Aasta 2020: MASKIBALL

 Selle aasta kõige olulisem märksõna kindlasti on 
 MASKID 
Näete seda Beethoveni 250 sünniaastapäevale pühendatud kontserdilt, kus esineb 
Daniel Barenboim ja tema loodud erakordne orkester nimega  "West-Eastern Divan Orchestra". Sellesse orkestrisse on Barenboim saanud kokku juudid ja araablased!
Seda juubelikontserti aga varjestavad maskid. Aasta tagasi poleks ma sellist tulevikunägemust uskunud, kui see oleks mulle ennast unes ilmutanud: BEETHOVENI juubelikontsert maskides! 
Kein Publikum.
Nojah. 

MASKID iseloomustavad lõppevat aastat ka muus mõttes, valede ja korruptsiooni enneolematu tõusu mõttes. USA, demokraatia lippu kandev riik  on nüüdseks langenud pettuse ja korruptsiooni sohu. Iseküsimus on, kas demokraatia seal kunagi üldse on õnnestunud, aga siiski oli olemas vähemalt lipp, mis midagi sellist sümboliseeris.
Kas ameeriklased saavad sealt välja ja tõusevad jälle jalule? 
Inglased on seevastu ajanud selja sirgeks ja Euroliidust lahkumine on lõplik. Tagasiteed ei ole.
Euroliit ise on enneolematul määral alustanud pealetungi meie kõige põhilisematele vabadustele, s.h. SÕNAVABADUSELE.
See on üleilmne, näiteks üks kõige tähtsamaid Trumpi jõulueelseid avaldusi, kus ta detailselt kirjeldab valimistel toimunud võltsingute ulatust, on siinpool lompi lihtsalt vaikitud maha. Mitte ainult meie tiigis, vaid ka laiemalt. Päriselt pole see avaldus küll pildilt eemaldatud:
Donald Trumpi avaldus
Nii et MASKID ETTE, KODANIKUD ja edasi teenida. 
Kui maskid tegijatel langevad, siis nende tegude tunnistajatel tuleb need endale ette panna.
Nii nad tapsidki selle sõnavabaduse ...

MASKID iseloomustavad ka nende kandmise otsese põhjuse tekkimise uurimisel kestvat patiseisu. Ühelt poolt viibutatakse sõrme Hiina suunas ja teiselt poolt ei olda isegi võimelised selgelt välja ütlema, et see on laboriviirus.
PS! Ma pean maskide kandmist vajalikuks, koroonaoht on reaalne ja see säästab inimelusid,
kui hoiame koroona leviku kontrolli all. Kõik, mis aitab teiste viiruste tõrjumisel, nagu gripp, aitab ka koroona vastu. Järelikult soovitused võtta D vitamiini, tarvitada küüslauku, ingverit, pesta käsi, mitte liikuda haigena väljas on äärmiselt tähtsad. 

Aga Hiina ees lipitsemine ilmutab meile, et 
IDA on tõusmas juhtivaks jõuks. Ka viirus on pärit ju Hiinast, aga Hiina mõju kasvab ka kõikides muudes valdkondades ja on täiesti võimalik, et näiteks maailma majanduse juhtvaluuta dollari hääbumine leiab aset just sellel kümnendil! Lisaks Hiinale pürib maailmaareenile India, aga ka Ladina Ameerika ... ja teisedki arenguriigid. Jaapan seal ammu on.

