Beethoveni 2. kontsert poole hinnaga

Beethoveni klaverikontsertide järjestus kirjutamise mõttes peab ikkagi olema
2, 1, 3, 4 ja 5.
Neist see "2", mis on pigem "1" kirjutamise aja mõttes, on autori enda poolt poole hinna peale hinnatud ühes kuulsas lauses oma nootide publitseerijale,
kus noor mees ausalt arvab, see pole parim, mida ma olen kirjutanud.
Huvitav, et Raveli Bolero kohta avaldatud kohtuotsus selle geniaalse teose esitamisi on vaid võimendanud, Beethoven sai aga hakkama sajandeid kestva hoiakuga - seda evangeelset, optimistlikku, noore Beethoveni elurõõmsat teost, mida B ise armastas esitada, mille esmaesitus tõstis ta Viini hoobilt pianistide tippu ja kus pole veel jälgegi kurtustest, saatuse nootidest, aga kõik see virtuoossus lausa uputab, seda teost lausa tõrjutakse ja ignoreeritakse.
Isegi paljude teiste ettekandmiste korral ei jää see 10 tukati peale hinnatud remark märkimata. Seetõttu valisin tänase B tegelikult esimese klaverikontserdi esitajateks isikud, kes väga selgelt arvavad VASTUPIDIST.
Nautige siin noore Beethoveni määratut elurõõmu  (põhiosa kirjutatud 17-19 aasta vanuselt, hiljem täiendatud, ümber tehtud, siis avaldatud) ja muusikalist virtuoossust.
Ülal Marta Argerich, (märkus sept. 2020 algne link hävitatud, uus koos Abbadoga) allpool
Glenn Gould koos dirigent Bernsteiniga
Puhas rõõm ja nauding!