Landowska, Scarlatti ja kahuripaugud

Mme. Wanda Landowska esitab siin Scarlatti sonaati re mazhooris, K 490, Longo nummerduses 206.
See peaks olema salvestatud just sakslaste sissemarsi ajal Pariisi, sest salvestises kõlavad kahuripaugud!

Kuulake seda tähelepanelikult, kusagil peale 2. minutit on kuulda 2 tuhmi mütsu või pauku. See on sakslaste kahuripaukude (või pommituste, ma ei ole päris kindel) kõla.
Helitehnikud ilmselt kükitasid ehk juba kusagil keldris, Landowska mängis aga selle sonaadi lõpuni.
Mitte et ainult mängis lõpuni, ta mängis selle VÕIDUKA lõpuni.
Tema klavessiini bassipaukude löök jäi selles esituses võitjaks!

Seejärel tuli Wandal kiirelt põgeneda Prantsusmaalt, enamik klavessiine ja manuskripte ja muid väärtusi jäi maha ning tema vanamuusika keskus Pariisi lähistel rüüstati.

Kirjutan Landowskast pikemalt nädalavahetusel. Meie psühhopaatidest sõjardid aga valmistuvad juba uuteks kahuripaukudeks ja kahjuks kuulun ma riiki või liitu, kes seda terrorit täie rauaga toetab.
See sonaat võiks meenutada kõigile: TE EI VÕIDA, "rahutuvid".
Ehk teete küll ühe Lähis Ida riigi teete järjekordselt maatasa ja varastate paljaks koos oma terroristidest abilistega, aga see asi saab kord otsa, iga "pidu", pigem sõjaorgia, saab kord läbi.
Terve mõistus, inimsus peab võitlema ja võitma.
Andku see sonaat kõikidele normaalsetele inimestele siin planeedil jõudu jätkata oma asju just nii, nagu Landowska seda tegi.