Kummaline Kuu II

Tegelikult tahtsin ma jätkata Kuu, Maa ja Päikesega seotud arvude kummalisustega,
kuid kuidagi tuleb lohutada ka neid, keda arvud ei huvita. See võluv laul olgu
siis kõigile kuulamiseks. Minu viimase aja lemmik ....

Kes on uurinud minu blogis avaldatud eelmist osa, "Kummaline Kuu", mäletab ehk,
et Maa ja Kuu diameetrite suhe on 3.66 ning selle pöördväärtus
oli 0.273 ....
Ja sedagi, et Maa teeb oma tiiru jooksul ümber Päikese 366 täispööret (tähtede suhtes)
(ja natuke peale)
Ja Kuu teeb tiiru ümber Maa (tähtede suhtes arvutatuna 27.3 päevaga).
(ja mitmed muud kummalised seosed ka ....)

Need arvud, peale kõige, et on tähelepanuväärselt 10-ga seotud
( 366*27.3 teeb 10000 ) ,on seotud arvuga 3.

366 on seda väga ilmsel viisil.

27 = 3 kuubis (3*3*3 )

Ka minu poolt eelmises kirjutises mainitud megaliitjard kasutab eranditult 3 ja 6
ga seotud konstante, jagades Maa ümbermõõdu  366*60*6*366 -ga.
Mõtlesin, et OK, diameetrid, pöörlemised ja tiirlemised on kuidagi kummaliselt kooskõlas, aga veel imelikum oleks, kui sellised seosed oleksid olemas ka MASSIDE jaoks.

Üllatuseks avastasin, et
I 
Kuu on Maast 81 korda kergem. (81.28 täpsemini).

81 = 3*3*3*3



Selle järeldusena aga oleme Kuul 6 (!) korda kergemad!!

81.28/(3.66*3.66) =6.07 

Ehk on veidi tähenduslik seegi, et meie Universumis on 81 stabiilset
keemilist elementi ....



II

Päike on Maast 333000 korda raskem. (! ! ! )

III

Kuu on Päikesest
(300)**3  (300*300*300) korda kergem.

(Tõsi, see on järeldus I -st ja II-st.
Kogu selle asja teeb veidi imelikuks see, et vastavates käsiraamatutes
ei ole selliseid lihtsaid suhteid väga tähele pandud, kasvõi puht mnemotehniliselt
oleks see vägagi kasulik! Meid piinatakse mingit 6 ja enamakohaliste numbrijorudega,
millel on mingi tähendus vaid astronoomidele, kes otseselt tegelevad vastavate arvutustega. 
Loomulikult ei ole seosed täpsed, Kuu - Maa suhte puhul on viga 0.4 %,
Päikese puhul veelgi vähem)

Tundub, et arvude maagia väga ei ulatu teiste planeetideni.
Jupiter oli küll Päikesest ligikaudu 1000 korda kergem, aga siin on viga juba 5%.
Aga mine tea sedagi. Ehk tuleks Päikesesüsteemi planeetide masside ja tiirlemised
pöörlemised kõik läbi uurida. Praegu eeldan siiski, et eriline on vaid süsteem Maa, Kuu ja Päike.


Agrippa, Kuu ja Päike


Need massisuhted ei olnud kindlasti teada sellisele keskaja müstikule, nagu
Cornelius Agrippa (1486 - 1535).
Newtoni sünnini (1643-1727) oli ju üle 100 aasta aega!
Sellest hoolimata avaldas Agrippa (vt.
http://www.taliscope.com/Agrippa_en.html
)
oma raamatus De occulta philosophia libri tres
( Kolm okultse filosoofia alast raamatut) 7 tollal tuntud
planeediga seoses 7 maagilist ruutu.
Saturn sai omale 3 -ndat järgu ruudu, Jupiter 4, Marsile vastas
arv 5, PÄIKESELE 6 (!!!), Veenusele 7, Merkuurile 8 ja
Kuu sai enesele 9 -ndat järku ruudu (!!!).
Selle ruudu nn. maagiline konstant (rea või veeru numbrite summa)
on 369 (jälle ainult 3, 6 ja 9).

Kuu maagiline ruut on selline:

Päikese maagiline ruut oli aga 6-ndat järku ja tema rea / veeru
numbrite summa oli 111. KÕIGI numbrite summa 1-36-ni
oli aga 666. Meenutagem, et Päike oli Maast 333000 korda
raskem....

Mind tõtt öelda need maagilised ruudud ja Agrippa väga ei huvita.
kuid siiski pidi ta oskama seostada Päiksega arvu 6 (ja ka 666-te),
ning Kuuga arvu 9.

Selgub, et füüsikas on see numbrimaagia täiesti olemas masside suhte
näol!

Kellel on võimalust uurida asja edasi, siis kaevaku näiteks sellel lingil
http://www.redicecreations.com/specialreports/2006/01jan/moon.html

ja otsigu seal antud nimede järgi edasi. Lingil arutletakse nimelt selle üle,
kas Kuu on kunstlikult loodud või mitte....
Mul see maht praegu puudub.
Meeldiv oleks tõdeda, et suutsin ehk mõnele tekitada nende arvudega
veidi peavalu.