Ilusat Uut Beethoveni 4. kontserdiga!

Kõigepealt muidugi publikule ILUSAT UUT!
Aastanumber on nüüd 2020, viiendik on 21. sajandist möödas!
Uut aastat alustatakse muusikaga. Nii siis võtsin ette ja kuulasin ära ja valisin välja Beethoveni 4. kontserdi mõned esitused.
Valisin välja Clara Haskili, vist 20. sajandi geniaalseima naispianisti ja
Wilhelm Backhausi. Backhaus oli kontserdi esitamise ajaks 83 aastane! Legendid!
See kontsert on väga teistmoodi kui teised, hästi poeetiline, hästi kaunis ja otse irooniana - kui täna esitatakse seda kontserti tihti, siis unustati ta Beethoveni eluajal hoopis.
Aga seda võimsam oli selle imelise teose taasavastamine Felix Mendelssohni poolt 1836:
Robert Schuman kirjeldas oma muljeid kui  transiseisundit:
"Istusin oma kohal, ilma et  ükski muskel oleks liikunud, lakkasin peaaegu hingamast..."
Aga aastal 1808 20. detsembril oli selle kontserdi esitus üks kuulsamaid põrumisi.
See oli kütmata saalis neljatunnine kontsert, kus tuli veel ette kanda Beethoveni Viies ja Kuues sümfoonia (!!) ning lisaks Koraalfantaasia. Kõik see ühekorraga pani proovile isegi kõige andunuma fänni kannatuse. Peaaaegu kurdistunud Beethoven mängis sellel kontserdil VIIMAST KORDA soolot. Soolot mängis ta endiselt fenomenaalselt, halb kuulmine aga vaevalt soodustas dirigeerimist.
Kes tegelikult dirigeeris? Tundub, et sarnaselt 9. sümfooniaga, kus Beethoven ka nagu dirigeeris, oli siin 2 dirigenti ja Beethoveni dirigeerimist üldiselt ignoreeriti.
4. kontserdil aga juhtus, et Beethoven paiskas küünlad, mis klaverit valgustasid, hooga maha.
Kontserti alustati uuesti.
2 kooripoissi pandi küünlaid hoidma, aga sedapuhku jäi üks kooripoiss Beethovenile liiga lähedale ning tormakas Beethoven, täpselt samas kohas, kus ennegi, suutis poisile anda korraliku lopsu mööda pead. Pois pillas küünla ja kaugenes hirmuga. Saal aga ... sai kõvasti nalja, lisaks kõigele suutis B. lõhkuda mõned klaverikeeled oma forte fortissimoga, sest helilooja oli tõelises raevus...
Koraalifantaasias aga esisoprani esinemisest väga midagi välja ei tulnud, sest ta kas värises külmast või erutusest - noor sopran oli pandud esinema pärast seda, kui B. läks tülli seda Fantaasiat esitama pidanud sopraniga....
Selles kõigest hoolimata kirjutasid ajalehed kontserdist väga kiitvalt ja sellest hoolimata oli kontsert
unustuses kuni aastani 1836, siis aga sai sellest tõeline sensatsioon ...