Tehnoloogiline lõks nimega AI

Kui tahate hinnata AI põhjustatud nihkeid tööturul, soovitaksin läbi lugeda
https://www.oxfordmartin.ox.ac.uk/downloads/academic/The_Future_of_Employment.pdf
ning Carl Benedikt Frey raamatu:
https://www.amazon.com/Technology-Trap-Capital-Labor-Automation-ebook/dp/B07M8YV8PF
 Hinnanguliselt peaks esimene muudatuste laine toimuma umbes 10-30 aasta vältel, sõltuvalt kiirusest, millega AI -s suudetakse ületada nn. pudelikaelad. Hoiataksin skeptikuid: varasematel aegadel oli AI ekspertidel komme oma valdkonna arengut üle hinnata, praegu toimub pigem vastupidine, eksperdid ise on ka üllatunud sellest, mis tegelikult toimub ...
(Eilne pommuudis: Googlest lekkis teade kvantarvuti teostatud arvutusest, mida kõige võimsam (praegu Ameerika) superavuti arvutanuks 10000 aastat. Kaine analüüs MIT eksperdilt küll rahustas, et see oli väga spetsiifiline arvutus, kvantarvuti näiteks andmekeskustes on veel kauge tulevik. Aga siiski!)
Aga see protsess juba käib ja jätkub ning võtab vaid hoogu juurde. Suur osa inimesi selles protsessis kas kaotab töö (kuni 47 %) , või igal juhul tema töö iseloom muutub väga olulisel määral. Mitmed inimesed tõsi, küll saavad tööd, aga see arv on väiksem sellest hulgast, kes töö kaotavad.
Seejärel võiks saabuda suhteline stabiliseerumisaeg nii 10-20 aastat ja järgmisena võib oodata uut töökohtade kao lainet. Kooskõlas eelneva ajaloolise kogemusega VÕIB sellele kaole järgneda ka töökohtade arvu taastumine uutes valdkondades (millest me praegu mitte midagi ei tea),
kuid tõenäoliselt toimub see üsna suure viivisega ja tõelised võitjad selles protsessis on inimesed, kes toimetavad juba selle sajandi lõpus. Aga sellesse aega projekteeruvad ka juba uued hädad, millest Frey raamat ei räägi (keskkonnakatastroof, nafta lõppemine j.p.m... nii et ei ole üldse selge, et mingi hea lõpplahendus sellel sajandil üldse saabub)
Ma ise pigem loodan, et vähemalt mõttetu töörügamise aeg saab siis läbi ja töönädal ongi 12 tundi, 3 päeva nädalas, nagu üks Hiina miljardär juba praegu ennustas...
Aga enne seda peavad mitmed põlvkonnad (Y, Z,X ... + "Noa" põlvkond ) kuidagi hakkama saama !
Hoiatan ette, lugeja peaks varuma kannatust, sest "The Technology Trap ... " uurib suure osa raamatu mahust tegelikult ajalugu ja just seetõttu väärib ülimat tähelepanu, sest nagu me hästi teame, inimkonna ajalugu kordab sageli eelnevatel aegadel esinenud malle.
Jõudsin Frey-ni loogilist rada pidi, uurides võimalikke mõjutusi IT -le seoses AI kasutusevõtuga ja
arvan Frey hinnangud olevad väga ettevaatlikud. Tegelikkus võib osutuda palju karmimaks.
 VÕIMALDAVAD ja ASENDAVAD tehnoloogiad:
( enabling and replacing).
Praeguse lähiajaloo koos projektsiooniga tulevikku saab tehnoloogiaajaloolase jaoks jämedalt võttes jagada umbes 3 perioodiks ning lisaks eelnev renessanssiperiood, mida võib pidada inkubatsiooniajaks.
Ma siin ümardan Frey käsitlusi omavoliliselt, nii et täpsustage kõike raamatust!
