Sirbist ja kultuurist

Mul ei ole õnnestunud ja väga ei püüa ka otsida seda tänast sirpi kusagilt letist taga.
Küllap neid ostjaid oligi rohkem, kui vana toimetuse päevil, aga see ei ole siiski mingi argument.
Ka mina toetan mõtet, et asi pole lihtsalt selles, mida tehti, vaid kuidas tehti.
Rüütliga, jalgpallitreeneriga Pohlak nii halvasti ei käitunud. Jalgpallurites on uskumatu küll, aga  rohkem
kultuursust.
Lisaks olid ka kuudepikkused treenerivahetuse  mõtted Pohlakul tingitud teatud ebaõnnestumistest, miks siis mitte ka Sirbiga mitte nii teha, et enne nagu mõelda ja siis panna mingi plaan kokku ja kui vaja muutusi, siis avaldada austust ja tänu senistele tegijatele ja nii edasi ja edasi .... seda kahjuks Eesti "kultuuris"  mitte iialgi isegi
ei peeta variandiks, see oleks ju uskumatu nõrkuse näitamine, vanale tegijale aitäh öelda.
Jalgpallis, nagu näete, asjad siiski on teisiti. Äkki võtaksime Pohlakust eeskuju?

Isegi JOKK- peale ei viitsitud mõelda, sest KT-d panna kõiki koondama kindlasti ei ole JOKK ja annaks piisava aluse puht juriidilisteks protestideks.
Mõne kuu möödudes on neid ostjaid tn. vähem, kui enne oli.
Tülli pöörata on lihtne, ära leppida on keerulisem ja kui Kenderil endal võib püssirohtu isegi jaguda,
võib juhtuda, et koostöö jääb muu kultuurirahvaga napiks.
Nii tulebki välja, et tegelikult oli ideeks kultuurirahvast alandada.
Mis kasu sellest kõigest võiks kerkida, ma ei tea.
Olen küllalt kultuurikauge inimene ja pean täiesti OK stiiliks kusagil internetiajakirjanduses selliste kaose loomist. Kender võinuks luua alternatiivkultuurilehe kuhu iganes ja see oleks vaid tervitatav olnud.

Midagi aga peab olema sellist soliidset, igavat, akadeemilist ja kui seda ka enam ei hoita, ei ole varsti üldse enam midagi olemas. Jätaksin selle lehe sisu kultuurirahvale arutada, pigem on praegu küsimus lihtsalt
meetodites, mida ei tohi lasta võimust võtta (ja mis ometi iga päev, ka mujal, järjest võimu võtavad).

Maailma suured mured aga on kusagil mujal peidus, kuigi nende murede omamoodi lakmuspaberiks on võimust võttev laiutamine leiutamise asemel, kuigi laiutajad on ära õppinud leiutaja moodi käitumise.
Ja samas need mured ei ole mujal peidus - ikka on sisuline põhjus sarnases mõttelaadi kandjates, kes pääsenud etteotsa, ainult et meil käivad asjad lihtsalt veidi väiksema kaarega.
Üks võimalus asjade murdmiseks oli kusagil 50 aastat tagasi, JFK poolt. Aga ta lasti kohe pärast teatud
dissidentlike mõtete avaldamist kiiresti maha, nii nagu ka 100 aastat enne teda Abraham maha lasti.
Eks asjad paista hakkavat muutuma alles siis, kui üks suur impeerium lõplikult mandub ja degenereerub.
Uued võimutsentrid kindlasti ei ole oluliselt paremad, aga nad ikkagi mingeid muutusi genereerivad ja vähemalt tekib jälle mingi tasakaalu moment, et ühe impeeriumi karistamatu laiutamise asemel on nagu mingi konkurents tekkimas.
Ühes aga olen kindel. Demokraatiaga on varsti tema senisel kujul igal pool üsna ühene lõpp.
Kurb, kahetsusväärne, aga kuidagi paratamatu tõdemus.
Kindlasti valiti ka hobune parlamenti "demokraatlikult" ja midagi senistest väärtustest ei olnud ka Caligula ajal ohus. Ometi vaatavad ajaloolased sellele sündmusele TÄNA natuke teisiti, mis sellest, et kaasaegsed tn. rääkisid ja hirnusid nagu jõudsid sellest, kui demokraatlikuks kõik on läinud...