jaanuar 16, 2014

Progressijätted














See meeliülendav pildike pärineb Ghana vabariigist, aga võiks pärineda ka meilt, kusagilt asotsiaalide elulemiskohtade lähistelt.
Needsamad progressi lipukandjad, igatsorti mobiilid, arvutid, teekannud, põlevad siin leekides ja leegid muidugi eraldavad igat sorti veetlevalt toksilist sodi igale poole. See sodi ka ei jää ainult Ghanasse, vaid levib üle kogu maakera laiali ja jõuab meiegi laste ja lastelaste organismidesse.
Seejärel müüvad ghanalased / hiinlased / meie asotsiaalid selle sodi põletuse tulemina saadud metallid maha, saavad oma nutsu ja tsükkel kordub, uute iföönide, läppide, pesumasinate peal.
Nende sodide tootmise hulga järgi aga hindame meie oma progressi suurust. Näiteks Saksamaa toodab sellel aastal "vaid" 0.4 % rohkem seda sodi (tegelikult ei pruugi, äkki koguni vähem), aga ma lihtsustan asja, ma ei too sisse rahamullide genereerimist, mistõttu mõni aasta võib sodi juurdetuleku tempo olla väiksem ja planeet võib kohaneda (ei saa puhkust, vaid peab kohanema) uue saastetempoga.
Et kapitalism elus püsiks, tuleb saastetempot suurendada!
Mis võib olla lihtsm? Arvuti ärgu käigu su töölaual mitte enam 8 aastat, vaid ainult 3. Iföön vahetugu ühe aastaga. Teekann mingu kohe kuu järel rikki. Kohe käive mitmekordistub, majandus "elavneb".
Et aga seda toetada, vajame energiat. Kõige lihtsam tee on selleks muidugi tuumajaam. Ja ongi valmis uued Fukushimad, et seda "elavnenud" majandust veel ja veel käigus hoida.
Hullem, kui kõige hullem narkomaania.
Siin ei ole enam mingit loogikat ja niinimetatud äriloogika kandjad ei paista huvituvat isegi oma laste tuleviku üle, sest see saast tapab meid kõiki, mitte ainult vaeseid (nagu selle pildi autor paistab mõtlevat).
Kui meil ei ole ette näidata, mis sellist hullumeelset rämpsu ja mõttetuse produtseerimise süsteemi parandaks, siis tuleb see masin (mille ma ristisin kunagi eufooriliselt Adam Smithi põrgumasinaks) maha kanda, välja vahetada, leiutada masin, mis töötaks.
Mõtlemisaineks soovitan lugeda jaanuarikuu Geo-d. See ajakiri on sümpaatne, sest aeg ajalt on seal tunda mingit kriitilist joont, mistõttu avaldati ka lugu elektrooniliste jäätmete teekonnast ja kust võib leida ka loo maffiast ja selle toimimise loogikast jänkide maal.
Muuseas, seal ei olegi maffiast lahti saadud ja ei saadagi - see on võimuritele kasulik, sihuke struktuur, nende oma "kasulikkuse" mõttes, mis paraku mingis pikemas mõttes on ka neile hukatuslik.
Aga kas võib loota Nero laadsete psühhopaatide peades pikemat ettemõtlemist, kui mõni päev ja mingitki kaastundmust või arusaamisvõimet tekitatud valust või kahjust?
Kahjuks mitte.
Oleme oma liigi endeemilise psüühilise häire all kannatavate värdisendite küüsis ja mida varem taipame, et neilt sealt ei tule lahendusi, vaid veel hullemad doosid hullumeelsust, seda parem meile.