Nicolaigarden 2012

Pilt ja kaldkirja pandud lõigud pärinevad PM artiklist, mis on pühendatud

sugudeta lasteaiale:

http://www.naine24.ee/808142/rootsi-sugudeta-lasteaias-pole-poisse-ega-tudrukuid/?redir=

Poiss roosa kleidiga (seesama siin blogis ülal)

Külalistele lasteaeda tutvustav Lotta Rajalin, rõõmus, aga veidi väsinud olemisega lasteaiajuhataja, näitab kõike. Ühes toas osutab Rajalin seinal rippuvale plakatile: «See on tore pilt, pildistage seda.» Plakatil naeratab poiss, roosa kleit seljas...


Uus kesksoost sõna TEMA jaoks:

Rootsi keeles on sõnal «tema» nii naissoost (hon) kui meessoost vorm (han), kuid Nicolaigardenis eelistatakse sootut vormi hen – tegelikult väljamõeldud sõna, mida Rootsi kirjakeele norm ei tunne. Nicolaigardeni lastelt ei küsita, kes või kus su ema ja isa on, sest äkki polegi ema, vaid hoopis kaks isa või kaks ema.

Eksivad koguni kasvatajad – harjumuse jõud

Swaling ja tema kolleeg Anna Eriksson toovad näiteid, kuidas nad ise vahel eksivad sooneutraalsuse vastu ja peavad käitumist korrigeerima.

Eriksson kirjeldab mõne päeva tagust juhtumit, kus ta koos paari teise naiskasvataja ning ühe meeskasvatajaga näitasid lastele ette palliharjutust. Pallid olid nööri otsas ja harjutuse sisu seisnes selles, et neid tuli käes keerutada. Kasvatajad ei olnud kokku leppinud, kuidas täpselt teha, vaid lihtsalt – võtame kätte ja näitame ette.

Mis siis juhtus? Meeskasvataja oli võtnud palli ja tõstnud selle kõrgele pea kohale ning keerutanud kiiresti ja suurte ringidega, naiskasvatajad aga ainult rinna kõrgusel, aeglaselt ja väikeste ringidega. Jah, pealtnäha süütu ja iseenesest tulnud käitumisvahe, aga mis sõnumi see lastele saadab, kas selle, et mehed võivad domineerida ruumis?


Eesti aborigeenid teevad Stockholmis kõike valesti

Lotta Rajalin sekkub vestlusesse ja toob füüsilise ruumi väärkasutuse ootamatu näitena Stockholmi eesti kooli. «Ma lähen iga päev nende koolihoovist mööda ja näen, kuidas poisid ja tüdrukud seal paiknevad ja mängivad,» räägib Rajalin.


Ta haarab laualt pastaka ja joonistab ette, kuidas eesti koolis (või nagu Rajalin pehmelt hääldab: esti kola’s) asjad käivad: poisid mängivad enamasti hoovi keskel ja suuremal pinnal, tüdrukud aga pigem hoovi ääres ja väiksemal alal. «See on vale!» on Rajalin resoluutne.


Ja nii edasi ja nii edasi

Ei, see ei ole oma uue unenäo ülevaade. See ei ole hoiatava ulmejutustuse tutvustus. See on meie igapäev.