Mida teha edasi TTT mänguga?
Tänasel mõtterünnakul tahaksin mõelda edasi, kuidas seda mängu võiks paremaks teha ning ühtlasi selle käigus õppida enam-vähem viisakalt programmeerima JavaScriptis.
Lisaks tuleks kindlasti uurida HTML lehekülgede kujundamist - see võiks olla siiski JavaScripti üks põhilisemaid rakendusi vähemalt alguses.
Programmeerimiskeel iseenesest aga võimaldaks edasi arendada oma oskusi mängude programmeerimise vallas.
Need oleksid ehk sellised filosoofilised eesmärgid...
Aga ma ei tea paremat moodust kokanduse tundmaõppimiseks, kui kokkamine.
Täpselt sama põhimõte kehtib ka programmeerimises. Meil ei ole teisi võimalusi, kui kulutatud tagumikutunnid vahel ka helesinise ekraani ees.
Niisiis võiks proovida hakatuseks seda mängu paremaks teha ja valminud malli kohaselt veel mõnigi mõtlemismäng tööle saada.
Vahepeal leidsin võrgust üles ka ühe suhteliselt ohutu sportmängu nimega "Tellised". Seal tuleb reketiga palli suunates tuimalt telliseid purustada. See on natukene parem, kui lõputu tapmine ja tagaajamine, millega praegu noorsugu rikutakse ...
Kusagil peab tekitama nurga JavaScript kogunenud õppematerjalide ja töövahendite jaoks. Siin ma olen muutunud ettevaatlikuks.
Kõigepealt tuleb eraldada õpikud käsiraamatutest. Ja kui juba koostada käsiraamatut, peaks see millegipoolest olema parem, kui mõni teine käsiraamat või viide. Samad sõnad kehtivad õpiku suhtes - tuim järjestikune jutustamine ei ole eriti hea plaan.
James Olivier on üks näide sellest, et nii tehnilist ala, nagu on kokandus, saab esitada nii, et isegi minusugusel paadunud härjasilmapraadijal tekiks isu ise praepanni juurde minna ja mingi hõrgutis valmis nikerdada.
Iga töövahend, algul on selleks ka õpik, aga peab olema mugav kasutada.
Üks arvutigraafik, kelle juttudest loodan ka mõne jupi siia panna, märkis õieti - ärge raisake aega oma töölaua peale, mõelge selle peale, millise TOOLI peal te istute. Seal peab olema mugav. Sarnane asi kehtib ju ka perenaiste puhul köögis. Kui köögis ei ole mõnus toimetada, siis on midagi valesti: vale inimene köögis (ka võimalus, mitte iga inimene siin planeedil ei pea minema ekstaasi for(;;) tsüklite peale mõeldes), või on köögis asjad valesti, mitte nii, nagu sellele inimesele kohane.
Mõni inimene näiteks armastab põhjalikku, ranget, süsteemset õpet. Neile sobiks alustuseks Flanagan, veel mõni süstemaatiline õpik ja alles siis võtku pann kätte. Mina arvan siiski ,et hea mõte on kohe alguses köögis toimetada ja selle kõrval hoolega vaadata ka kõiki Olivieri suurepäraseid videosid.
Usun, et ei ole paremat õpikut kui ISIKLIK KOGEMUS.
Kuid seda kogemust ei tasu vägisi muuta negatiivseks. Ühe asja suhtes ei maksa iial muretseda - puugid (bug) tulevad ise, neid ei maksa vägisi välja kutsuda ja kui nad on juba programmi kallal, ei ole põhjakõrbemine ka kaugel. Nii et vägisi põhja kõrvetama hakata ei maksa iial.
Aga mis siis edasi, küsib kiuslik lugeja? Õpin ära JavaScripti, oskan kirjutatada "Totrusest" kümneid kordi vingemaid videomänge? Kirjutasin sellest oma CV-s ja tulemus?....Mingi hale nurgake mõnes mängusid treivas kontoris. Igareedene ihunuhtlus kogunenud puukide pärast. Aruandlus, miks viimasel nädalal ei ole koodi lisandunud ühtegi rida... ja nii edasi.
Elu argipäev.
Igast armastusest saab kord abielu, või ei saa, kui veab, ütleb kogenud inimene selle peale ja tark paneb siin punkti. Ehk ongi parem säilitada kõik oma illusioonid, nagu olevat öelnud Wilde paadunud vanapoiste kohta ...või oli see Vilde?
Meid, ükskõik kui kõvadeks me end peame või isegi oleme, ei oota siin planeedil kusagil pudrumäed ja piimajõed. See kehtib isegi infotehnoloogia vallas...
See viimane lõiguke natuke on initsialiseeritud eilsest nõupidamisest parema kasutajatoe osutamise küsimuses ja ma ei usu, et koodinikerdajate ülemused on paremast tõust.
