Masurkad Jakov Flieri esituses

Chopini masurkade esitajaga mul millegipärast ei tekkinud valikuprobleeme.
Loomulikult on see kõik maitseeelistus, aga millegipärast pärast Jakov Flieri esituste peale sattumist mul rohkem küsimusi pole tekkinud, keda eelistada.
Tõsi, Grigori Sokolovil on erakordselt häid Chopini masurkade esitusi - tema aga vaatleb neid kõiki ühekaupa. Aga Sokolovi kõik esitused on olnud tõelised pärlid.
Nii et otsige lisaks ise üles kõik Sokolovi Chopini masurkade esitused.
Nooti kahjuks jutjuubiga kaasas ei ole, aga kõikide Chopini masurkade noodid leiab
http://sheetmusicpoint.com/composer/c/chopin/piano/mazurkas/
ühekaupa või kõik korraga. Viimased 2 masurkat on Flieril "vales järjekorras", võrreldes nooditekstiga,  kui niikaugele jõuate.

Kes aga oli Jakov Flier?
Tegelikult peaks Flieri nimi olema sama tuntud, kui Gilelsi ja Richteri, nii aga kahjuks pole.
Jakov Flier (1912-1977) sündis Orehhovo-Zujevo nimelises kohakeses Moskva lähistel, kellasepa perekonnas. Tema peres muusikaga ei tegeldud. 7 aastaselt hakkas poiss kuulmise järgi ühte teist klaveril järgi mängima.
Seejärel hakkas poisiga tegelema Orehhovo-Zujevo üks pianist - helilooja Sergei Korsakov.
Huvitaval kombel Korsakovi õpetamise meetodid erinesid klassikalistest - absoluutne EI heliridadele, etüüdidele, ainult reaalsed, ilusad, klassikalised teosed järgimängimiseks.
Mulle meenub Richteri tähelepaniuväärne ütlus - "Ma ei ole kunagi mänginud etüüde. Mitte kunagi!" ("NIKOGDA!")
Flierile see sobis, poiss tegi kiireid edusamme ja 11 aastaselt võeti ta vastu Moskva Konservatooriumi juures töötavasse muusikakeskkooli.
Edasi õppis noormees alates 1928  Moskva Konservatooriumis Konstantin Igumnovi käe all.
Huvitaval kombel hoolimata määratust sisemisest temperamendist ei paistnud noormees konsevatooriumis õppides mitte millegagi väga silma. Võimalik, et see oli tohutu tagasihoidlikkus -
Flier üldse ei olnud mingi karjääriinimene. Noormehelt lihtsalt ei eeldatud midagi erilist. Äkki aga, enne konservatooriumi lõpetamist, esitas ta Igumnovile ettepaneku konservatooriumi lõpueksamil mängida .... Rahmaninovi 3. klaverikontserti.
Oled sa hulluks läinud, olevat Igumnov karjatanud ja ütles:
Tead, et see on jõukohane vaid väga suurele meistrile!
Ootamatult jäi noormees endale kindlaks.
Ka Igumnov jäi - tee mida tahad, õpi mida tahad, aga lõpetad konservatooriumi omal käel.
Kes teab filmi "Shine", seal ka tegeldi Rahmaninovi 3. kontserdiga, omas võtmes. Selline hullumeelne kontsert siis Flieril ette võetud.
Terve suve harjutas noormees kui hull selle kontserdi kallal, sügisel aga suutis Igumnovit veenda, et kuulaku tema esitust. Igumnov oli nõus - ainult 1. osaga, saatis seda kontserti 2. klaveril (orkestriga tehakse sageli nii õppeklassides).
Seejärel aga ütles - oskad ka edasi mängida?
Noormees mängis.
Igumnov ei öelnud esituse kohta ühtegi sõna, väljus vaid ruumist. Flieril tuli õpetaja tagasitulekut
kaua, kaua oodata.
Konservatooriumis aga levis sejjärel uudis - professorit oli nähtud ühes koridorinurgas nutmas - nii mõjuavaldav oli noormehe mäng.
Nii oligi - Flieri tähelend algas tema konservatoorimi lõputööst - 1934 jaanuaris mängis ta Moskva Konservatooriumi väikeses saalis ja tema Rahmaninovi 3. kontserdi esitus oli tõeline sensatsioon.
  Selle lõppemisel oli saalis mõnda aega täielik vaikus, seejärel meeletu aplaus. ...
Stalini ajal oligi 2 noort tipppianisti, kes omavahel konkureerisid - üks oli Emil Gilels, teine
Jakov Flier. Kuulajad olid jagunenud nende vahel.
Flier oli ja jäi romantikuks, nooruses seda enam. Temale sobisid sellised heliloojad, nagu Chopin, eriti Liszt, Rahmaninov ... ja kritiseeriti tema puhul just seda, et näiteks Mozart, Bach jälle nii hästi ei sobinud ....
Rahmaninovi kontserdist on Flieri vanema ea esituses (1966) jutjuubis olemas vaid 1. osa.

