Sonaat 8

Patt oleks oma Beethoveni numbrivalikust välja jätta vist ikkagi kuulsaim - nr. 8.
Siin nimi - Pateetiline -  on toonud kahju, sest nimele kleepuvad külge kõrvaltähendused.
Beethoveni ajast tänaseni on käinud pateetilised ja revolutsioonilised muutused inimeste elus. Seetõttu kõik pateetiline TEGELIKULT toob kaasa tõrkeid inimeste hingeelus, tekitab lausa vastuseise. Kuidagi on nii, et väline ja sisemine on konfliktis. Kui väliselt on palju pateetilist, siis hing on tuim, ja võib-olla ( ? minu elus puudu) kusagil on vastupidi. Just nii võtsin mina seda sonaati mõni aeg tagasi koos mõne samasugusega - näiteks Appassionata-ga.  Praegu ma vaatan seda jälle kuidagi lihtsamalt ja siis avastad imestusega, et see ongi kõige parem Beethoveni noorusaegade teos!
Heitke kõrvale kõik sildid ja te (taas)avastate imeväärse muusika!