Vahvad küborgid Microsoftist

Nagu me mäletame Grimmide muinasjutust, elas kord üks vahva rätsep, kes oskas
ära tappa seitse (kärbest) ühe hoobiga ja sai palju muuga ka hakkama seejärel, nii et koguni kuningriigi valitsejaks sai.

Eks see hooplemine ja ärplemine annagi vahel tiivad.

Ühes teises, Anderseni muinasjutus aga toimetavad rätsepad veel osavamalt, nähtamatute kangastega ja jällegi edukalt: oma nähtamatu kaup õnnestub kuningale maha müüa.

Vaid väikse lapse rumal jutt rikub nende äri selles linnas, aga küllap leiti kiiresti järgmine ohver.

Küborgide äri meenutab paljus nende rätsepate toimetamisi. Lisaks on see väga hästi kaitstud lihtsameelsete küsimuste eest. Turvaaukude kohta on parem lihtsalt vähem teada, on vähem jamasid, nii mõtleb tavakodanik.  

Aga pidev turvaaukude lappimine käib Pisipehmetes akendes juba pikemat aega. Näete sageli mõtlikku liivakella ekraanil teie agarust töötegemisel või meelelahutusel jahutamas. On vaja ju turvapaiku peale panna. Ja teie aega ei peeta miskiks, ei ole ülemat asja, kui turvalisus selles ilmas. Kõik muu las oodata.

Pisut üllatava uudisena saame aga vahepeal teada, et akenduste teatud turvaukude lappimist ei kavatsetagi ette võtta. Teatud kolmetähelised orgid peavad saama iga hetk teie arvutile ligi, mikrofoni käima, kui vaja, kaamera tööle, kui vaja ja nii edasi.

Nii et koos turvaaukude lappimisega käib küberrätspepade puhul ka nende tekitamine.

Ja selle lappimise jutu juurde saab teha lisaks veel väga head äri, sest kui see lappimine Pisipehme operatsioonisüsteemi kallal kord lõppeks, oleks kohe järgmine päev kuri karjas.

Just selline müügijutt algas juba talvel ja kestab ilmselt ületuleva kevadeni välja, ikka niikaua, kuni veel leidub kedagi, kes oma vana XP-d julgeb võrku lülitada.

Vanasti nimetati sellist asja või programmi, mida järjest suuremat usinusega lappida tuleb, lihtsalt saastaks.

Praegune ärimudel lausa eeldab, et ei olegi võimalik (ei tea küll miks) kirjutada programmi, mis ei kubiseks turvaaukudest.

Huvitav, et sellest hoolimata Mac arvutitel ma ei tea olevat senini avastatud pea ühtegi viirust. Veel paistab Steve Jobsi vaim selle firma kohal hoidvat seda marketroidide küüsi langemast, kuigi seegi päev kaugel pole.

Aga selline agressiivne strateegia paistab hästi müüvat. Kui nüüd kohe homme ei lähe ja ei osta endale uut arvutit, lendab vana õhku.

Ja mõne aasta pärast algab uue arvutiga sama jutt. Ja nii edasi ja edasi.

Ja nii paistab minevat iga asjaga, mille juurde saab kirjutada sildi „kõrgtehnoloogia“.

Kõrgtehnoloogia puhul ei kehti tavalise kauba puhul kehtivad reeglid.

Mitte keegi ei osta tootjalt autot, mida peaks iga päev parandama ja lappima.

Mitte ükski tootja ei julge kavandada reklaamikampaaniat, kus ta lausa otsesõnu keelab inimestel oma autoga sõita, kui see on „liiga vana“.  Ehk mainitakse, et mõnda varujuppi enam ei saa.

Aga nii ravimite, arvutite, muude vidinatega just nii paistab minevat.

Toodetakse meelega saasta, mille peab asendama veel kiiremini rikki mineva saastaga.

Nüüd on siis jõutud ka programmide maailma.

Kõik see jutt programmide testversioonidst ja stabiilsetest versioonidest, mida asja eest teist taga ei näpita, see on kadunud ajaloo prügikasti.

On jäänud vaid nahaalne raha välja pressimine nn. tehnoloogiaarenduse sildi all, nagu selles Anderseni muinasjutuski oli.

Kellele huvi pakub, ma kirjutan seda blogikirjutist Windows Xp-lt, arvutilt aastast 2006.
Ma ei usu, et aastal 2014 ostetud arvutitel, nii pikka iga üldse on.

Kõik tootjad õpivad üksteiselt ja selle on nad kindlasti selgeks saanud – ära tee arvutit, mis kestab liiga kaua. Ja veel vähem tasub teha operatsioonisüsteeme, mis kestaksid üle ühe aasta. Kui peaks nüüd juhtuma ime ja teie arvuti kestab ütleme 5 aastat, on Pisipehmed suutnud vahepeal välja mõelda operatsioonisüsteemi, mis kindlasti selle kasti peal enam ei käi. Ja vana süsteem jälle „pole turvaline“. Pead ostma uue arvuti. M.O.T.T.

Ma siiski ei süüdista ainult korporatiivseid turundajaid selles. Turundajad teevad vaid seda, mis neil lastakse teha. Kui meie lambamentaliteediga inimesed hakkaksid rakendama oma ajusid (selle mitterakendamist nimetavad mõned hellitlevalt Occami noaks), siis nad ehk tuletaksid meelde kunagi kehtinud standardeid programmeerimise kvaliteedi osas. Kõik need on ühekorraga visatud prügikorvi.

.... ....

Ja nii edasi ja edasi.

Ma ei taha väga palju edasi heietada rämpskapitalismi teemadel, see asi on selleks liiga ilmne, vastik, okseleajav. Aga see asi selle XP-ga puudutab minu igapäevast tegevust ja nii ei saa ma siin mitte vaiki olla.