Maa moodi planeet naabertähe ümber

Lõpuks on jupp aega tagasi ringelnud kuuldus tõeks saanud.
Meie lähima naabri, Proxima Centauri ümber on astronoomid avastanud Maa moodi planeedi - planeedi, mis tiirleb ümber oma ematähe parajasti nii kaugel, et elu seal oleks ehk (rõhutan: EHK)
võimalik.
Tegelikult ühe teise lähedase naabertähe, Alpha Centauri puhul kuulutati ka hiljuti, et selline planeet on leitud ja nüüd on siiski see tasapisi hääbunud - sumbunud.
Vahest see tõenäoline eksitus paneb ehk pisut rohkemgi usaldama praegust teadet, vt.
https://www.newscientist.com/article/mg23130884-100-proxima-b-closest-earth-like-planet-discovered-right-next-door/?utm_source=NSNS&utm_medium=ILC&utm_campaign=webpush&cmpid=ILC%257CNSNS%257C2016-GLOBAL-webpush-NSLIVE
...
sest seda teinud teadlased on oma tähte uurinud vaikselt juba mitmeid aastaid.
Guillem Anglada-Escudé  juhatab astronoomide gruppi, kes lõpuks pärast 60 päevast vaatlust, kasutades  HARPS nimelist planeediotsimistele spetsialiseerunud teleskoopi  La Silla Observatooriumis julges selle avastusega välja tulla. (projekti nimi on "Kahvatu punane punkt", "Pale Red Dot").
Vaatlused tehti jaanuris-veebruaris, nii et teadlased on oma arvutusi saanud põhjalikult kontrollida. 
Aga see on vaid finish väga pikale ja põhjalikule tööle selle tähe liikumise analüüsil.
Asi algas 2013, kui Mikko Tuomi analüüsis "Väga Suure Teleskoobi" ("Very Large Telescope")  andmeid Paranali Observatooriumist Tsiilis ajavahemikust 2003-2009 ja leidis, et teatud statistilisti häiritusi tähe liikumises ei õnnestu kõrvaldada ja mõistlike põhjustega (näiteks mõõtmisvead) seletada. 
Neli aastat visa tööd, teiste teleskoopide andmete analüüse, nüüd siis spetsialiseeritud uuring ja lõpuks siis on oma planeediga juletud kapist välja tulla.
Seda avastust võib kindlasti pidada eksoplaneetide senises avastusreas vahest kõige olulisemaks, kuigi siin võib iga aasta ikkagi tuua veelgi veenvamaid avastusi seerias "Maa sarnased planeedid on võimalikud ... ja täiesti tavalised!"
Kuid esialgu on see vaid lihtne tõdemus: planeet on Maast pisut suurem, tiirleb ümber oma ematähe sobivas kauguses ja see ongi kõik, mis me sellest planeedist teame.
  On vaja veel katsetada ja otsida märke, äkki see planeet oma tiirlemise käigus liigub ka oma ematähe eest läbi, sellist kokkusattumust nimetatakse veel transiidiks. Tõenäosus selliseks sündmuseks on aga väga väike, nii 5% umbes. 
Kosmosesse on aga varsti läkitatav James Webbi nimeline teleskoop (asendamaks Hubblet).
2018 saab see teoks ja siis on teatud lootus seda planeeti (kui ka ei ole transiiti) siiski vaadelda.
2024 saab valmis "EUROOPA ÄÄRMISELT SUUR TELESKOOP" ("European Extermely Large Telescope") ja selle abiga võiks juba planeedi vaatlustest asja saada.
Ma usun, et selline naabruses asuv põnev objekt paneb ehk ka suuremad rahad liikuma ja asjad võivad isegi ootamatult kiirelt käima minna.
Vene miljardäri Juri Milneri asutatud fond võib hakata ootamatult rohkem raha saama ja mine tea, äkki võib lähiaastakümnetel mingi esimene sond Proxima Centauri suunas isegi teele asuda.
Veidi tähest ja tema planeedist.
Täht ise on tilluke, punane kääbus. Planeet on tähele väga lähedal, aga kääbuslikkuse tõttu just seda ongi vaja, muidu jääks tähe energiast liiga väheks. 
Planeet teeb tiiru ümber tähe 11.5 päevaga ja tõenäoliselt on kogu aeg ühe küljega tähe suunas (gravitatsiooniline lukustumine, mida saab jälgida Maa-Kuu süsteemis Kuu puhul).
Mis seal planeedil võiks olla, sõltub sellest, kas seal on vett ja mis sorti atmosfäär seal on - on seal põrgukuum, näiteks nagu Veenusel, või hoopis nii, nagu Marsil ... ja nii edasi. 
Ühesõnaga, tegelikult on vaid teada, et planeet on elu jaoks kõlbulikus tsoonis ja ainult 4.25 valgusaasta kaugusel!
Meie arengus on ees väga huvitav aeg. "Silmad pärani kinni etapp" hakkab üle saama.
See kindlasti ei sõltu mitte ainult astronoomidest ja teleskoopidest, vaid meist kõigist ja sellest, kui edukalt oleme võimelised hakkama saama meie etteotsa roninud parasiitidega...
Kuid see on laiem teema ja ma jätan selle jutu mõneks teiseks korraks.