Ei ole uut päikese all, ütleb Saalomoni tarkuseraamat. Kuidas ikka rohkem probleeme ajaühiks ära lahendada. Kuidas selle kõige juures dumbjuuserist välja pigistada rahulolu. Kuidas seda kõike ilusti kirja panna, et statistiline programm seda ka näitaks...
Tagasihoidliku FIE-na kunagi kümnend tagasi märgiksin, et isenese peremees olek ka väga tore asi ei ole, see tähendab ikkagi ka 24/7 rühmamist mingi ühe programmimonstrumi kallal, et see asi ka reaalselt muutuks kasutuskõlbulikuks...
...
Tuleksin tagasi pilvepiiri peale ja mõtleksime edasi TTT parendamise teemadel.
Mõned mõttejupid (nikerdan ehk mõtteid päeva peale edasi, kui huvitab, tulge homme siia veel tagasi, pühapäevaks planeerin TTT fenomenaalse uusversiooniga mänguturule tulla...)
1) Uue mängu alustuseks ei pea lehekülge ümber laadima.
Oskame kanvaade pealt sisu kustutada, muude asjade nullimine ei tohiks olla ka mure.
2) Võiks hakkama saada ühe kanvaaga, neid ei pea olema 9 tk.
3) HTML-s ei pea olema onclick() klauslit, isegi kanvaa võib tekitada JavaScript. ja onclick() funktsiooni kleebib elemendile külge ka JavaScript.
4) Siia ei saa käia alert() võiks asenduda sellega, et sinna EI SAAGI KÄIA (s.t. ei ole võimalik juba märgitud ruudule midagi kirjutada).
5) Üheks mängijaks võiks saada arvuti vähemalt juhuslikult mängiva idioodi tasemel.
6) Mängu alguses võiks tiksuda mõnda aega lühike demo, mis õpetaks veel TTT-ga kursis olevaid isikid õieti mängima ja miks ka mitte õpimaterjal (sageli kasutatavad avangud, parimad partiid etc...)
7) Võiks lisada malekellad, et ditsiplineerida mängijaid
8) Kõige lõpus, see vist tuleks juba versioon III, võiksin proovida seda kõike kirja panna OO (Objekt - Orienteeritud ) stiilis. Otsin sobivat näidismaterjali selleks, ei tahaks olla jalgratta leiutaja rollis. On olemas üks manuaal, kuidas teoreetiliselt asju teha, aga KONKREETNE kood puudub ja sellisest üldisest vahutamisest on üsna villand.
Lisaks tuleks kindlasti uurida HTML lehekülgede kujundamist - see võiks olla siiski JavaScripti üks põhilisemaid rakendusi vähemalt alguses.
Programmeerimiskeel iseenesest aga võimaldaks edasi arendada oma oskusi mängude programmeerimise vallas.
Need oleksid ehk sellised filosoofilised eesmärgid...
Aga ma ei tea paremat moodust kokanduse tundmaõppimiseks, kui kokkamine.
Täpselt sama põhimõte kehtib ka programmeerimises. Meil ei ole teisi võimalusi, kui kulutatud tagumikutunnid vahel ka helesinise ekraani ees.
Niisiis võiks proovida hakatuseks seda mängu paremaks teha ja valminud malli kohaselt veel mõnigi mõtlemismäng tööle saada.
Vahepeal leidsin võrgust üles ka ühe suhteliselt ohutu sportmängu nimega "Tellised". Seal tuleb reketiga palli suunates tuimalt telliseid purustada. See on natukene parem, kui lõputu tapmine ja tagaajamine, millega praegu noorsugu rikutakse ...
Kusagil peab tekitama nurga JavaScript kogunenud õppematerjalide ja töövahendite jaoks. Siin ma olen muutunud ettevaatlikuks.
Kõigepealt tuleb eraldada õpikud käsiraamatutest. Ja kui juba koostada käsiraamatut, peaks see millegipoolest olema parem, kui mõni teine käsiraamat või viide. Samad sõnad kehtivad õpiku suhtes - tuim järjestikune jutustamine ei ole eriti hea plaan.
James Olivier on üks näide sellest, et nii tehnilist ala, nagu on kokandus, saab esitada nii, et isegi minusugusel paadunud härjasilmapraadijal tekiks isu ise praepanni juurde minna ja mingi hõrgutis valmis nikerdada.
Iga töövahend, algul on selleks ka õpik, aga peab olema mugav kasutada.
Üks arvutigraafik, kelle juttudest loodan ka mõne jupi siia panna, märkis õieti - ärge raisake aega oma töölaua peale, mõelge selle peale, millise TOOLI peal te istute. Seal peab olema mugav. Sarnane asi kehtib ju ka perenaiste puhul köögis. Kui köögis ei ole mõnus toimetada, siis on midagi valesti: vale inimene köögis (ka võimalus, mitte iga inimene siin planeedil ei pea minema ekstaasi for(;;) tsüklite peale mõeldes), või on köögis asjad valesti, mitte nii, nagu sellele inimesele kohane.
