Aja vaim ja kapitalismi surm

Veetsin 2 nädalavahetuse päeva peamiselt filme vaadates. 

Kõne all on ZEITGEIST liikumise poolt levitatavad filmid ZEITGEIST (2007), ZEITGEIST ADDENDUM (2008) ja ZEITGEIST. MOVING FORWARD (2011). 

Kõigile on leitavad eestikeelsed subtiitrid, nii et te ei saa oma laiskust põhjendada.

Liikumise hing Peter Joseph mulle meeldib. Oma mõtteid oskab ta väga selgelt avaldada ja nad on hästi põhjendatud. 

Kui ajaloos tagasi minna, siis sarnased asjad on kindlasti juba kunagi olnud. 

PÄIKESELINN, -  kui paljud on tahtnud sellised linnu ehitada ja arendada ….Campanella näiteks.

Hoolimata püüdest kõrvale jätta poliitika ma ei saa kuidagi ümber mõttest, et Zeitgeisti mõtteraamistik on väga sarnane varajasele marksismile või sellele eelnenud mõtteviisile. Niisiis ehk koguni utopism.

See võiks sotsialismi all elanud inimesele olla piisav argument, et kogu liikumine ja mõttevool kui seesugune põlgliku mühatusega visata nn. „ajaloo prügikasti“.

See aga ei ole kaugeltki nii. 20 aastat liberaalkapitalismi võlusid Eestis on pendli jälle toonud tagasi sellesse neutraalsesse seisu, kus jälle, jälle tuleb hakata vaagima vanu ideid. 

Kapitalism on omadega tupikus rohkem kui kunagi varem ja ükski sotsialistlik, marksistlik või utopistlik kriitik siin väga mööda pannud ei ole. 

Kõik on nii ja hullemgi veel, kui Nikolai Nossov oma romaanis Totu Kuul kirjeldab.

Aga ta kirjeldab muuseas päris kriitiliselt PÄIKESELINNA haavatavust….lihtsalt inimesteks moondatud eeslite poolt, kui keegi on trehvanud lapsepõlves lugema. 

Kõik lendab kus kurat paari psühhopaadilise kaagi pärast seal Päikeselinnas….

Täiendina kaasajast on õpetusele juurde lisandunud süsteemianalüüs, mis lihtsalt erinevusena igasugusest ismist põhjendab, et praegune aeg peab lähtuma Maa lõplikkusest, et lõputu kasvu ideoloogia kas kommunismi või kapitalismi näol on mõlematpidi läbi põrunud.  

Ja kui vanasti ei olnud võimalik nii palju asju arvesse võtta, siis praegu on, uskumatult palju on võimalik lausa välja kalkuleerida.

Plaanikomitee toimingud ei toiminud, mõne õnnestunud superarvuti arvutused aga võivad hakata toimima.

Lisaks on peale Marxi tehnoloogia lõpuks ometi arenenud temagi poolt ennustatud tasemele. 

Ükskõik kuidas me seda ka ei võtaks, kurva või rõõmustavad tõsiasjana, LIHTTÖÖ aeg on ümber.

20. sajandil see nii ei olnud ja see vahest on üheks sotsialismi põrumise põhjuseks, peale vägivallatsemise epideemia.

Hirmutava järeldusena võib tuleneda sellest: 

kui uus ühiskonnakorraldus tuleb midagi sotsialismi sarnast, võime tagasi saada ka diktaatorluse, isikukultuse ning vägivalla.

Kuid veelgi hirmutavam võib olla järeldus – see ongi paratamatus, lausa tunnetatud.

Kui Macchiavelli kirjutas oma „Valitseja“, siis ka see oli tema poolt tunnetatud paratamatus, ainuke toimiv tee Itaalia ühendamisele (mis ometi tema ajal teoks ei saanudki ja toimiv ei olnud, oligi vaid plaan).

Tõele au andes on Zeitgeist praegu sellises rõõmsas Fourier-likus faasis, kus mingitest repressioonidest või isegi järskudest üleminekutest ei pea rääkimagi. Kõik laheneb lihtsalt iseenesest, kuritegevus kaob, paharetid kasvavad ümber, vägivaldseid enam ei tule juurde, kuna nende kasvukeskkond ei ole enam nii vägivaldne ….

Lisaks sellele iseloomustab Zeitgeisti ratsionalismi ülistamine, teadusliku meetodi mõõdutundetu ülehindamine ning religiooni igasuguse positiivse väärtuse eitamine.

Kahjuks elu on tunduvalt keerukam ja peale ratsionaalse lähtepunkti on meile vaja ka intuitiivset lähtepunkti ning tahest tahtmata väga hoolikalt sõnastatud käitumisjuhendite kogumit, mille ratsionaalse põhjendamisega ei ole võimalik toime saada.

Sellele kõigele lisandub aga veel midagi – kui aluseks võtta veendumus, et me ei ole Universumi direktorid, et me ei ole üksi ja üsna hiline moodustis tähtede seas on ka Päike, ei ole hüpotees meist kõrgemal tasandil olevate olendite mitteolemasolust üldsegi nii loomulik ja tõestatav. 

