub selleks vajadus.
Mul puudub kahjuks aga nii motivatsioon kui haare niivõrd suure teema arendamiseks piisavalt, nii et võtke seda väikse eneseirooniana. Raamatut siit ei saa!
Olin nimelt mõni aeg tagasi üsna suur Linuxi - Unixi fänn. Just nimelt fänn, sest tegelikult ma väga palju ei viitsinud ka sellele pühenduda.
Ja täna ma enam ei ole see Linuxi - Unixi fänn, võib kogu selle jutu sisu lühidalt kokku võtta.
Kui herr Sekeldaja arvutiteemalisi kirjutisi uurida, näete seda evolutsiooni selgelt.
Kusagil lõpetasin ma C ja Linuxi fännamise üsna vildaka onni pildiga, sest mulle (enam) ei meeldinud mitte Unixi - Linuxi maailma lause
#Halvem on parem#
Ka praegu on see lause, aga mitte Linuxi % tarkvaraturul, või isegi mitte Linuxis askeldavate isikut kohatine mühaklikkus (kes seda IT vallas ei ole?) üks peamisi anti - Linux kirjutuse tõukejõude.
Praegu olen lihtsalt edasi tegelenud Windows-iga piisavalt kaua, et veenduda, et need askeldused Linuxi vallas ei olnud õige viis aja panustamiseks ja seetõttu otsustasin mõned momendid üle korrata,
I SEKTANTLUS
Niisiis, alustate (või taasalustate, mis on veidi halvem) oma IT tegevusi ja ei ole seetõttu kõikide selle maailma asjadega väga kursis.
On väga tõenäoline, et sattute kohe või üsna pea Linux sektantide küüsi.
Google viib teid üsna kiiresti väga veenvatele reklaamiposteriteni, kus teile kohe selgeks tehate, et ainult nürimeelsed tavakasutajad jätkavad Windows-s. Teie ei taha tavakasutaja olla, nii et mõni Linuxi distro ette ja hurraa!
Iseenesest olla vähemussekt ei ole midagi ei paha ega head. Hea konjaki nautlejad on näiteks minu arvates väga OK sekt ja mõne arvates ei ole. Aga sektide eesotsas on GURUD ja kui gurukultus ületab teatud läve, siis see ei ole enam hea. Üheks Linux Guruks on Torvalds ja hm, see pole tema puhul muutetav ja pole vajagi, aga Torvaldsi jooned lehvivad kogu Linuxi kogukonna kohal ja see enam ei ole hea. Guru ütleb: C++ on KOHUTAV keel ja nii ongi.
Windows -i aretatakse edukalt C++ baasil. Linuxit mitte ...
Kuigi sektandid ise näitavad ennast maailmale maailma kõige paremate inimestena, see sageli ei ole nii. Sektantlus kohati on üsna agressiivne ja näiteks Linuxi sektantlus võimutseb suuresti ülikoolides, kuigi reaalses elus on vastupidi. Seetõttu tuleb koolist uus adminn ja ei tea midagi Windows-ist.
Naljakas. Aga ta sai nii läbi!
II Vananenud. Unix oli juba 90-ndatel kohutavalt vananenud. C oli juba 90-ndatel vananenud keel, seetõttu see C++ tekkiski. Ja nüüd - endiselt pannaks Linuxi tuuma C -s !
Objektorienteeritust Linuxi käsurida ei tunnista. Seetõttu nüüd, mõni aeg hiljem, saan aru, mis PowerShell tekkis ja ka sellest, et see on palju mugavam kui Linuxi laadne käsuridadega manipuleerimine, sest vahetulem UNIX kestas on lihtsalt enamasti mingi tekst, kust tuleb jälle midagi välja õngitseda, et edasi tegutseda ... Powershellis on see objekt ja seetõttu väga mugav edasiaskeldusteks ...
Aga UNIX mõtles välja konveieri, selles mõttes on see jälle see, et revolutsioon õgib oma poegi....
III Algusest peale vildaka filosoofiaga. 
"Halvem on parem" on selle musternäide. Avatuse ja antikommertsiaalsuse kõrval selline nürimeelne 90-ndate pragmatism, sealhulgas arendajate poole kaldu.
Või see laada fenomeni kujund tarkvaraturul. Laadakauplemise aeg on läbi. Tuleb teha parimat tarkvara, teisi võimalusi ei ole. Kedagi ei huvita enam juppidest reaktiivlennuki kokkumonteerimine. Võetakse teine reaktiivlennuk, mida ei pea kokku monteerima ja kogu lugu.
Võetakse see lennuk, mis lendab ja mida on lihtsam juhtida.
IV ELITISM - sektantlusega seotud, aga eraldi välja tooduna, sest RTFM stiilis foorumil esinemine ei ole sektantlus, vaid lihtsalt elitism. See tähendab, et vaene õpipoiss on määratud aastaid lugema gurude asju ja neelama alla sisuliselt solvanguid. Sageli jõuab see mõnes ettevõttes totrusteni, kus kasutajajuhendi asemel on massiliselt ridu stiilis google: www.google.com
V Feodaalne killustatus. Ei ole ühte ühtset Linux-it. On laadataoline pudukaupmeeste turg, kus on mitusada Linuxi väga erinevat versiooni. Windows on põhilises üks Windows. See on tohutu eelis ajal, kui kellelgi ei ole aega enam vaadata auto kapoti alla ja ei saagi - seal on juba ees sellised asjad, millest tavamutrivõtmega üle ei käi.
Aga auto rool ja käigukang on ikka ühtemoodi igal pool. Linuxis nii ei ole.
VI Käsurea kultus.
Ehk olin ja olen minagi natuke veel käsurea fänn, aga see asi on ikka kohati absurd. Linux jäi oma käsurea kultuse tõttu Windows-ist maha ja on seda graafiliste liideste mahajäämuse tõttu tänase päevani. Kardan, et see on ka Linux-i kirstunael.
Tegelikult pole tähtis, küllap ka W varsti (KOOS LINUX-GA) kirstu lüüakse - tuleviku op. süsteem on tõenäoliselt midagi AI-l põhinevat. ...
Kõigest hoolimata on Linux väga tähtis verstapost IT ajaloos - sellest ei pääse nüüd küll mitte keegi üle ega ümber!























august 06, 2019

Sugupuu programm














Ülal näete minu sugupuu programmi 1.1 versiooni näidisekraanipilti.
Kätte saab selle github-st aadressilt:
https://github.com/toomasleib/Sugupuu
 Ülal paremal on clone or download zip nupp ja sealt laadige alla zip, faile ei ole palju, võib ka ühekaupa, aga zip-ga lihtsam, ja pange käima.
Sügisel toimetan ma selle programmiga tõenäoliselt edasi, praegu sain ta tööks korda üsna normaalse suurusega sugupuu jaoks, kus on näiteks 800 osalist (minu emapoolne sugupuu, kuhu on veel liidetud mõni kaugem haru)....