Küberneetiliste karude ajastu

50+ ja 50++ isikud mäletavad tõenäoliselt oma lapsepõlvest hästi tegelast nimega Aatomik
ja tema "tarka" õpetajat nimega Küberneetiline Karu.
Esimene nendest tegelastest mängis väga suurt osa 20. sajandi tegemistes. Maailmasõjad peeti peaaegu ära õnneks ilma aatomiku vanemate A pomm ja H pomm osaluseta, aga II Maailmasõja lõpetasid ära ikkagi 2 A pommi.
1932 avastati neutron ja mitte ükski füüsikutest ei osanud ette ennustada, et juba 13 aasta möödudes
1945 viskavad ameeriklased "üllatel" eesmärkidel 2 tuumapommi jaapani linnadele
Hiroshima ja Nagasaki.
Kui tollal oleks osatud ekspertide seas teha statistilisi küsitlusi, siis aatompommi tulekut vahest oleks ennustatud 50 aasta pärast, aga .... vesinikupommilaadseid monstrumeid ei oleks 30-ndatel keegi suutnud ette näha. Näiteks sellist pisikest 50M tonnist pommikest, mis Novaja Zemlja nimelisele saarele heidetuna pani klirisema aknaklaasid Moskvas ...
Õnneks jäid need vaid musklimängudeks, aga meenutage Kuuba kriisi - äkki Kennedy oli see, kelle tõttu jäi sellele järgnev toimumata ? Karistuseks Kennedy mõrvati ja praegustel presidentidel võib olla hästi meeles hind, mis tuleks maksta, kui keeldutaks kriisi eskaleerimisest näiteks ... Iraanis?

Midagi väga sarnast on toimumas Küberneetilise karu nimelise mänguasjaga.
Veel 2000-2010 oleks enamik valdkonna eksperte pidanud täiesti utoopilisteks ennustusi isejuhtivatest autodest ja veel imelikum oleks olnud ennustus malemängu peaaegu lõpuni mõistvast tehismõistusest. Isesõitvad autod on juba igapäev ja malemängus laiutab Alpha Zero ja vaid kukesamm on teadmiseni, kas valged alati võidavad või siiski võib must kuidagi välja vingerdada ...
Kuid need on siiski vaid uue tehnoloogia mesinädalad, nagu radioaktiivsuse algusaegadelgi - siis saadi leiutisest esimesed kasulikud tulemid ja värdsigitistest nagu aatomipomm ei osatud veel unistada.
Aga ukse taga ootab järjekorras palju huvitavat, mille kõik võib tuua AI:
Julgeksin välja pakkuda, et sõjandus võtab küll oma, aga ta ei muuda juba ammu kehtivaid tõsiasju - et meie käsutuses on juba täna relvad, millega saame ennast edukalt hävitada.
Et meie käsutusse tulevad veel hullemad relvad, ei muuda selles enam suurt midagi, v.a. hävingu toimumise tõenäosuse suur kasv.
Kõige esimene löök AI-lt on aga löök allapoole vööd: me saame jälle näha ludiitide liikumise taastekkimist ja kahjuks käitub inimkonna nn. eliit selle probleemi suhtes sama ignorantselt, nagu ta tegi seda 18 sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses.
Põhjus: töö on saamas samasuguseks piiratud ressursiks, nagu iga teinegi asi maailmas.
Juba praegu on näha tohutut odavtööjõu ülejääki ja turureeglite põhiselt peavad tööturu hammasrataste vahele jäänud ennast müütama poolmuidu, sest muidu jääksid nad lihtsalt nälga.
Eesti on siin hea õpikunäide. Suurfirmade tasemel on hea näide  Amazon.Com, kelle laotöölised peavad tööl kaasas kandma pissipudelit, et normiga hakkama saada. Umbes nii 20 km. päevas riiulite vahel jooksmist, nii seda kirjeldatakse. Ise ei taha seda kogema minna.
Lõppu pole sellele aga näha, sest nii ehk nii võtavad kogu tegevuse üle mingid robotid ja LÕPUKS lüüakse kõik need laotöötajad ikkagi tänavale, streikigu palju tahavad.
Näide keerukamast vallast: autojuhid. Juba praegu vaevlevad kriisis taksojuhid, aga varsti lisanduvad sinna kutselised veoautojuhid. Seejärel ehk lendurid. Lennujuhtimisdispetserid on löögi all juba praegu. Nagu näha, ei päästa kvalifikatsioon. On valdkondi, mis nõuavad erakordselt kõrget kvalifikatsiooni, näiteks radioloogid ja ometi võib arvutituvastus need spetsialistid või nendest osa asendada.