 0. Renessanss: Alustan nulliga seetõttu, et tehnoloogiakõverate järgi sellel ajal inimeste elujärg väga ei muutunud. Seevastu alus kõigele pandi just sellel ajal. Leiutati palju, ellu viidi väga vähe, v.a. teaduslikud instrumendid - teleskoop, mikroskoop näitena.
 1. 1769 .. 1870 Aurumasina, mehaaniliste kangastelgede ja ketrusmasinate poolt algatatud ajastu.
Ütleme siis ajastu 1769 - 1870. Aga võib alustada näiteks ka ajast 1700
2. Elektrifitseerimisega alustatud ajastu. Olgu alguseks siis 1870 (sinna kanti langeb Edisoni hõõglamp). Edasi läks kõik plahvatusena, kõiki leiutisi on võimatu üles lugeda, aga terve 20. sajandi esimene poolt kuni tinglikult siis aastani 1960 arenes selles rütmis.
3. Arvutite ja automaatika ajastu, algus juba 1960 -ndatel aastatel. Reaalselt suuremad muutused algasid seoses PC-de kasutuselevõtuga 80-ndatel, millele järgnes Interneti buum, aga nüüd siis väga oluliseks muutunud AI algus.

0  Renessanssi  ajal mingeid suuri  strukturaalseid muutusi töökohtade jaotuses ei toimunud, nii et tehnoloogia ei muutnud majanduslikus mõttes inimeste elus palju.

1. Aurumasina leiutamisega tähistatud tööstusrevolutsioon. Selle revolutsiooni üldine kulg on meie ajal sageli ülelihtsustatud. Peamiselt teame koolist põgusa ülevaate põhjal, et leiutati olulised masinad ja seetõttu kõik hakkas kiiresti arenema ja kusagil tegutsesid mingid ludiidid, kes ei saanud üldse aru sellest heast, mida kõik tehniline progress kaasa tõi. Aga just seda tikub kopeerima praegune aeg majanduslike näitajate mõttes, nii et tollal toimunut tasub uurida väga tähelepanelikult!
Selle ajastul leiutatud tehnoloogiaid saab nimetada ASENDAVATEKS. Algul vesiveski, seejärel aurumasin oli lihtsalt jõuallikaks ja sai tähtsaks alles 1840 paiku, aga kõigepealt mehhaanilised kangasteljed ja ketrusmasinad tõrjusid suure osa käsitöölised tööturult välja ja nende osaks jäi vireleda või tööle asuda äärmiselt madala palga eest uutesse asutatud vabrikutesse. Tekkiva töölisklassi palk langes, võrreldes eelnevalt  käsitööliste poolt teenitavaga. Tööstuses kasutati ohtralt lapstööjõudu, samal ajal aga vabrikute omanike kasum mitmekordistus.
Seda olukorda kirjeldas hästi kunagine klassik Friedrich Engels, mistõttu perioodi 1800 - 1840 tähistatakse tinglikult ka sõnaga Engelsi seisak. s.t. hoolimata riigi kogutulu kasvust sellest rikkuse kasvust töötava klassini midagi ei jõudnud. Meie (Noa põlvkond) siinpoolset eesriiet olnuna teame pisut põhjalikumalt ka Engelsi ja Marxi teisi teoseid ja võib öelda, et Kommunistliku Partei Manifest ja järgnev kommunistliku ideoloogia teke on just seotud selle ajastuga. Tegelikult ju kirjeldas Engels just seda, mis tollal toimus. Rikkad sai rikkamaks ja vaesed jäid järjest vaesemaks ...
Protestid, mille väljenduseks oli ka masinapurustamine ehk ludiitide liikumine, suruti jõhkralt maha. Mõned eriti agarad ludiidid poodi, paljud saadeti Austraaliasse, mässe maha suruma saadeti Inglise sõjavägi. ...
(Midagi sarnast näete muuseas praegu, anno 2019, näiteks konkreetselt eile, 21  septembril Pariisis?
