Aega jälle ei ole

Tänast pühapäeva ilmestas jälle mitut moodi kellakeeramine - keegi unustas ära ja ei ärganud “õigel” ajal üles, et alustada munade värvimise tööd...

Minu vana nupuvajutustega mobla vajas käsitsi kruttimist, nagu ka autokell veel vajab ja ka kunagiselt postijonitöölt tubli töö eest preemiaks saadud kella peab eraldi kruttima.

Bioloogiliste rütmidega on vaja ka uuesti kohaneda. Tekkis just meeldiv harjumus hommikust veel mõtlemisvõimelist aega aeg ajalt kasutada uute teadmiste hankimiseks, aga nüüd on see seotud tund aega varasema ärkamisega.

Üks tund puhkuse ajast on ka lihtsalt ära võetud sellel nädalavahetusel.

Sekundeid muuseas krutitakse ka - alates 1972 aastast on neid keevitatud juurde 27 tk. Ja nad jooksutavad reaalselt süsteeme kokku. 2012 läksid üsna paljud asjad pange (näiteks reddit ...).

2015 30 juunil kõrbes 2000 võrku kokku.

2012 läks Austraalias pange ka lennuliinide piletite reserveerimise süsteem (detaile uurige ise edasi), mitmed väljalennud hilinesid. Nii et päris reaalne jama juhtus.

Väiksemad mured ka, sest nende toimivate süsteemide edukas töö, mis ei jooksnud pange, põhineb tuhandete süsadminnide ja progejate pingutustel, kellel kõigil peab meeles olema see liigne sekund ja see ei käi nii lihtsalt, et keerame süsteemi kella. See käib Unixis üsna keerulist rada pidi, nii keerulist, et seda ei tasu ise ette võtta, vaid lasta süsteemil teha tasapisi, mitme minuti vältel, ja palvetada, et see süsteem toimis õieti, et seda tegev ja sellest sõltuv kood on ära testitud korralikult. Testimise võimalused on aga harvad, see tekitab lisariske, mida ei saa hinnata ainult nii, et midagi ei juhtunud, oi kui tore. Linus Torvalds kommenteeris seda nii, et alati tuleb välja midagi ootamatut ...

Ja see lõplik otsus tuleb alles 2023 ja enne seda on vähemalt 2 lisasekundit (jama) oodata.

Aga see tundide kruttimine on selges vastuolus meie bioloogiaga, meie bioloogiliste kelladega.

Nii ütleb terve mõistus, et sellele mõttelaadile jõed ümber pöörata, kella kruttida, üleüldse loodust ümber teha tuleb teha nii kiirelt lõpp kui võimalik.

See on üldisem, filosoofilisem vaatepunkt ja mida kiiremini me tunnetama, et me oleme looduse osa ja me ei saa looduse rütme ümber teha ennast ja loodust kahjustamata, seda parem meile.

Aga see puuduv tund võimaldab jälle välja vabandada seda, et Unikoodi nimeline jutt ei taha täieneda koos mõnede plaanitavate juttudega blogirullis. Ei ole halba heata.