See võib tunduda fantastiline, ulme, aga ulme ongi definitsiooni järgi see, mis asub meist eespool arengust ja seal on ju fantaasia lubatud.

Lisaks fantaasiamängule on olemas aga spiritualismi vool, mis ON JÄLGINUD neid nähtusi, kasvõi teispoolsusest pärit vaimudega kohtumist juba vähemalt 160 aasta vältel nendesamade teaduslike meetoditega, mille üle me nii uhked oleme. Ja on olemas Ian Stevensoni uurimused, mida nüüdseks jätkavad teised, kes kõik kinnitavad taassünni reaalsuseks.

Järelikult, ei ratsionaalselt ega isegi mitte faktoloogiliselt, et saa religiooni käsitleda ei suure pettuse, võltsingu või eksimusena, siin ka ON MIDAGI. 

Iseküsimus, et iga mõttevool pöördub vähearenenud inimeste puhul iseenese vastu, muutub  vägivaldseks.

Senini on seda suutnud vältida vaid budism (ka sedagi mööndustega) ja järelikult võiksime vähemalt selle õpetuse jätta oma rünnakuil rahule ning võtta aluseks ka selle, et ka ülejäänud religioonide tuumades on midagi, mis on tegelikult normeeriv, rahumeelne, inimese väärtust võimendav. 

Kõik on aga võimalik ajaloolise arenguga ära korrumpeerida, nii nagu kommunismigagi juhtus ja juhtub Zeitgeisti liikumisega üsna suure tõenäosusega.  

Vähemalt on see tõenäosus nullist erinev.

Mis siis aga sunnib mind seda liikumist väga tõsiselt võtma? 

Juba mainisin robootikat. See on juba olemas ja varsti iga õue peal. 

Kapitalismi erakordne enesehävituslikkus kahjuks ka. Isegi Põhja Koreas võib juhtuda, et sealne diktaator võtab aru pähe. Kapitalismis ei saa keegi aru pähe võttagi, sest diktaatorit ei ole, on vaid turumängu diktaatorlus, mis dikteerib aga lõpptulemina järjest jaburamaid asju. Tõeline kummituslik nähtamatu käsi pigistab meie elu arengu kinni.

Viimaseid aegu, kus kapitalism veel toimis, ehk oligi 20. sajand. Praegu näeme Hiina kapitalismi mudelit järgides, et kõik asjad muutuvad veel hullemaks rämpsuks, kui sotsialismi ajal üldse oligi. Süsteem soosib tohutus koguses järjest suurema rämpsukoguse tootmist....

Seetõttu on vaja otsida ja kahjuks kasvõi eksida. Kui ei otsita ja ei eksita, korrigeerides vigu, ei juhtu mitte midagi muud, kui tsivilisatsiooni häving. Seda ehk ei tahaks. 

Ehk aitaks kapitalismi kõige hullemate mädapaisete korrektsioon – raha tagastamine avalikku sektorisse, kuhu see kuulub ja intressi kaotamine võiks olla esimene samm.

 Teine ja otsustavam võiks olla tagatubade keelustamise nõue.  Demokraatiat ei tohi lasta kaaperdada rahal ega tagatoakokkulepetel.

Väikesed kogukonnad võiksid Fourier kombel üritada elada ressurssipõhist majanduselu ja kui hästi välja tuleb, lisanduks neile uusi. Neile peaks andma selleks vabad käed.

Ja nii edasi. 

Näiteks riigivalitsemise juurde lastutele tuleb teha psühhopaatiliste omaduste test. Ja kui on psühhopaat, siis hoolimata kaunimast sõnamulinast, mida see indiviid suust on võimeline välja ajama, tuleks ta sealt, võimu juurest, hoida eemal nii kaugel kui võimalik.

Ja taastagem haridus. Hoidkem küüntega kinni Mauruse mõttest, õppida kui hullud. Kapitalismi selles faasis see ei ole kuidagi soositud. Meist tahetakse saada tarbimismasinad ja enamasti ongi õnnestunud seda teha.
Kui üleilmselt ei ole see üleminek ressursipõhisele või intressivabale majandusele hästi tehtav, siis meie väikese riigi raames see OLEKS TEHTAV. Tõsi, ka maailmal on vaja selleks muutuda vähemalt sellist asja tolereerivaks. Raske öelda, millal see mõistus koju jõuab ja mis nihked on vajalikud teadvuses, kogemuses, keskkonnas.

 Üsna kindel on, et esimesena muutuvad asjad mitte paremaks, vaid veel võikamaks, absurdsemaks ja inimeste arengut tõkestavamaks. See vahest toob enamikul mõistuse koju, nagu stagnatsioon sotsialismi ajal tõi. Siis võib rääkida muutuste tuulest ka laiemas ringis, praegu jääb see üksikute teoretiseeringute tasemele, kuigi ammu oleks vaja palju laiemat kõlapinda…