Mozarti 5. klaverikontsert Barenboimilt

See on Mozarti tõeliselt I klaverikontsert, kuigi numbriga 5.
Kellel on võimalik, kuulake ära ka Spotify peal olev vaba versioon sellest klaverikontserdist, mida mängitakse Cristofori klaveril:
Mängib Artrhur Schoonderwoerd ja selleks tuleb teil endale luua Spotify vaba konto.
Seni olen igasuguseid selliseid kontosid vältinud, kuid Cristofori klaveri kuulamise kiusatus pani mind ka sellist kontot tegema:
https://open.spotify.com/album/5zE5vBXK3Y5TZAv4ByF7EP
See on see esimene klaver, mis vägagi erineb meie tänapäevasest võimsast kontserdiklaverist ja minule imearmsa kõlaga. Just selisel klaveril võis Mozart aastal 1773 seda teost ette kanda!
Siin aga esitab seda igas suhtes legendaarne Daniel Barenboim aastal 1968 koos Inglise Kammeorkestriga, nii dirigeerides kui klaverisolistina!
Barenboim oli siis 26 aastane ja oma legendaarse muusikukarjääri "alguses", kuigi alustas ta ju esinemisi juba 7 aastasena! (1950, Buenos Aireses, Barenboim on sündinud Argentiinas)
Nii ei saa ka 17 aastast Mozartit selle kontserdi kirjutamise ajal pidada algajaks, sest juba 11 aastasena oli ta sunnitud isa Leopoldi käe all harjutama klaverikontsertide kirjutamist laenatud teemadel. Mozarti seljataga oli pikk reis Itaaliasse ja palju, palju teoseid, tema koguteoste kataloogis on see I klaverikontsert järjenumbriga 175! Et esimene omakirjutatud klaverikontsert oli kirjutatud "alles" 17 aasta vanusena, näitab hoopis seda, et noorele geeniusele ei lubatud sellise tähtsa töö kallale lihtsalt varem asuda ...
Hoolimata sellest, et Mozarti kontserdid eranditult kõik ongi šedöövrid, on see päris I kontsert kindlasti pärl pärlite seas. Seda noorusaja teost esitas Mozart ka ühe esimesel olulisel kontserdil Viinis, kuhu ta lõppude lõpuks jõudis oma kodukandist Salzburgist aastal 1781.
Selle teose viimase osa ta siiski kirjutas ümber, aga mingil põhjusel Mozarti uut lisandust selle klaverikontserdi juures väga tihti ei esitata. Ka siin kuuleme Mozarti originaalkontserti ilma uuema lõpuosata.
Lisan siia Robert Levini (sama perioodi originaalklaveri enam-vähem täpsel koopial esitatud)
versiooni sellest 3. osast.
https://www.youtube.com/watch?v=eI32M4qyX24
Kuigi Salzburg on ümbritsenud ennast Mozarti aupärjaga, on tema sünnilinn koht, mida see helilooja pigem vihkas ja õigusega. Seal ei pälvinud ta isegi kapellmeistri kohta!
Kui Mozart ei oleks jõudnud Viini,  ei teaks me tõenäoliselt Mozartist mitte midagi.
Tuleb kuidagi sarnane ette! Paljud siin Eestiski tikuvad arvama, et noh ... Mozart ... Ei, Salzburg oli tollal väga tüüpiline kolgas, kus ühe või teise muusiku käekäigu määrasisd ära kohalikud suhted ...Ka Eesti väljapaistvamad inimesed on saanud tunnustuse just nii, vaid pärast emigreerumist.