Kahe suure konkurendi - Gilelsi ja Flieri koosesinemisest on selline vahva salvestis säilinud -


Pärast sõda algas aga Flieri elus raske periood - tema parema käe 4. sõrmel
tekkis sõlm ja seda sõrme mängides kasutada ei saanud.
Seetõttu ta kontsertidel ei saanud esineda, kuigi kõik tema õpilased mäletavad väga
hästi, kuidas helitööd pandi ümber nii, et neid sai mängid parema käe 1,2,3,5 sõrmega ja vasaku käe kõigi sõrmedega ja Flier endiselt vaimustas õpilasi oma mänguga.
 Flier niisiis pühendus õppetööle Moskva Konservatooriumis. Tema õpilasted paljud on väljapaistvad pianistid, kõige kuulsam vahest Mihhail Pletnev.
Tema õpilane helilooja Rodion Shtshedrin pidas aga oma kohuseks Flierile tema kodus oma uued helitööd alati ette mängida...
1959 aasta sügisel oli aga Flier ootamatult kontserdilaval tagasi. Selja taga oli keerukas operatsioon, taastumine, tehnika taasomandamine.
Nüüd algab Flieri elust uus periood, kusjuures saab käia ka välismaal esinemas (1962). Stalini ajal käis Flier vaid konkurssidel koos Gilelsiga.

Sellest perioodist ongi pärit need masurkad, mida ma ei väsi nautimast. Need on nüüd süvenenumad ja isegi ootamatult tagasihoitud, võrrelduna mõne teise pianistiga.
Kahjuks ei ole Flierist väga palju jutjuubis leida, aga kuulake kindlasti ära kõik, mis seal on.
Vist Flieri masurkadega (ma ei mäleta kas ikkagi oli see Flier) on seotud minu kohtumine ülikooli tollase rektori Koobiga.
Nimelt õppisin tollal ka veidi inglise keelt, vahelduseks aga kuulasin raamatukogu erakabiinis Chopini masurkasid. Ühekorraga prahvatas aga lahti uks - Koop tegi raamatukogus ringkäiku. Surus mul vist kättki, ma olin väga jahmunud ja kandsin ette oma õppetööst ja muusikahuvist.
Peaksin minema raamatukokku (aga ei saa praegu - hüpertippjuhid ülikoolis on orgunninud nii, et raamatukogu on kinni) seda hüpoteesi kontrollima - firma Melodija plaatidel peaksid olema masurkad Flieri esituses ....

Viiteid:
Kahjuks on need venekeelsed, inglisekeelseid on ka, aga venelaste kirjutatud on
põhjalikumad.
1)
http://musicseasons.org/yakov-vladimirovich-flier/
2)
 http://www.belcanto.ru/flier.html

3) On ka film Flierist:
https://www.youtube.com/watch?v=9m_Ab2SMFfw&list=RDg81I4aa0o_A&index=3