Meie Õhtumaa on aga kriisis.
Kristlike alusväärtuste lammutamine on võtnud enneolematu ulatuse. Võib olla kõige selgemaks märgiks toimuvale on 2019 aasta Notre Dame kiriku põlengu järgselt Hagia Sophia muutmine mošeeks.
Või Malmö kirikus il(u|a)tsenud altarimaal, mille kohta mina kasutaksin sõna pornograafia. See maal eemaldati aga niivõrd absurdsel põhjusel, et tahab eraldi mainimist, nimelt teatud transsoolisi olevat selle maali peal sügavalt solvatud, pannes neid mao rolli. Nojah.
Samasse lahtrisse kukub siin meie väikses tiigis lõputu vaidlus selle üle, kas meil, rahval, on üldse õigus selle üle hääletada, mis on abielu.
Kusjuures minu jaoks on selle küsimuse vastus hääletusel juba paigas enne igasuguseid muid filosoofilisi diskussioone. Selliseid asju ei tehta ümber. Alusväärtusi ei saa ümber teha, ilma, et kogu ehitis ei kukuks kokku, s.t. küsimuse all on tegelikult palju, palju rohkem, kui inimesed arvata julgevad. Ja kui juba abielule jutt läks, siis mitmenaisepidamine või mitmemehepidamine on ajalooliselt olnud üsna kindlalt abielu definitsioonide all ja ometi arvab meie euroopalike väärtuste ülemkohus sellise definitsiooni mitte olevat võimaliku.
Üldisemalt mõistete, ajaloo, toimunu ümbertegemine on väga ohtlik tegevus, see võrdub mälu kustutamisega sageli või on sellest koguni ohtlikum, sest moonutatud kujutis võib jätta tõese mulje. Pipi Pikksuka raamatute ümberkirjutamine või Piibli muutmine sooneutraalseks on absurdne, naljakas, aga lõpuks lihtsalt äärmiselt kurb fakt.
Inimkond on võimeline kollektiivseks mõistusekaotuseks, see võib toimuda isegi kergemini, kui kollektiivne enesetapp. 