Rookimisest ei pääse isegi mitte IT. AI on tulnud selleks, et jääda. Kõikvõimalikud raamistikud teevad tavalise vormide vorpimise võrdlemisi kiiresti poolautomaatseks või koguni täisautomaatseks ja IT valda jäävadki alles ehk vaid need, kes kogu partituuri suudavad üheks tervikuks kokku panna. Unustage ära jutud tööjõupuudusest ja asuge kiiresti minimaalselt IT kõrgharidust omandama.  Praegu on löögi all kõikvõimalikud IT pooharitlased, eriti muidugi 50+ (olen ise selle supi keskel ja ma ei ole üldse kindel, kui edukalt ma suudan selle sees pinnal püsida).
Ettevõtlus ei loo enam uusi töökohti ja kolib meelsasti sinna, kus on nõrk seadusandlus mõne halva asja - näiteks keskkonnareostuse - vältimiseks. Seetõttu ei ole enam eriti hea mõte tervitada ettevõtlikke inimesi ütleme näiteks Soomest, kes ühest otsast impordivad siia idanaabri tööjõudu ja teiest otsast veel midagi. Kasum viiakse kõik välja  ja pärismaalastest eestlastele jäävad ainult tühjad pihud koos reostusega või veel enam, ta maksab kõigele lisaks lihtsalt peale ...
AI teeb teoks veel ühe suure unistuse - 1980 nimelise (anti)utoopia. Veel ei ole see kõik kokku integreerunud üheks suureks kõikemõistvaks ja taipavaks küberneetiliseks SUUREKS KARUKS, vaid iga nurga peal askeldavad kohati veel taipamatud mõmmid, kelle taltsutamiseks on vaja tarka TEADLAST - sellesamuse AATOMIKU lapsepõlveraamatu pühakuju.
 TEADLASE nimeline preester selle paja paistel praegu saab veel etendada head onu ja aeg ajalt mõne paha POOLJUHIPIRTSU õigeks keerata-sättida ja seejärel KARUMÕMMI hakkab arvutama õigesti, näiteks selle tagajärjel sulatatakse planeet õieti üles ja ei uputatagi ära ja nii edasi ... lugege meeldetuletuseks edasi Aatomikku, keda huvitab ...
1980 hakatuseks loobitakse mitte kõige õigemini mõtlevad indiviidid näoraamatutest või teistest süsteemidest välja. Nii testiks, et kuidas läheb. Kui kisa taevani ei tõuse, keerame veidikene kruvisid enam pingule. Mõni pisike küberkiip teeb kindlaks sinu endorfiinide  - rahulolumäära või mitterahulolumäära - taseme ja vastavalt sellele tegutseb. Enamik dissidente on ju teada tuntud närvipatoloogiatega ja neid saab kiiresti kindlaks määrata. Ei olegi vaja mingeid töölaagreid ja muid sääraseid asju, piisab vähesemastki ... ja nii edasi ...
Seejärel aga võib-olla seesama KÜBERKARU ise mõtleb juba edasi. Et see või teine diktaator või demokraat - vahet muuseas ei ole - on ju lihtne manipuleeritav hampelman, kellele on vaja luua näivus sellest, et tema kontrollib ja mõtleb. Ülejäänud biomass aga olgu õnnelik sellegi üle, et talle jagatakse piisavalt leiba ja aeg ajalt ikka ja jälle tsirkust ...
Kui 20. sajandi näitelaval mängis suurt rolli aatomik, siis 21. sajandil hakkavad kogu mängu juhtima küberkarud.
Täna aga laulame meie laulupeo 150 juubelil veel entusiastlikult Aatomiku laulu.
Kui Aatomiku esivanemad A Pomm ja H pomm oskasid hästi teha suurt pauku, siis Aatomikule endale ennustati rahumeelseid saavutusi - jõgede ümberpööramisi, merede magestamisi ja muud säärast.
Poiss ei täitnud aga ootusi ja sai hakkama mitme suurema saastega, Tsernobõl ja Fukushima nendest suurimad. Aga lootus rahumeelsest mitte enam kõige nooremas eas "noorukist" veel midagi mõistlikku saada ei paista olevat kustunud - ka meil liigub endiselt ringi hea hulk Aatomiku entusiaste ... 
 Arvestagem aga, et kübermõmmidel on aabitsaõppimise aeg kohe ümber! Nende lapsepõlv on küll olnud pikem, kui mitmetel teistel tehnoloogilistel mängukannidel, aga seda tõsisemad on nende teod, kui nad lõpuks küpseks saavad!
Miks mitte seda ette näha ja kohe hakata komponeerima mõnda küberooperit!
 Ühesõnaga, elu muutub jälle lõbusamaks ja huvitavamaks!