Võimurid ei ole nii nunnud, kui nad tahavad näidata. Kui nad tunnetavad, et saavad inimestest lihtsalt jõuga üle sõita, siis nad ka sõidavad neist üle.)
Nii et ASENDAV tehnoloogiline revolutsioon ei ole vist väga hea, sest inimestele ei ole midagi asemele pakkuda peale virelemise väga odavate rämpstöökohtade peal.
Pärast umbes 60 aastast virelemist algas aga tasapisi ka majanduslik areng, mis tõi ka lihtinimese ellu kergendust. Majanduskõveratel näeme alates 1840 esimest korda, et proletaarlastel hakkas ka palk reaalselt tõusma.

2. Edisoni ja teiste geeniuste leiutistega 19. sajandi 2. poolel algas suur tööstuslik tõus, mida Frey nimetab VÕIMALDAVAKS töökohtade mõttes. See tähendab, et kui ühes või teises valdkonnas toimus töökohtade kadu, siis üsna samal ajal loodi umbes sama arv töökohti kas teises vallas juurde või lisatud või täiendatud tehnoloogiline leiutis võimaldas töölisel juba sama tööstusharu sees jätkata oma tööd. Võib-olla aitas sellele kaasa siiski ka poliitika, sest sotsialistlik ja kommunistlik liikumine tõenäoliselt ehmatas ettevõtjaid ja tööliseid said rohkem poliitilisi õigusi ja vabadusi ...
Siin ja seal aga läks tekkiv areng hoopis kommunismi nahka (Venemaast oleks saanud ehk täitsa normaalne kapitalistlik riik), seda Ameerika pankurid võimendasid väga hea meelega ...
Ameerikas aga kommunism ei juurdunudki, sest intensiivne tehnoloogiline areng parandas nii rikkurite kui ka tööliste elujärge. Tekkis keskklass, kusagil 1950 paiku võis näha peaaegu idüllilist kapitalismi, kus proletariaat oli asendunud enam-vähem viisakat palka saava töölise või ametnikuga.
Nojah: majandusajaloolase jaoks on I, II Maailmasõda, 1929 - 1933 suhtelised tühised seigad. Aga reaalselt inimeste elujärg Ameerikas tõesti paranes sedavõrd, et mingit korralikku kommunistlikku liikumist USA-s ei tekkinudki. Mina siiski mäletan venelaste poolt finantseeritud ajalehe Morning Star ühislugemisi inglise keele tunnis ülikooli ajal (1983-85).
3. Majanduslikus mõttes 1970 -aastast aga algas keskklassi sissetulekute peatumine. Järgnevate aastakümnete jooksul muutus Ameerika tööturg U kujuliseks: paljud keskklassi inimesed kaotasid töö automatiseerimise tõttu ja pidid asuma madalamapalgalistele ametikohtadele, suutlikumad aga kvalifitseerusid ümber ja said kõrgema palgaga töökohad, keskklass vähenes märgatavalt.
Arvutiseerimine on toonud kaasa töökohtade ASENDAMISE. See periood, eriti tulevikku vaadates on ASENDAV: uusi töökohti ei teki piisavalt juurde. Kaduvate töökohtade asemele peavad inimesed sageli asuma tööle madalamapalgalistele töödele.
Seetõttu ei ole viimastel aastakümnetel madalapalgaliste töökohtade sissetulek tõusnud, vaid hoopis langenud. Seda näeme ka Eestis, näide on postiljonid, turvatöötajad, kojamehed, kiirtoitlustuskohtade teenindajad, kassapidajad ...
Frey toob välja ka mõned müüdid, mis ei kehti: mingit erilist kaugtöökohtade teket ei täheldata.
Kõrgtehnoogiline töö koondub kiiresti tehnoloogilistesse keskustesse, provints aga kiratseb vaikselt või pigem kaotab oma töökohad automatiseerimiste laines.
