Beethoveni 31. sonaat KOOS kassilauluga Edwin Fischerilt

Selle sonaadi esituse lugu on mul tegelikult juba kirjutatud ammu ammu pealkirjaga
"Beethoven ja kassid":  vt.
http://sekeldaja.blogspot.com/2011/02/beethooven-ja-kassid.html
Vahepeal on üks hea inimene leidnud üles Edwin Fisheri terve esituse koos puuduva II osaga.
Kes ei viitsi klõpsida, siis kokkuvõtvalt on Beethoven (jah, tema) pannud väga ilusa sonaadi keskele sisuliselt lorilaulu ümberpaneku. Umbes nii, et ilus, ilus ja siis äkki "sauna taga tiigi ääres".
Endiselt vaevab mind küsimus miks?
Beethoveni sonaatide teised osad tavaliselt on küll kergemad, aga mitte  nii kontrastselt. Näiteks Kuupaistes on II osa lihtsalt kerge hingetõmme, ilus väike puhkus masenduse ja kirelõõma vahel (kuupaistega ei ole Beethovenil selles sonaadis tegelikult algselt mingit tegemist olnudki).
Veendusin, et Edwin Fischer on seda sonaadi lõbusat osa just nii käsitlenud, nagu ma eeldasingi - humoorikalt ja selgelt äratuntava irooniavarjundiga ...
Endiselt on see Beethoveni sonaadi esitus minu edetabeli esimene.
Ja siin on siis see "Kuupaiste" Wilhelm Kempffilt:



Esitatud just nii, nagu see sonaat peab olema, hoolimata sellest,
et selle esituse ajal on Wilhelm 90 aasta vanune. Jah, III-s osas esineb vigu,
seda küll. Aga selle kõige kompenseerib see teadasaamine, kuidas peaks seda
esitama - eriti I -st osa.