Parimad marsid mu elus I

Ma ei teadvat muusikast midagi ( B ). 

 See muidugi on tõsi. Pole aega, pole haridust, pole õppinud klaveritki selgeks, pole raha, pole valge inimene, ei saa plaate osta, pole ülikonda kontserdilgi käimiseks ja kui on, siis pole aega, et pükse viikida …. 
Eestlane tahab hirmsat moodi olla valge inimene, aga ta ei ole seda mitte, mistahes kadakaponnistusist hoolimata… 

Ühe sellise valge inimese – Pent Nurmekunna peale aga sai isegi kunagi muiatud, kui nägime teda kusagil ülikooli kohvikus ringi toimetavat. Oli minu ülikooliaegne legend veel. Tema hoiak (vahest) oli natuke rõhutatult üleolev kõige selle suhtes, millega 20. sajandi lõpp meid on kaunistanud, ahnus, rahahimu, omakasu ja kunstvõõp… ei midagi erilist… praegu näeme selliste kadakate pärle igal pool vastu tolgendavat 

Lohutuseks on aga olemas JUTJUUB ja pealekauba minu vanuses vanainimene ei pea enam lollust nii väga häbenemagi. Keegi niikuinii ei tee vahet, kas „enam ei mäleta“, mis nii ehk nii kuldmeem poliitikutele, miks siis mitte ka lihtinimesile, või lihtsalt polegi kunagi midagi teadnud. 
Nii ma siis hakkasingi neid „veel esinevaid valgeid laike muusikatundmises“ lappima ja midagigi meeldejäänut meelde tuletama. 
Otsustasin valida alustuseks MARSID. Neid on kirjutatud otse uskumatult palju, neid on kirjutanud kõik, klassikud, kerged muusikud, rahvamuusikud, filmimuusikud. 

 Nad on praktilised: nende saatel saab jalutada sõja tapalavale, marssida paraadil, lõbustada rahvast tsirkuses või vabaõhulaval. Rütm ei ole probleem, üks ja kaks, vasak ja parem, heinad ja õled. 

 Algatuseks valisin peamiselt ikkagi sellised viisid, mis kusagilt on kõrva jäänud. 
Igal pool saadab meid taustana muusika ja kusagilt tuleb mõni asi ikka tuttav ette. Ma ei too siin marsse mingis top järjestuses, välja arvatud number I, II ja III. 
Number I on minu lapsepõlve lemmikmarss ja peamine põhjus, miks see mulle NIIII meeldis, oli RAM meeskvartett. Nii et teate vastust edasi lugematagi. 

Järjestus ülejäänus on üldiselt eklektiline, just nii, nagu jalutuskäigud jutjuubis tikuvad tulema. Klõksad siin, klõksad seal, mõni asi tuleb tuttav, mõni ootamatu
Mõni näitab kätte oma lolluse suuruse, enamasti aga pole kunagi igav … 

I VANAD SÕBRAD

Selle marsi, originaalpealkirjaga „Alte Kameraden“  kirjutas üks andekas sakslane nimega Carl Teike (1864-1922).

Siin Andre Rieu videos näidatu ei tekita kõige vähematki kahtlust ka selles, et ka sakslaste meelest on see lugu endiselt üks esimesi, kui koguni mitte esimene parimate keskel.

Eesti RAM meeskvartett koos Jõelähtme meesvõimlejatega arvas selle kohta nii

CARL TEIKEST saab natuke pikemalt lugeda sellelt lingilt:

http://www.ballygowanfluteband.com/teike-2.html

Mees oli üsna mitmekülgsete huvidega, elu lõpupoole on tal üks marss pühendatud lennundusele.

Siin aga  temalt veel ühe suurepärase stiilinäitena krahv Zeppelinile pühendet marss:

II RADETZKY MARSS

Kirjutatud Johann Strauss I poolt (minuga sarnastele harimatutele teadmiseks, et neid oli 3 tk.).

Kui mul ei oleks sentimentaalseid lapsepõlvemälestusi, oleks see kindlasti nr. 1 selles loendis.

Karajan, 1987. a. uusaastakontserdil.

Lisan STRAUSS II poolt veel 2 marssi:

Pärsia marss

Vene marss

Ja siin on III minu poolt püstitatud pjedestaalil 

(mis pole tehtud ka käega, vaid hoopis arvutis,

kui Pushkinit parfraseerida)

III  Verdi. Triumfimarss ooperist AIDA