Kas TEHNOLOOGIA ravib seda kriisi, eriti näiteks lööksõna AI (Artificial Intelligence) ehk tehisintellekt?  (ma ei hakanud eestikeelseid lühendeid niigi lühenditest küllastunud tehnoloogilisse slängi lisandama, see ei päästa enam midagi)
Tehnoloogia üksi ei ravi midagi. Kui tehnoloogiat käitavad inimesed on väära mõtlemisega, siis võib uus tööriist osutuda võimsaks tapa- või lammutamise vahendiks või kellegi võimuhaaramise võimaluseks. Iga uus tehnoloogiline hüpe tekitab suuri ohtusid ja sageli ongi tekitanud suuri katastroofe. 20. sajandi sõdade enneolematu julmus ja tohutud tsiviilohvrid tulenesid suuresti sellise süütu ja imelise asja nagu LENNUK olemasolust. Minu kunagine lemmikkirjanik Exupery kirjutas lennukist väga ilusti ja kaasakiskuvalt, lootes, et selline imevigur suudab inimkonna tuua tema tõelistele probleemidele lähemale. See unistus aga ei täitunud.
Kindlasti oli väga hea, et postisõnumid jõudsid ja jõuavad nüüdki kiiremini kohale. Aga LENNUK oli ka suurepärane leiutis militaristidele. Barbaarseimad pommitamised II Maailmasõjas, Vietnamis ja nüüd ka Jeemenis on lõputu hulk kontranäiteid sellele, kuidas Lennuk EI OLE TEOSTANUD Exupery lootusi.  
Seni kõige hullem tehnoloogiline katastroof toimus aga neutroni avastamisega seoses. Ükski tippteadlane ei uskunud, et sedavõrd kiiresti võib valmis saada selline koletuslik relv, nagu aatomipomm ja seejärel vesinikupomm. Aga võidujooksus kulus pommi tegemisele ainult 15 aastat  ja 1945 sai teoks kahe Jaapani linna hävitamine.
Järelikult võivad tehnoloogiliste hüpete tagajärjed olla katastroofilised enne kui uus leiutis võib-olla saab mõistliku kasutuse. Lohutuseks - näiteks praegu on tuumatehnoloogia võib olla päästerõngaks meie energiamurele, isegi ilma tokamakkideta. Radioaktiivse saastuse suure ohu tõttu pole see hea päästerõngas (Tšernobõl, Fukushima), aga siiski võimalus vee peal püsimiseks. 
AI aga on või sellest saab 21. sajandi suurim imevigur. 
Võib-olla on see meie õnn, et praegu puudub sellel intellektil võim mõelda inimese moodi, või siis teisiti öeldes, tehisintellektil puudub "terve mõistus".
Selle "terve mõistuse" , AGI (Artificial General Intelligence) tegemise unistus on AI arengu algusest peale olnud väga tähtis eesmärk.
Mõnikord aga on mõni eesmärk tõeliselt raske ja ei alistu kuidagi. AI alguseks loetakse aastat 1956 kus praegu lausa naeruväärse optimismiga avaldati lootust, et mõne kuu saabudes põhilised tehisintellekti mured juba leiavad lahenduse. Küsiti raha ühe suvelaagri tarbeks Dartmouth-s ja seal osalevatest isikutest said selle valdkonna juhtivad teadlased. 65 aastat on möödunud ja umbes samalaadsed, tõsi veidi vähem optimistlikumad kuulutused,, täidavad kõikjal leheruumi stiilis 
... Umbes 10 aasta pärast, kohe kohe ... tulevad meie ellu kõikvõimalikud isemõtlevad asjad ja nirvaana on lähenemas!  ...
Kui hakata asja lähemalt uurima, selgub, et AI eksperdid ISE on palju realistlikumad. AGI tulekut ei ennusta ükski ekspert enne aastat 2040.
50++ tingitud vanuselise iseärasuse tõttu olen selliseid ekspertarvamusi palju üle elanud. Lubatakse mingi asja saabumist  + 20 aasta jooksul. Ootama jääbki. Marsindumine võiks olla üks hea näide, kuigi osaliselt võib sellest projektist ju midagi realiseerudagi! Või termotuumaunistus - mitte iialgi valmis saav tokamak. Või vähiravi ....
Üks ekspert andis seetõttu AGI saabumise kohta sellise retsepti - võta oma hinnang ja korruta see kahega ja siis korruta veel kord kahega. 80 aastat ehk oleks siis mingi realistlikum prognoos, aasta oleks aga siis 2100. Kui kedagi huvitavad AGI kontranäited - suhteliselt lihtsad probleemid inimesele, mida masin mitte kuidagi ei suuda hästi lahendada - siis otsige näiteks märksõnade Bongard problems alt (legendaarne vene teadlane, kes sellised probleemid leiutas).
Isiklikult pean AGI probleemi alistumatust pigem suureks hüveks, inimkonna võimaluseks veel ja veel üle vaadata, milleks on inimene suuteline, millised väärtused iseloomustavad inimest tema parimate püüdluste puhul ja milleks on vajalik tehnoloogia, kas ta on loodud meie orjastamiseks või meie arenemise soodustamiseks. Ehk annab see hingetõmbeaega 
meie sotsiaalse süsteemi ümberkorralduseks, sest kuigi AGI niipea meile ei maabu, maabuvad siia kindlasti kohe nüüd ja edaspidi üha tõusvas tempos 

kitsa ehk ANI ( Artificial Narrow Intellect)  tehisintellekti leiutised.Kui 2008 veel keegi ei uskunud, et autod muutuvad isesõitvateks, siis praegu on see reaalsus. Google Translate on reaalsus ja igapäevane mugavusteenus, kuigi te veendute kohe, et sellel teenusel puudub igasugune arusaamine sisust, kui sisestate tõlgitavaks mõne hea luuletuse. Näotuvastus toimib õieti väga hästi, kuigi on olemas väga häid naljakaid kontranäiteid, mis tõestavad jälle et seda teostaval seadmel puudub absoluutselt arusaam sellest, mida ta teeb. Kümnendi alguses kirjutasin vaimustusega IBM Watsonist, kes osales Ameerika ülipopulaarses televiktoriinis ja võitis. Watsonile oleks pidanud järgnema tehislikud meditsiinieksperdid ja muud säärased imekastid, aga eriti ei järgnenud. Põhjus - jälle ekstrapoleeriti asju üle. Meditsiinidiagnooside panekuks Watsoni oskustest ei ole piisanud. Väga märgiliseks näiteks aastast 2017 on aga male ja GO mängu saatus. GO on olnud huvitav mäng, mida senini arvutiprogrammid ei olnud ületanud. Neuronvõrkude põhine iseõppiv masin sai sellega hakkama. Ka malemängu tase hüppas märgatavalt ja ka mina olen malemänguprogrammi Leela (AlphaZero avatud koodiga variant) imeliste käikude lummuses. 