Mõni inimene näiteks armastab põhjalikku, ranget, süsteemset õpet. Neile sobiks alustuseks Flanagan, veel mõni süstemaatiline õpik ja alles siis võtku pann kätte. Mina arvan siiski ,et hea mõte on kohe alguses köögis toimetada ja selle kõrval hoolega vaadata ka kõiki Olivieri suurepäraseid videosid.
Usun, et ei ole paremat õpikut kui ISIKLIK KOGEMUS.
Kuid seda kogemust ei tasu vägisi muuta negatiivseks. Ühe asja suhtes ei maksa iial muretseda - puugid (bug) tulevad ise, neid ei maksa vägisi välja kutsuda ja kui nad on juba programmi kallal, ei ole põhjakõrbemine ka kaugel. Nii et vägisi põhja kõrvetama hakata ei maksa iial.
Aga mis siis edasi, küsib kiuslik lugeja? Õpin ära JavaScripti, oskan kirjutatada "Totrusest" kümneid kordi vingemaid videomänge? Kirjutasin sellest oma CV-s ja tulemus?....Mingi hale nurgake mõnes mängusid treivas kontoris. Igareedene ihunuhtlus kogunenud puukide pärast. Aruandlus, miks viimasel nädalal ei ole koodi lisandunud ühtegi rida... ja nii edasi.
Elu argipäev.
Igast armastusest saab kord abielu, või ei saa, kui veab, ütleb kogenud inimene selle peale ja tark paneb siin punkti. Ehk ongi parem säilitada kõik oma illusioonid, nagu olevat öelnud Wilde paadunud vanapoiste kohta ...või oli see Vilde?
Meid, ükskõik kui kõvadeks me end peame või isegi oleme, ei oota siin planeedil kusagil pudrumäed ja piimajõed. See kehtib isegi infotehnoloogia vallas...
See viimane lõiguke natuke on initsialiseeritud eilsest nõupidamisest parema kasutajatoe osutamise küsimuses ja ma ei usu, et koodinikerdajate ülemused on paremast tõust.
Ei ole uut päikese all, ütleb Saalomoni tarkuseraamat. Kuidas ikka rohkem probleeme ajaühiks ära lahendada. Kuidas selle kõige juures dumbjuuserist välja pigistada rahulolu. Kuidas seda kõike ilusti kirja panna, et statistiline programm seda ka näitaks...
Tagasihoidliku FIE-na kunagi kümnend tagasi märgiksin, et isenese peremees olek ka väga tore asi ei ole, see tähendab ikkagi ka 24/7 rühmamist mingi ühe programmimonstrumi kallal, et see asi ka reaalselt muutuks kasutuskõlbulikuks...
...
Tuleksin tagasi pilvepiiri peale ja mõtleksime edasi TTT parendamise teemadel.
Mõned mõttejupid (nikerdan ehk mõtteid päeva peale edasi, kui huvitab, tulge homme siia veel tagasi, pühapäevaks planeerin TTT fenomenaalse uusversiooniga mänguturule tulla...)
1) Uue mängu alustuseks ei pea lehekülge ümber laadima.
Oskame kanvaade pealt sisu kustutada, muude asjade nullimine ei tohiks olla ka mure.
2) Võiks hakkama saada ühe kanvaaga, neid ei pea olema 9 tk.
3) HTML-s ei pea olema onclick() klauslit, isegi kanvaa võib tekitada JavaScript. ja onclick() funktsiooni kleebib elemendile külge ka JavaScript.
4) Siia ei saa käia alert() võiks asenduda sellega, et sinna EI SAAGI KÄIA (s.t. ei ole võimalik juba märgitud ruudule midagi kirjutada).
5) Üheks mängijaks võiks saada arvuti vähemalt juhuslikult mängiva idioodi tasemel.
6) Mängu alguses võiks tiksuda mõnda aega lühike demo, mis õpetaks veel TTT-ga kursis olevaid isikid õieti mängima ja miks ka mitte õpimaterjal (sageli kasutatavad avangud, parimad partiid etc...)
7) Võiks lisada malekellad, et ditsiplineerida mängijaid
8) Kõige lõpus, see vist tuleks juba versioon III, võiksin proovida seda kõike kirja panna OO (Objekt - Orienteeritud ) stiilis. Otsin sobivat näidismaterjali selleks, ei tahaks olla jalgratta leiutaja rollis. On olemas üks manuaal, kuidas teoreetiliselt asju teha, aga KONKREETNE kood puudub ja sellisest üldisest vahutamisest on üsna villand.
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home