Need nokturnid

Kui ütleme nokturn, siis enamasti läheb mõte kohe Chopini peale.
Muusika asjatundjad võivad loetleda küll ka paljusid teisi heliloojaid, nokturn
(ja masurka muidugi) on tegelikult Chopini märksõnadeks saanud ja jäänud.
Mul ei ole tegelikult kindlaid eelistusi, kes neid nokturne
kõige paremini mängib. See ongi sarnane küsimus sellele, milline konjak
kõige paremini meeldib.
Valisin täna välja Tsehhi pianisti Ivan Moraveci (praeguseks manalamees).
Ka siin, nagu valssidegi puhul, eelistasin liigse tundlemise asemel väga väljapeetud
hoiakuid.
Need võivad kohati olla vastuolus Chopini enda soovidega - nooditekstis ongi ff, koguni fff ja pp vaheldumisi.
20. sajandi standardesituste tõttu (mis ei ole üldsegi halvad) on aga Chopini romantilised tõusu ja langused vähemalt mind hirmsat moodi ära tüüdanud.
Moravec näitab siin, et saab ka rahulikumalt ja samas väga, väga hästi esitada
nende öölugude taga peituvat hinge nukrust, rõõmu ja ahastust.