Eestis vaadake IT tööpakkumisi näiteks CVONLINE-st või CVKESKUS-est ajaviiteks. Tartu : Tallinn suhe on 1:20, kuigi elanike suhe on 1:4. Teistest kohakestest ei maksa üldse rääkida. sealt leiab tikutulega väga harva mõne IT tööpakkumise. Huvitav, kus see tööjõupuudus kajastub?
Seetõttu ei jää kusagil pommiaugus elunevale inimesele lihtsalt muud üle, kui ümber kolida. See on sageli võrdlemisi keerukas (näide kinnisvara üürid ja hinnad Tallinnas).
...
Aga nüüd jõuan futuroloogiasse, s.t. tulevalasse.
Sageli on tehnoloogia algusarengu aegadel haip ja võimendus väga suured. Usuti juba 60-ndatel, et kohe kohe tuleb tehismõistus ...
Arvutite suurem rakendus algas aga siiski 80-ndatel, kui turule tulid personaalarvutid ja eriti siis, kui leiutati Internet. Selleks ajaks olid paljud struktuurinihked tehtud, mis võimaldas arvutite kasutuselevõtuga ka reaalset tootluse tõusu saavutada.
Praegune olukord AI-s meenutab seda haibi algusaega, isegi kiirenevalt, kui see toimus 60-ndatel.
AI-sse investeeritakse palju, aga reaalsesse ellu jõuab suhteliselt vähe. Seevastu kõver jätkab eksponentsiaalset muutumist. Näide: juba praegu on tule all kassiirid, sest igas poes on olemas iseteeninduskassad, lõpuks ometi ka minu Maximas. Sõltumata kasutajate nurinast peate valima, kas seista pikemalt järjekorras või lõpuks ohates oma kauba ise iseteenindusest läbi klõpsima. Ei ole tõenäoliselt kaugel aeg, kus mõni koht ongi täielikult iseteenindav ehk natukene madalamate hindadega, kui sedagi. Suure surve all on taksojuhid, kunagine päris hea töökoht koos viisaka teenistusega on praegu mandunud vaevalt miinimumpalka võimaldavaks tööks.
Programmeerijatest ma oma eelmises loos natukene rääkisin, ei ole oodata mingeid revolutsioonilisi sissetulekute tõusu tavalistel erialadel. Niinimetatud "Big Data" tähendabki eelkõige AI kiipide jaoks andmete kogumise automatiseerimist, hetkel on sellele kohale suurem nõudlus, aga see tõenäoliselt küllastub turg lähikümnendi jooksul.
Üsna peab jõuab surve ka ehitajateni, autojuhtideni, isesõitvate veoautode tulek on samuti 10 aasta probleem, etc...
Kõige selle juures tikub see ajastu olevat ASENDAV.
Ma ei ole kuskil kohanud loetuelu või isegi aimdust nendest uutest töökohtadest, mis kohe kohe peaksid juurde tekkima kaduvate asemele ...Kõik kassiirid vist ei saa hakata Suurte Andmete (Big Data) analüütikuteks või omandaksid kiiresti arvutialase kõrghariduse ja 5 aastase staaži, et kohe hakata tipptegijateks?
Järelikult saab minu arvates tekkivaid probleeme vähemalt leevendada vaid majanduspoliitiliste vahenditega ja minu mõistus (ma ei tea, miks Frey seda isegi ei maini) ütleks, et töönädala mõistlik lühendamine oleks üks esimesi samme sellel teel koos elementaarse miinimumpalga tõusuga koos välistööjõu kasutamise reguleerimisega. Ja nii edasi ja edasi ...
Aga uurige see raamat ja see uurimus töökohtade kaost läbi, imelikul kombel ei paista AI ajastu uurijaid majandusteadlaste seas olevat üldse palju.
 Ju siis on teema liiga riskantne, parem on otsida asju alati sealt, kus on valge.
Võib-olla kõige tähtsam viide on mõiste ASENDAV. 20. sajandi tööstusevolutsiooni näide on pigem eksitav, selline areng enam ei kordu.