Kahjuks on siin väga hästi nähtav ka inimese tavamõtlemise suurim puudus: haip ja kallutatus.
Laseme ennast kergesti ära osta, küsimus on tõesti vaid hinnas. Kuna AI mängus on panused kõrged, laseb mass ennast kergesti petta. 
AI populaarsuse tõusu- ja langusperioode on hakatud nimetama aastaaegade järgi, 
kus järjekindlalt vahelduvad kevad, suvi, sügis ja talv perioodiga umbkaudselt 10-15 aastat.
Algul kevad, ülisuured lootused, kui täituvad, siis suvi. haip, haip, veelkord haip. Mull lõhkeb
saabub sügis ja siis talv, kus AI isegi kaob avalikust kõnepruugist ja CV-sse ei ole hea kirjutada, et tegelesin AI -ga, sest järelikult ei olnud töö taotlejal parajasti midagi muud targemat teha.
2020 on selles mõttes SÜGISE algus ja võimalik, et tuleb ka TALV, aga reaalsete rakenduste rohkus ja rohkenemine teeb selle talve tõenäoliselt pehmeks ja  küllap tuleb varsti õuele ka uus kevad ... uue haibi ja järjekordse 20 aasta pärast on AGI lootused jälle tipus. 
Ega selle talve tulekut hästi veel ei teagi, sest näiteks AI kiipide jaoks on praegu tõeline kevad, mida on ristitud ka  kambriumi plahvatuseks. Tohutu vajadus on neuronvõrkude arvutuste kiireks teostamiseks, sest isegi superarvutite võimsusest siin sageli ei piisa.

