Eestikeelne Geographic

Kena uudis on see, et meil on nüüd võimalik omakeelset National Geographicut lugeda. Minu jaoks on sellel see miinus, et kadus ära motivatsioon korraliku inglise keele lugemiseks, ega ma nüüd nii fanaatik ka ei ole, et läheksin ingliskeelset N.G –d ostma. Kuid püüan seda mingi teise samaväärselt nõudliku ajakirjaga kompenseerida, head soovitused oleksid teretulnud.

Sellesama Geographicu oktoobrinumbrit tasub uurida tähelepanelikult. Sealt selgub ehmatav tõsiasi, et ka siin valitseb aeg ajalt tendentslikkus, sest leiame 2 leheküljelt heeliumiga jahutatava tuumajaama pildi, nagu Fukushima katastroof ei oleks olemaski. Kui British Petroleumi puurtorn vee all purunes, siis sellele pühendas N.G. küll erinumbri, tuumaküsimuses ollakse aga endiselt sinisilmsed.

Tuumajaamad ei ole lahendus kliimaprobleemidele, vaid pigem veel hullem alternatiiv, sest erinevalt kuumast ja külmast, mis tegelikult ei saasta, saastab mõni aine, ütleme plutoonium, piisavalt keskkonda paisatuna veel pikemaks ajaks, on veel ohtlikum ja suurem koormus meie Maale.

Aga niinimetatud kliimaskeptikutele jagub siit ka mõtlemisainet, sest nn. PETM-ks lühendatud (Paleotseeni – Eotseeni Termaalne Maksimum) nähtus, kestnud nii 150000 aastat, kujundas sellel ülilühikesel ajal meie kliima ikka kapitaalselt ümber (56 miljonit aastat tagasi).
Põhjapoolusel sai suvel supelda, veetemperatuuriga 23 kraadi, see ei olegi nii kole perspektiiv. Aga praegustes vahemerelistess maades ning ka Hiinas ja Indias muutuks elu lausa võimatuks, sest temperatuur kerkiks 37 kraadini KESKMISELT.
Kuid just see asi ootaks meid ees, kui me jätkame oma fossilsete kütuste arutut põletust, võib –olla ootab see meid ees isegi sellest sõltumata. Põhjus on selles hirmutavas artiklis ka välja toodud – kõige vanem selgitus PETM tekkeks on see, et mingi algtõuke järel, milleks võis olla korralik vulkaan, sai protsessi käitavaks jõuks polaaralade jääkilbi ja igikeltsa sulamisel eraldunud metaanhüdraadid. Seetõttu piisas küllaltki „väikesest“ CO2 kogusest atmosfääris, et see protsess käivituks ja oleks pöördumatu.
Kuid loodus reguleeris selle PETM-i enda jaoks ülilühikese ajaga – 150000 aastaga oli kõik peaaegu endine. Peaaegu, sest evolutsioon tekitas just selles lühikeses ajavahemikus primaadid, sõralised, kabjalised ja muud huvitavad tänapäeval populaarsed loomad, incl. meie eellased. Nii et huvitavalt hull aeg evolutsiooni jaoks.
Kas meie tuleme meie enda poolt kokkukeeratud jamast terve nahaga välja või võtavad planeedi valitsemise üle mingid selles asjas ellujäävad hästikohastunud elukad?
Praegune aeg on selles mõttes otsustav ja pessimismi tekitav: inimesed ei suuda mitte ühegi ohu puhul paktiliselt midagi ära teha ahnuse ees, mis hoiatajatest lihtsalt üle sõidab. Lai mass aga on passiivne ja tegutsemisvõimetu. Teadlased ostetakse ära, enamikel aladel on saanud ülekaalu makstud ekspertlus, millele reaalne teaduslik tõde on ükskõik.
N.G. –le aga soovin siin Eestis laia lugejaskonda, see ajakiri kõigest hoolimata seda väärt!