Sekeldaja ajaveeb: Parimad marsid mu elus II

Jätkan marssidega. Veidi süsteemsust taga ajades alustan vanemast ajast
ja katsun tasapisi kaasaega jõuda.

LULLY (1632-1687)

Marss Türklaste vastuvõtuks. See on tegelikult Moliere ballett-komöödiale „Kodanlasest aadlimees“ kirjutatud muusikast võetud pala.

Video pärineb filmist „Kuningas tantsib“. („Le Roi, qui danse“)

Võitlusmarss

Turenne’i rügemendi marss

Lullyst wikis:

http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Baptiste_Lully

Ja see päris põnev film, tasuks ära vaadata. (Kuningas, kes tantsib)

http://www.youtube.com/watch?v=mkMMNq7r2Zo

Itaallane Lully oli nii tantsija kui dirigent Prantsuse Louis XIV õukonnas.

Dirigeeriti nii nagu I klipistki võite näha - põrutati takti sauaga vastu maad. Saua ots muuseas oli terav. Nii juhtuski, et Lully põrutas kuninga tervenemise auks korraldatud ettekandel sauaga varbasse. Varbas läks mädanema ja põhjustas infektsiooni, mis levis üle kogu keha. Oleks Lully lasknud jala amputeerida, võinuks see tema elu päästa.

Kuid tema oli tantsija, Louis XIV esitantsija. Kuninga ise ka osales neil tantsuetendustel tantsijana. See amputatsioon ei tulnud kõne allagi ja nii Lully surigi, dirigeerimisest saadud haava tagajärjel gangreeni…

CHARPENTIER (1643-1704)

EUROMARSS (Prelüüd teosele Te Deum)

JEREMIAH CLARKE

Taani Printsi marss („Prince of Denmark’s march“)

Seda marssi armastatakse esitada laulatustel. Ka printsess Diana laulatusel kõlas see marss.

Sageli, ka siin, jutjuubis ja mujalgi, peetakse seda Jeremiah Clarke kuulsa kaasaegse, Henry Purcelli marsiks.

(Ka Purcell on siin esindatud geniaalse, kuninganna Mary leinamarsiga, aga panin kõik leinamarsid omaette sektsiooni, nii et ilma oma marsist minu albumis ta ei ole jäänud.)

Jeremiah Clarke oli aga samaväärselt andekas. Organist ja helilooja aga tappis enese õnnetu armastuse tõttu, kuna oli armunud enese seisusest palju kõrgemasse daami.

Olles meeleheitel, kas lõpetada elu poomise või uppumise läbi, visanud ta münti. Münt kukkunud aga mutta küljeli. Nii valis ta taparelvaks kuuli…

Oma teenete tõttu kiriku ees maeti ta ometigi Püha Pauluse katedraali krüpti, selle mittepühitsetud ossa.

HÄNDEL (1685-1759)

See ilus marss on ooperist Rinaldo, 1711, esimesest Itaalia ooperist Inglismaal.

See ooper oli Händeli eluajal tema kõige populaarsem teos. Ometi oli pärast 1731 200 (!) aastat varjusurmas. Siis avastati see barokkooper jälle ja nüüd, 300 aastapäeval, paistab olevat veel päris elus asi.

Marss ooperist SCIPIONE (1726).

(Scipione oli Rooma väejuht),

See marss on ühtlasi Inglise Grenadier Guardsi rügemendi aeglane marss.

J.S. BACH (1685-1750)

See marss peaks olema (ees on ming musette, mis ka 1-2 rütmis, oodake ära) üks väheseid marsse Johann Sebastiani loomingus.
Üldiselt on tema marssidest leida paar koolilaste pala. Eks meie õnnistuseks ole needki.

Ka see marss D duurist pärineb Anna Magdalena noodivihikust.

MOZART (1756-1791)

Türgi marss (mis tegelikult on üks osa väga ilusast sonaadist).

Täna eelistan orkestriga varianti.