AI ja tehnoloogia üks suuremaid ohtusid praegu ongi pigem ÜLEHAIPIMINE ja sellest tingitud arvamus, et näiteks tolmuimeja või suur server suudab näiteks langetada adekvaatseid otsuseid  ütleme ... logistikas või koduses majapidamises. Koduses majapidamises võib-olla piirdub see mõne katkiaetud asjaga või sellega, et mõne looma väljaheide ühtlaselt mööda tuba laiali hõõrutakse (on olnud!)  Serverite puhul võib karta suuri prohmakaid mõnes äriplaanis või börsitehingus ja järgnevaid pankrotte. 
Kuna aga AI reaalselt juba praegu toimivate rakenduste arv on üsna suur ja neid tuleb juurde, siis lähikümnendite SUURIM probleem on tõenäoliselt töökohtade kadu. Arvatakse, et AI (ANI) tõttu võib töö kaotada 10-30 aasta 30-50% töötajatest. Samaväärne arv töökohti juurde ei tule või on nende töökohtade palk äärmiselt madal või on kvalifikatsiooninõuded väga kõrged. Näiteks tahetakse praegu kindlasti Suurte Andmete (Big Data) töötlemise spetsialiste. Lühidalt öeldes on need tehislike neuronvõrkude asjatundjad. Tavainimene seda (vähemalt mitte 6 kuuga) selgeks ei saa. Kui üldse saab (mina näiteks ei saaks kunagi meistrikandidaadiks males, isegi kui väga püüaksin).
Isesõitvate autode tulek on ähvardavalt ligidal, kümne aasta pärast on tõenäoliselt selliseid asju tänavatel üsna rohkesti ja 20 aasta pärast on autojuhiamet võib olla juba hääbumas. Samasugused asjad toimuvad ka mujal ja igal poole jääb lihttööde arv järjest vähemaks ja vähemaks. Samas AI ähvardab ka rohkemaid oskusi nõudvaid ameteid.
Järeldus on väga lihtne - Jukud, te peate omandama KUTSE, soovitavalt minimaalselt bakalaureuse tasemel ja isegi see ei garanteeri teile püsivat ja head karjääri. Töö on muutumas piiratud ressursiks, mida tuleb vastavalt hallata. See tähendab ühtlasi, et kauboikapitalismi päevad on loetud.
Kui Õhtumaa tahab jääda ellu, siis tuleb kogu sotsiaalne süsteem korda panna, rakendada kodanikupalka, võimaldada ja edasi arendada lühendatud töönädalaga töötamist, sest õigupoolest inimene ei pea 40 tundi nädalas tööd tegema. Totalitarismil on siin ellujäämiseks isegi paremad võimalused, nii et tegemist on üsna eksistentsiaalse olukorraga.
Millega aga Õhtumaa praegu tegeleb? Kõik see mäsu kõigele lisaks on absoluutselt defokuseeritud, ei tegele reaalsete probleemide ja väljakutsega. Pigem tekitatakse neid tohutult juurde. Mõne jaoks on siin hüüdlauseks - suurem kaos, järelikult suurem kasum! 
Praegune AI võidukäik on tekitanud ja veelgi soodustab ÜLIRIKASTE klanni jagamatut võimutsemist. Miljardäre tuleb juurde, isegi miljonärid aga "vaesuvad", kukkuvad oma sotsiaalses staatuses allapoole, rääkimata tavalisest keskklassist.
Väga palju  inimesi aga on või langeb klassi, mida Guy Standing tähistab nimega PREKARIAAT. Selle uue klassi, tänapäeva proletariaadi käsitlus võtaks mitme blogirulli jagu ruumi, seetõttu praegu ma väga lühidalt viitan PREKARIAADI alla kuuluva inimese põhilisele omadusele: tema elus on kõik AJUTINE. Enamik töösuhteid hakkavad vägisi minema selle alla, seetõttu võib prekariaatideks sageli nimetada ka õpetajaid, tõlkijaid ja muid tavaliselt kõrgemasse klassi liigituvad tööd. Turul aga on ülepakkumine, seetõttu saab isegi oskustöö puhul pakkuda palka ootamatult vähe, rääkimata sotsiaalkaitsete puudumisest (ettevõtja saab väita, et tema ei tea midagi, tema vaid vahendab teenust ja nii edasi või ülendab prekariaatlase ise ettevõtjaks ja igasugune vastutus oma töötaja käekäigu eest langeb ära. Teine hea variant on "rendifirma" või kolmanda käe tekitamine). Mina nimetaksin prekariaadi klassi surutuid inimesi ka "hunt kriimsilmadeks". Ehk mäletate ütlust, 9 ametit, kümnes nälg.... 
Sellele lisandub ohjeldamatu meediahaip - nii tore on tänapäeval vabagraafiku alusel askeldamine ja muu säärane. Palju toredam oleks enamasti  siiski vana hea 40 tunnine töönädal, ja vajalikud sotsiaalsed garantiid koos mõningase stabiilsusega.
 Aga üheks prekariaatide tekke põhjuseks on AI, sellest tingitud töö (ressurss) kadu ja tööjõuturul tekkiv ülepakkumine, mida lisaks saab tehnoloogiliselt lahendada. Näiteks varsti see suur kära Ukraina maasikakorjajate üle kaob, sest masin asendab korjaja ära. 

