Mozarti effekt

II


III

Kuulake Richteri ja Britteni esituses seda toredat sonaati kahele klaverile numbriga 448, re mazhoor.
Kuulake kohe hoolega. See on sonaat, mille kuulamine tarkust kapaga juurde kallab!
Iga hommike enne kooliminekut kallake see oma võsudele peale ja näete kohe, kuidas hinded lakke kargavad.
Äkki panevad nad koguni Känguru võistluse kinni?

90-ndatel nimelt tõusis seniiti kummaline uurimus:
http://www.uwosh.edu/psychology/rauscher/Nature93.pdf
See tagasihoidlik leheküljepikune artikkel vallandas tormi, kuigi mõõdetud effekt ise oli õieti lühiajaline. Ruumilise mõtlemise võime kasvas õpilastel pärast sonaadi I osa kuulamist hüppeliselt.
Seda uuringut hakati kohe järgi tegema, kahjuks sageli ebaõnnestunult ja mõnikord ka õnnestunult.
Kui uuringuid küllalt palju sai, kargasid platsi skeptikud ja tegid "metauuringu". See on selline uuring, kus uurima midagi ei peagi, lihtsalt tuleb kokku korjata teiste tööd ja võimalikult palju mittesobivaid töid välja loopida. Isegi sonaati ei olnud vaja kuulata.
Ma ei tea, kas metauuringute autorid seda tegid või jätsid erapooletuse huvides kuulamata.
Metauuringud annavad tulemuseks alati teadagi mille: kasu ei miskit. Ei ole leidnud tõendamist.

Nagu talupojamõistus ikka nende antvärkide asjadega alati samale järeldusele jõuab - eks ta üks lurr ole. Rajurokk ehk aitab kuidagi, vähemalt paneb vere keema. Aga mingi sonaat kahele klaverile - kahtlane värk.
Teisalt on palju neid, kes mõisahärra laualt kalkunipraadi nähes kindlasti teavad, et kraam ülimalt hää on. Kiiresti see vaja ka omale lauale tuua ja siis naabri juurde kelkima minna!

Ma arvan, et metauuringute tulek oli seotud ka mõne muu asjaga, mitte lihtsalt lihtrahva praktilise mõistuse toimega.
Nimelt ravimitöösturitele käib ammu ammu pinda asjaolu, et lihtsalt hea muusika, tore vein, armastav abikaasa, mistahes meelele mõjuv asi üldse mingit mõju omab tervise pääle. Kõiki asju siin ilmas peab saama ravida tablettide ( ja ainult tablettide) abiga. Kõik alternatiiv sellele on vaid vandenõuteooria.
Tablettide mõju tõestamise puhul ei oleks olnud mingit küsimust - mul on hästi meeles üks vanaproua, kelle Alzheimerit tabletiga korrigeeriti. Piisas ühest patsiendist, et avaldada ja suure kella külge panna ühe tableti Alzheimeri vastane imettegev toime.
Igat sorti meelenarkootikumide müük ravimite pähe manustatuna kasvab kui vähkkasvaja ja seal ei hoolita isegi mitte selgelt negatiivsetest mõjudest.

Mõned ärimehed kasutasid Mozarti mõju uuringu kohe ka oma kasuks ära: miks mitte müüa ideed muusika abil oma lapsest geenius vormida? Idee müüs mõnda aega hästi, täpselt nii kaua, kuni selgus, et geeniustevabrikut nii ikkagi ei sündinud.
Mõned aga kasutasid ära vaimult haigete suure hulga meie keskel: äkki õnnestub muusika abil ka vaimust vaevatuid ravida?
Mõlemad ideed kestsid täpselt nii kaua, kui mood üldiselt kestab - nii aastakümnendi.
Kui kaup moest välja sai, haugatasid metauuringute vorpijad oma lõppsõna ja nii ongi tänase päevani Mozart jälle moest väljas.

Nii ongi õigem, sest meil ei ole tänapäeval kusagilt võtta seda aadlikultuuri, mille põhjal selline ilus asi üldse sündis.
Meie ajud on läbu lihtsalt sedavõrd täis, et mistahes meekilluke selle tõrvatünnile lisaks ei pruugigi midagi paremaks teha.

Või siiski? Vähemalt mina ei ole suutnud meid ümbritseva mõtteläbuga tänase päevani harjuda. Aju on ehitatud küll nii, et ta registreerib ümbritseva läbu tahes või tahtmata, aga tal on endiselt isepuhastusvõime. Nii võib juhtuda, et selle kõige äkilisel haihtumisel unustab ta selle läbu selle tuhandekordsest korrutamisest hoolimata ometi momentaalselt - just nii on minu mälust pühitud kommunistliku süsteemi totrused.

Totukuulmaailma totruste haihtumiseni on veel aega - tea, kas selleni minu eluajal üldse jõutakse. Aga küllap taevaveskid ka selle süsteemi ükskord ära jahvatavad.
Muidu oleks olnud üldse mõttetu sellise taevasaadiku Maa peale läkitamine, nagu Mozart oli!

Kuna meile meeldivad igasugused tähtpäevad, siis võiksite vähemalt täna Mozarti muusikat kuulata, tema sünnipäeva ettekäändena kasutades.
Intelligentsi tõstmisega aga olge ettevaatlikud - teie ülemustele ei pruugi liiga targaks saanud alluvad üldse meeldida!

Mida aga kuulata? Vähemalt mina ei oska sellest tohutust hulgast midagi soovitada - kõik on geniaalne!
Olge vaid hoolikad esitajate valikul, mõnikord võib keskpärasus geniaalse loo lootusetult igavaks mängida.
Huvitav, et geniaalset teost ei suuda peaaegu kunagi rikkuda algaja esitaja: veel üks kummaline paradoks, mida väga raske teaduslikult tõendada.