Cassandra lugu

Änglishit oskavatele inimestele pole seda lugu vaja ümber jutustada.
Aga lühidalt on lugu selline, et Cassandrale tegi võrgutusettepaneku ei keegi muu kui Apollo.
Ja "kinkis" noorele kenale Cassandrale võime tuleviku näha (hm. näiteks Vangal oli ka selline and, aga kas ta oli sellest annist õnnelikum?).
Cassandra aga Apollo võrgutusi ei võtnud vastu, sest Apollo soosis tema nägemusel kreeklasi Trooja linna hävitamisel. Seda nähes lisas pettunud Apollo Cassandra kingile lisaklausli:
Cassandra näeb ette kõiki asju maailmas, aga tema ennustusi ei peeta mitte millekski.
Ma arvan, et seda klauslit ei oleks olnud vaja. Kes suutnuks troojalastest küll uskuda, et
kreeklased nende linna põlema pistavad? Kes üldse armastaks tõde tõejärgsuse ajastul?
Mingit erilist selgeltnägemisvõimetki pole vaja, vahel piisab pliiatsist ja paberist. Isegi programmi R pole vaja, ega pikki riskianalüüse, lihtsalt natukene arvutada oleks vaja.
Armutu arvutus kroonviiruse kohta ütleb praegu, et ka meil võib minna samamoodi, nagu praegu on Bergamos.
See ütleb praegu, et Bergamos, linnas kus on 120000 elanikku, on praeguseks ära surnud 400 ja epideemia ei ole haripunktis. Korrutame 120000 kümnega, saame Eesti rahvaarvu. Mingi hinnanguline aeg koroona laastuseks võiks olla 2-3 kuud. Jagame päeva peale, saame 50-100 ohvrit päevas.
Lingi Bergamo praeguses olukorrast leiate lõunaeestlase pealt, ei hakka siia pasteerima. Mida selleks teha, et nii ei läheks?
Võtta eeskuju maadest, kus pole päris nii läinud! Lõuna Korea, Jaapan, Singapur... asiaatlik autoritaarsus ja "ülereageerimine". Sellest ei ole pääsu. Ja ka see ei päästa, vaid ainult vähendab kriisi ulatust ja tõsidust.
Võib-olla ulatab Maarjamaale käe aeg ja näiteks malaariaravim / mingi antiviraalne imeravim / veel midagi? suudab vähendada kriisi ulatust? Võib-olla. Äkki see 3 nädalat, mille kaotasime, sest neid võrkpallimatse ja maailmarändureid siia haigust vägisi tassima ei olnud siiski vaja, omandanuks sel juhul väga suure väärtuse?
Eksponendi "lohutav" omapära on see, et kui suuremast laastusest pääsu niikuinii ei ole, ei oma ka kõige suuremad lollused enne kriisi väga suurt tähendust. Mis sellest, et mõni tark suudab püssirohutünni süütenööri süttimist niisutamisega aeglustada?
Tõde on aga vahepeal - enamasti siiski suudab ettevalmistus ka sel juhul lööki oluliselt pehmendada ja hajutada ...
Üsna tõenäoliselt need kriisi algetapil alareageerimised siiski maksavad palju, aga see aeg ei ole veel käes, kui saaksime lubada endale oma kadude ülelugemist. Seetõttu ma sellega praegu ei tegele.
Lohutavalt: küllap aga seegi aeg tuleb, juba järgmistele kriisidele mõeldes.
Tõsi, Võru kriis, kui seal vool ära läks, kahjuks koroonakriisi lahendamisele seni väga kaasa ei ole aidanud ...