Mütsid maha, härrased, siin on geenius!

(“Hut ab, ihr Herren, ein Genie!”)

Nii lausus Robert Schumann ühte Chopini nooruseaja klaveriteost, 17a. , sisse juhatades, mängides seda sõprade ringis. Teoseks, millest jutt, olid variatsioonid Mozarti “La ci darem da mano” teemale, tõlkes võiks see olla: “Kallim, mul käeke anna “…(vt. allpool viiteid 1, 2, 3).

Midagi sellist tunneb tõenäoliselt muusikamaailm ka praegu, kui jälgib Aimi Kobayashi esinemisi.
Kuulajaid tabab jahmatus ja äratundmisrõõm, midagi sellist, mis tabas ka Chopini kuulajaid.
Selline täielik samastumine oma instrumendiga.
Ma ei oska seda tegelikult väljendada…ja ei ole vaja ka.

Meie aeg on küllastunud virtuoosidest ja imelastest. Sellest hoolimata avastan ma ennast ikka ja jälle YouTubes kuulamast vanu meistreid (enamik neist juba manalateel, nagu Artur Rubinstein, Busoni, Kempff), sest nende esinemises on olemas see “tabamatu ime”, see miski, see hing.
Aimi mängus on see kogu aeg olemas, nagu kaitseingel valvamas isegi siis, kui veel kogenematu pianist midagi veel mitte kõige täiuslikumalt teeb (peate olema väga tähelepanelik, et neid väikseid ebatäiuslikkusi avastada).
Viimati toimus midagi sarnast siis, kui Marta Argerich esines pianistide konkursil 1965.
Mingil hetkel omandas selle hinge salapärane jaapani pianist Mitsuko Ushida, senini ületamatu Mozarti esitaja. Usun, et Aimi juba peatselt suudab luua midagi samaväärset!
Aga temale on see hing lihtsalt kaasa pandud. Vaadake, kuidas see tüdruk mängis NELJAaastaselt (jah, NELJA ) Clementine sonaati. Ma ei räägi selle pala tehnilistest raskustest, ma räägin hingest, mis juba siis oli selle lapse mängus olemas. Ime, mida juhtub väga, väga harva!



Viiteid ja kommentaare lisaks:

1. Aaria ooperist Don Juan, Dona Juani ja Zarlina stseen IX, duett “La ci darem da mano” esitajateks Luciano Pavarotti ja Sheryl Crow
http://www.youtube.com/watch?v=P627lL09hwg

2. Siin on need kõne all olevad variatsioonid, pianistiks Idil Biret

I osa:
http://www.youtube.com/watch?v=QNGQu0aRqAY&feature=related
II osa:
http://www.youtube.com/watch?v=kuxSL_dzzWM&feature=related


3. Minu loo pealkiri pärineb Schumanni 1831 aastal kirjutatud esseest. Saksakeelset originali saab lugeda siit:
http://books.google.ee/books?id=22EPAAAAYAAJ&pg=PA806&lpg=PA806&dq=hut+ab+ihr+Herren+ein+genie&source=bl&ots=gvqWed4Igk&sig=6LnKMg7v3jnBLXMOaF5pEc-sFUc&hl=et&ei=n23mS5qYD5akOLvigeoG&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=4&ved=0CBYQ6AEwAzge#v=onepage&q=hut%20ab%20ihr%20Herren%20ein%20genie&f=false

Variatsioonid ise on vist kirjutatud 1827, 17 aastase noormehe poolt.

Eestikeelne tõlge vist küll vene keele vahendusel pärineb Anatoli Solovtsovi muidu surmigavast raamatust Chopin, 1965
“Eusebius astus vaikselt tuppa. Tunned sa seda iroonilist naeratust, mis ilmub alati tema kahvatule näole, kui ta tahab intrigeerida? Ma istusin Florestaniga klaveri juures. Florestan, nagu sa tead, on üks neist haruldastest muusikameestest, kes justkui tunneb ette kõike seda, millele kuulub tulevik, kõike uudset, erakordset. Kuid täna ootas siiski ka teda üllatus. Sõnadega, “Mütsid maha, härrased, teie ees on geenius!” asetas Eusebius meie ette noodid. Pealkirja me ei tohtinud näha.
Ma lasksin pilgu üle vihiku libiseda. Niisuguses muusika varjatud helitus tajumises on midagi võluvat …
“Noh, mängi!” lausus Florestan. Eusebius istus klaveri taha; meie kuulasime, nõjatudes aknalauale. Eusebius mängis hingestatult; meie eest möödusid arvutud elavad kujundid: näis, et hetke joovastus võlus tema sõrmede alt rohkem, kui tavaliselt võimalik.
Florestani kogu tunnustus, kui mitte arvestada tema õndsaslikku naeratust, sisaldus enesestmõistetavalt ainuüksi sõnades, et variatsioonid võiksid kuuluda Beethoovenile või Franz Schubertile – kui viimased oleksid olnud klaverivirtuoosid. Ent see hetk, kui ta pööras tiitellehte, nägemata seal midagi mud peale
“La ci darem la mano, varie pur le pianoforte avec acc. d’orchestre par Frederic Chopin, oeuvre 2” (“Kallim, mul käeke anna”, mida on varieeritud klaveri tarbeks, koos orkestriga, autor Frederick Chopin, vihik 2), ja me mõlemad üllatunult hüüdsime: “Oopus 2”, kusjuures meie näod õhetasid ebatavalisest erutusest ning hüüatustest võis vaevalt aru saada midagi mud kui: “Ahaa, jälle midagi suurepärast – Chopin – ma pole kunagi seda nime kuulnud –kes see võiks olla – igatahes geenius! – sealt kostab tõesti Zerlina või Leporello naeru!” – see hetk oli kirjeldamatu.

4. Marta Argerichi fenomenaalne esinemine pianistide konkursil 1965:
Chopin, Skertso nr. 3
http://www.youtube.com/watch?v=xX-Uyc0aA_o

5. Aimi Kobayashi esinemistest veel linke:
Aimi Moskvas, koos Spivakovi virtuoosidega, Chopin Imprompty.
Midagi, mida peab vaatama!
http://www.youtube.com/watch?v=hvcMSGbKGo4



Chopini 2. Etüüd 10 2
http://www.youtube.com/watch?v=KrW_cQibcis&feature=related


Chopin, nokturn 20
http://www.youtube.com/watch?v=ke5gsIR1UPQ&feature=related

ja loomulikult saab siia linkida veel palju muid palu, mida võib Youtubest leida.
Kuid see on selle andeka muusiku tee algus ja õiged kurvid on alles ees.