Rusikareeglid epidemioloogias ja muus elus

Sellel pildikesel on tegelikult kujutatud epidemioloogia jaoks kriitilist sündmust: 

7. septembril 1854 eemaldavad linnavõimud Soho linnaosa Broad Street kaevult hoova.

Seda tehakse John Snow praegu klassikaliseks saanud andmeanalüüsi põhjal, mis peaaegu veenvalt näitas linnavõimudele, et kooleraepideemia allikaks võiks olla Broad Streeti kaev.

Kooleraepideemia puhkes augustis 1854 ja maagilisel kombe lõppes peaaegu kohe, kui Broad Streeti kaevust enam vett ei võetud. 

Selle tegevuse aluseks aga oli selline suurepärane väike kaart, kuhu John Snow märkis üles avalikud veevõtukohad ja koolerasse surnud isikud.

Mees nimega John Snow oli lõpuks suutnud isegi linnavõimudele selgeks teha, et epideemia allikaks võiks olla Broad Streeti kaev.

Sellist näitlikustamist vajaksime ka praegu, kus inimestele Eestis ja ka mujal suudetaks piisavalt veenvalt selgeks teha, et epideemia või siis täna juba pandeemiaga võitlemiseks tuleb leida nakkuse allika(s/d) ja allika(te)st haiguse edasine levik peatada. 

Kõige primitiivsem epidemioloogia ütleks meile, et praegu Eestis on sellisteks Broad Streeti kaevudeks  Itaaliast ja mujalt riskipiirkondadest naasvad turistid ja need isikud peavad pikemalt arutamata istutatama karantiini. Haiged tuleks igal juhul isoleerida nii, et nad ei nakkaks oma lähedasi. 

Igasugused lennud Itaaliaasse peatada ja nii edasi ja nii edasi ...

Selle asemel ilutsevad ajakirjanduses staarajakirjanike ja poliitikute edvistavad sõnavõtud sellest, kui tore on praegu suusatada Bergamos või kui kena ilus rahulik linn on Rooma.

Ka teised kriitilised kohad, nagu TÜRGI, LÕUNA KOREA ja muidugi HIINA, kõik sealt naasvad peaksid sundkonnas istuma karantiinis ja selle mittetäitmisel oleks selline käitumine karistatav.

See tähendab seda, et näiteks Riiast ümber nurga naasvad isikud istuvad ise karantiinis ja saaksid karistada, kui oma nina välja pistavad. 

Selle asemel meie meedikud veavad ennast koheselt järgmine päev tööle ja alles tõsise nakkuse väljalöömise järel eemaldatakse neist siis üks nakkunu kodusesse karantiini. 

Ega ohtu jah neile vist väga ei olegi, sest ühe asja on elujõulisemad suutnud Darwini evolutsiooniteooriast välja lugeda:

ELLU JÄÄVAD TUGEVAMAD.

Tsiteerin ühte sellekohast artiklit:

"Rusikareeglina annab koroonaviirus surmava suudluse vanadele inimestele, kel on lisaks mõni tõsine haigus."

(Kahjuks see reegel alati ei kehti, kroonviirusega iga päev kokkupuutuvad isikud ei saa immuunsust ja lõpuks võivad ikkagi haigestuda, sest ründavaid haigusetekitajaid on lihtsalt liiga palju ja ühte või teist teed pidi nad leiavad võimaluse organismi tungida ja seal paljuneda. See võiks vähemalt meedikutele olla punaseks lipuks.)

Aga kuidagi jäetakse ennast selle surmava suudluse allikana täiesti kõrvale!

Ja kuidagi eriti räigelt mõjub praegu selles tsitaadis peituv suhtumine vanemasse põlvkonda.

See on tegelikult räigelt võimendunud kogu EW eluaja jooksul, NL aegadel sellist suhtumist muuseas ei olnud: 

Tahaksin laliseda:  50++ (mina näiteks) või 60++ nimelt on KA INIMENE.

Äkki kulutaksime natukene raha selle asjaolu teadvustamisele. Nii imelik kui see ka ei ole, paljudele ei ole jõudnud kohale, et inimeseks olemine tähendab vastutust. Vastutust ka TEISTE eest, s.t. 

äkki minu tegemise või vastupidi, tegematajätmise tagajärjel satub ohtu mõni teine inimene,

näiteks vanem kui 60 koos mõne tõsise haigusega.

Sellist käitumist, kus ignoreeritakse sellist ohtu - ollakse nakkusekandja ja levitatakse nakkust, nimetatakse süüdimatuks - ja mõnikord, eriti kriisiaegadel, karistatakse päris karmilt.

Mida aga teha siis, kui peaaegu terve rahvas sisuliselt käitub täiesti süüdimatult? 

Näeme seda praegu Iraanis, osaliselt Itaalias (kuigi mingil ajal jõuab pärale reaalsus, kahjuks hilinemisega) ja ka Eestis.

Kahjuks meil ei ole John Snow taolisi epidemiolooge, või riskianalüütikuid, või poliitikuid kes võtaksid julguse HOIATADA ja INFORMEERIDA.

Kõik on võtnud pähe ühesuguse rumala ja sõgeda hoiaku: See pandeemia meid ei puuduta, see läheb meist mööda ja rumal oleks sellele ülearu tähelepanu pöörata. 

Veel enam, paljud peavad vajalikuks korduvalt ajakirjanduses avaldada oma hinnanguid, mis avalikult ründavad Eestis veel üksikuid esinevaid terve mõistuse ilminguid.