KUI aga sotsiaalsete ümberkorralduse abiga jõuaksime näiteks lühema töönädalani (30 tundi oleks hakatuseks ka tore), väiksema vaevani, sest tuim käsitsitöö kaob ära, kõrgema kultuurini (sest vaba aeg on rohkem), siis .... oleksime ju jõudmas lähemale ajastule, mida vanasti kutsuti nimega ... KOMMUNISM.
Selleks oleks HÄDATARVILIK vasakpoolsusel sellest vägivalla, korruptsiooni ja utopismi mülkast välja ronida ja tegeleda reaalsete probleemidega. Kardan, et vasakpoolsus praegu ei saa sellega hakkama ja nii olen peaaegu sunnitult hakanud toetama konservatiive, kuigi konservatismi mitmed põhialused (näiteks see nn. nähtamatu käsi) ei toimi praegusel tehnoloogia ajastul ja nõuab riikliku reguleerimise paratamatut pahet nii või teisiti ...
Meenutuseks ajaloost: kommunismi liikumine tekkis Inglismaal tehnoloogilise revolutsiooni kaasnähtusena. Paljud käsitöölised jäid tööta, vabrikutes sai rakendada oskusteta tööjõudu, sageli olid nendeks lapsed, ludiitide liikumine oli väljapääsmatus olukorras inimestele loomulik reaktsioon olukorrale ...Olukord, kus tehnoloogiine revolutsioon LOOB SAMAVÕRRA töökohti, kui võtab, on ERAND, mitte REEGEL.

Aga nüüd veel suurema perspektiiviga vaatluseni, SEST
Uus, Veevalaja ajastu on saabumas! Õieti vist juba alanud, aga keegi oska nimelt Kalade ja Veevalaja tähtkujude vahele õiget piiri tõmmata ....

Kirjutasin sellest juba 7 aastat tagasi 
[ http://sekeldaja.blogspot.com/2013/02/astudes-veevalaja-ajastusse.html ] .
Mingisugused meist suuremad jõud juhatavad või osutavad mingite sümbolite kaudu sellele.
Astronoomiliselt on see ajastunimetus tingitud Maa pöörlemistelje vurritamisest ruumis, Tasapisi on selle telje ots osutamas uude kohta ja sellega seotud kevadpunkt on nihkumas Kalade tähtkujust Veevalajasse. See on see koht taevasfääril, kus päike juhtub olema kevade algul, praegu siis 20 märtsil 2021. Kevadpunkti nihkumine käib tagurpidi, s.t. mitte Kaladest Jäära tähkujusse, vaid vastupidi. PS! Vana Egiptuse sfinksi loomise ajaks peetakse Lõvi ajastut, erosiooniandmed sfinksil viitavad sellele ....
Maa nimelt käitub suure kosmilise vurrina ja tema pöörlemisteljel kulub ühe ringi joonistamiseks umbes 26000 aastat. Praegusel ajal Maa telg endiselt osutab umbkaudu Põhjanaelale ja seetõttu saab öisel ajal Põhjanaela tähe kaudu kätte põhjasuuna.
Astroloogias loetakse pretsessiooni perioodi, s.t. aega, millal Maa telg teeb täisringi, täpselt võrdseks (mille alusel, ma ei tea, aga umbkaudne vastavus on füüsikaga olemas)  25860 aastaga.
Veevalaja aeg või ajastu kestab umbes 2160 aastat, nii et kõik on alles algamas ja JUBA asjad juhtuvad.On väidetud et Jupiteri ja Saturn olid tähistaevas koos ka Kristuse sünni ajal ja just nüüd, nende, 2020 jõulude märgiks on see, et Jupitern ja Saturn olid täiesti täpselt koos talve alguses, 21. detsembril anno Domini 2020. Väga märgiline on ka kristluse lammutamise katsed just nüüd. Nii tegelikult ongi ju ennustatud. Millegi positiivse juhtumiseks algselt toimuvad pigem negatiivse tähenduse sündmused. Sõjata siin hakkama ei saa. 
Väga loodan, et see sõda ei tule siiski militaarne, see võrduks kollapsi ja katastroofiga. 
Vaimsest sõjast aga ei ole pääsu. Kellel on küünal kanda ja hoida, see peab seda tegema, see ei tohi jääda vaka alla. Kellel on kõrvad, need kuulgu ja kellel on silmad, need nähku. 
Inimese paradoks on aga selles, et sageli kõrvad ei kuule ja silmad ei näe, kuigi see kõik muutub (IMHO õnneks!) järjest raskemaks.