Imperaatorlik kontsert

Beethoveni viimast kontserti kutsutakse sageli "imperaatorlikuks". See ei ole Beethoveni väljamõeldis ja pigem hoopis hägustab selle kontserdi mõtet. See on üks suur, vägev, võimas kontsert, mille sarnast Beethoveni eelnevates kontsertides ei ole. Ainult see annab võimaluse nimetada seda kontserti "IMPERAATORLIKUKS". Nii olevat ka üks prantsuse sõdur hüüdnud selle kontserdi esmaettekande ajal - imperaatorlik see kontsert ongi, ainult et võrreldes eelmiste kontsertidega. Mõned muusikauurijad arvavad endiselt kohaseks otsida üles Beethoveni sümpaatiaid suurte nimede keskelt - näiteks kas kontsert nr. 5 võib sisaldada austustavaldust Napoleonile. Kindlasti mitte! Vaevalt et tasuks otsida viiteid ka kohalike Austria valitsejate suhtes, nendega siiski võivad mingid poliitilised sümpaatiad kokku langeda. Ometi ei OLE Beethoven oma kontserti tegelikult ise nimetanud imperaatorlikuks. Järjekordselt on see üks vale ja segadus, millest parem on vabaneda, kui sellega kaasa mõelda.
Selle kontserdi esitajate keskelt otsisin üles Glenn Gouldi, sest see lugu muusikaajaloos on põnev. Gould ei oleks pidanud seda kontserti üldse esitama. Aga Arturo Michelangeli asemel oli ta seda sunnitud tegema, saades teada esitamise faktist eelmise päeva õhtul ja esitades legendaarseks saanud esituse järgmisel päeval.Kujutage ette - saate teate, saad homme tulla Arturot asendama, mängime Beethoveni 5-ndat kontserti!


Teise legendina lisasin siia Claudio Arrau.