Kui aga tegelikkus enam ei klapi eluga, siis vaikitakse ümbritsev lihtsalt suurel määral maha.

Püüan allpool VEEL KORD  PUUST JA PUNASEKS  teha mõningad faktid kroonviiruse käitumises,  mis paljusid riike on pannud ellu viima meie jaoks lausa jaburana tunduvaid meetmeid.

1. Kroonviirusel on erakordne nakatumisvõimekus. See on palju suurem kui gripil, millega kroonviirust tikutakse võrdlema. Seetõttu on gripi ja kroonviiruse leviku pildid väga erinevad. 

Praegu näeme kroonviiruses kõikides riikides, kus ta sees on, eksponentsiaalset kasvu, v.a. Aafrika, Ladina Ameerika ehk, aga see pole kahjuks hästi selge, kas see on tingitud lihtsalt testimise võimekuse puudumisest või soojast kliimast.

Ainukesena on Hiina EHK suutnud kroonviiruse leviku eksponentsiaalsest faasist jõuda mõningase raugemise faasi, aga seda ÄÄRMISELT DRASTILISTE meetmega. Siin Euroopas ei olda kahjuks selleks aga üldsegi valmis.

See tähendab, et kui eelmine nädal oli meil üks iraanlane haige, siis täna on 10 haiget ja nädala pärast 100 või enam. Ja kahe nädala pärast on 1000 ja KOLME nädala pärast on 10000 ja rohkem.

Kuu aja möödudes on meil täiemõõduline pandeemia nagu Wuhanis oligi, kommunistliku partei arvud on TÄIESTI VALED,  kus piirajaks saavad ainult inimeste enda võimekus kroonviiruse levikut tõkestada ehk inimeste immuunsüsteemi kaitsevõime. Aga nagu Diamond Princess näitab, nakkub enam-vähem kindlasti vähemalt 20% (700 3500 -st). 

Niisiis, kui me alguses paneme 1. maleruudule 2 viljatera, järgmisele 4 .... siis juba 20-ndale ruudule

tuleb panna miljon miljatera (see on Eesti rahvaarv). Kui haigestujate arv korrutub nädalas kümnega

(ei tea, äkki vähem, äkki rohkem), siis meil on 4 nädala pärast 100000 haigestunut!

Oletame siiski, et piir tuleb kusagil 1/5 juures, s.t. 260000 haigestunut. Siis 14% haigestuvad tõsiselt ja vajavad haiglaravi. 5% väga tõsiselt ja minimaalselt 1% sureb. Tegelikult WHO pakub suuremat numbrit, 2%, nii et 5000 võiks olla hinnang. See toimub 2 nädala jooksul peale haigestumist ja meie süsteemis kestab selline põdemine-tervenemine-suremine umbes 1-2 kuud.  

Millised võiksid olla tõkendid? Oletan leebelt, et kevad, päike ja maikuu võib tuua leevendust, aga tegelikult keegi ei tea praegu. Oletan veel, et ehk mõne kuu möödudes leiavad meedikud ka mingi ravi, mis suremust vähendab ja viiruse arengut organismis piirab. Aga märtsi lõpp ja aprill kahjuks on enam-vähem kindlad perioodid, kus head ravi ei ole ja haigestumine Eestis on mõõdetav tuhandetes ja millistes tuhandetes, on väga raske öelda. Igal juhul piisab meile vaid 2000 tuhandest, et saaksime kätte selle ihaldatud piiri, kus kroonviirus on võrreldav gripiga.

s.t. 

2. KROONVIIRUSE tapaprotsent on JÄRK (s.t. minimaalselt 10 korda) suurem, kui gripil.

Itaalias on näiteks täna ca 3000 nakatunut ja ca 100 surnut - tapaprotsent 3% ? 

Ühesõnaga, kui grippi pidi möödunud hooajal haigestuma 50000, et saaksime 50 surnut, siis kroonviirusel piisab mõnest tuhandest, et saada gripiga võrreldav tulemus ja seda see viirus üsna kindlalt ka saavutab!

3. Kroonviirus levib ka asümptomaatiliselt. Te võite ennast tunda täiesti tervena, aga ometi levitate viirust. Järelikult seda viigilehte ei ole, et te ei levita viirust, kui olete terve ja tulete kusagilt kriisipiirkonnast. 

4. Me ei tunne ohtu, me ei tea, milleks see viirus on võimeline. Järelikult peaks terve mõistus ütlema, et tuleks käituda ERITI ETTEVAATLIKULT.

Just selline sõge käitumine, mis eirab kõiki neid lihtsaid tõdemusi, mind tõesti praegu väga häirib.

Lõpuks mõtisklesin natukene "rusikareegel" päritolu üle.

Irooniliselt tähistab rusikas käsi agressiooni ja tänase päeva kontekstis ongi "rusikareegel" äraspidine tõlgendus see, et mina olen tugev ja jään ellu, nõrgad aga vaadaku, kes kuidas saavad.

Tegelikult pärineb rusikareegel tõenäoliselt pöidla mõõtmete aluseks võtmise vajadusest  (inglise keeles ongi see "pöidlareegel"). Selleks, et pöidla pikkust mõõtmiseks kasutada, on aga millegipärast päris mugav käsi rusikasse panna.

Legendaarne kohtunik nimega Francis Buller  olevat kunagi 19. sajandilt naisepeksja süüdistusest vabastanud sellel lihtsalt põhjusel, et peksuks kasutatava kepi jämedus ei ületanud pöidla jämedust ....