Võimalik vaid Tartus

  Inimese elu on näide vaid sellest, et enamasti ei ole ta oma kogemusest võimeline
õppima. Viis aastat tagasi tuli mul kirjutada sellest, kuidas voolikute alla sattusin.
Põhjuseks torusüsteemi leke. Roided said kukkumise tagajärjel katki, üks roidemurd
tekitas aga rindkerre verejooksu ja nii leidsin ma ennast ühel hetkel intensiivpalati voolikute alt.
Sisemine verejooks on kuratlikult salakaval. Inimesed (nii mehed kui naised, erinevatel põhjustel, mehed sõjanduslikel ) on disainitud sellisteks, et hästi toime saada verekaotusega. Nii läheb esimese liitri vere kaotus sisemise verejooksu
tõttu vist väga kergesti - enesetunne võib isegi paraneda.
See on vähemasti minu puhul nii olnud.
Siis läheb küll tasapisi halvemaks, aga meie organismi erakordse võimekuse tõttu
oma olukorda reguleerida on inimene võimeline väga hästi hakkama saama umbes poole vere kaotusega. Vähemasti õngitseti esimesel korral organismist välja umbes
3 liitrit (!!) sinna kogunenud verd.
Ühel hetkel aga läheb väga kiiresti olukord kontrolli alt välja ja siis aitab vaid hea ja kiire kiirabiteenus kõige halvema eest.
Sellel reedel oli üsna kuum ilm. Meie töökoha konditsioneer jukerdas ja ootas parandajat,
aga ühel hetkel tundsin, et tuleb see riistapuu käima panna. Higi sõna otseses mõttes voolas. Ajasin selle mõttes hommikuse basseinitreeningu
süüks (eesmärgiks Raivo E. Tammele ja Märt Avandile vähemalt basseinis ära teha, mis
ka vist õnnestub, sest Avandi Pühajärve saare ümber saadud aeg, millega ta Postimehes uhkeldas, on mul konnastiilis täitsa löödav!
Ei, kolleeg A. See ei olnud ületreening, vaid leke. 
Õhtul koju minnes (päevatöö sai ikka ära tehtud ja konditsioneer anomaalse higistamise lahendas ) oli aga imelikult raske neljandale korrusele tõusta.
Selle panin jälle suure ületreeningu süüks.
Järgmine hommik tundus helgem. Aga pärast tühja kõhu peale joodud kohvitassi algas jälle higistamine. Ja siis ühel hetkel arvasin siiski, et midagi on viltu.
Sest üks soolestikusüsteemi väljuva verekaotuse tunnuseks on kohvipaksu värvi väljastus. Lugesin seda veel internetist üle ja igaks juhuks helistasin 112.
Ja siis ühekorraga, vaid mõni minut hiljem avastad, et ei ole võimeline enam püstigi tõusma.
Edasi läks kõik väga, väga kiiresti. Vast 5-10 minutiga oli kiirabi ukse taga, siis aga läks juba vaja hapnikku ja nii poole tunni möödudes
olin EMO-s.
Kui kõik toimub nii, on tulemus hea, kiire vereülekanne päästab halvimast ja edasi tulevad uuringud ja nii edasi ...
Järgnevad vaatused selle lekkega seisnevad kõigepealt Pylori nimelise pahareti (pildil) kõrvaldamises maost.
Aga et neid vaatusi ikkagi jätkuks, peab vähemalt esimene vaatus olema õnneliku lõpuga.
Ja nüüd on see koht, miks ma seda juttu kirjutan.
See kõik on võimalik vaid Tartus, sest vaid Tartus saab tellida kiirabi kohale ja 10 minuti pärast ta ongi sinu ukse taga.
Ja siis poole tunni järel oled juba EMO brigaadi hoole all.
Tallinnas sellist luksust ei saa lubada, Tallinn on selleks liialt suur.
Veel vähem kusagil Põlvas või Raplas või isegi Elvas. Ühe hea palatikaaslasega (kes vist ka juba kodusel ravil) näiteks läks tee taastumisele läbi kooma. See enam nii tore ei ole.
Veel hullematel juhtudel võib aga asi lõppeda anatoomikumis.
Järelikult on nende lekete puhul väga, väga oluline kiiresti taibata, mis lahti. Ja siin tasub kohvipaksu värvi väljastusi väga tõsise signaalina võtta. Või kasvõi seda, et vist organismi termoregulatsiooni võime sel juhul läheb esimesena käest ja asja eest teist
taga hakkab higi ojadena voolama...siin on tegemist võhiku targutustega, kui spetsialist loeb...
Viimane märk - otsese vere väljastus ... tähendab juba seda, et on VÄGA, VÄGA kiire ...
Ka minu puhul võinuks minna väga "põnevaks", kui jõudnuksime järve äärde ujuma ...
Ei ole halba heata. Lugesin haiglas arvuti puudumise tõttu läbi inglise müstiku Blake eluloo (402 lehekülge palatis 403  (404-- !!)
interneti arvuti puudumisel )
Alustasin ka Andres Laane tehisintellekti raamatu uurimist.
Sellesama tehisintellekti raamatu esimene peatükk ongi negatiivsest tagasisidemest.
Seesama meile sisse ehitatud negatiivse tagasisideme mehhanism läheb aga väga kiiresti käest, kui organism ühel hetkel ei saa hakkama, nagu minulgi, kus vererõhku mingi hetk mõõta ei saanudki ...
Selle meditsiinilise aruande või EPIKRIISI (mis imelik sõne neil meedikutel selle kohta on) mõte ongi sellele tähelepanu juhtida. Kui teie organismis
on midagi väga teistmoodi, siis võib juhtuda, et nii ongi. Et ei ole ületreening või isegi
suure (ja hilise) suvekuuma mõju.
Ja arstid on Tartus tasemel nagu alati. Organisatsiooniliselt on asju kõvasti vussi
keeratud, aga Linkbergi vaim on TÜ kliinikumis endiselt kohal. Ja Tartu linna
eelis igasuguse teise Eesti koha ees on kiirabi kiire kohalejõudmine. Epikriisist epiloogi sedapuhku ei saanud.