Trips Traps Trull ehk sissejuhatus HTML-i

Tere, eelkõige päris algajad koodiõppurid.

Üle hulga aja tegelen veidikene ka arvutimaailmaga selles blogis.
Hakatuseks üritan panna teid mängima trips traps trulli.
Seejärel üritan aja jooksul kokku panna seda mängu ja üleüldse HTML
esimesi aluseid käsitleva sissejuhatuse. Järelikult ei pea koodinikerdamist mitte kõige kaunimaks ja poeetilisemaks
tegevuseks pidavad inimesed seda edasi lugema.
Nagu mina ei suvatse teada, mis auto kapoti all, ei pea seda teadma
need, kes ei vaja seda teadmist.
Vaevalt see asi pakub ka huvi juba paadunud HTML koodinikerdajale.
Võimalik - välja jättes arvutiõpetajad - nende märkused, olgu või maatasategevad,
on teretulnud.
Äkki on sellistest (loodan valmis vorpida mõne "mängu" veel) sissejuhatustest
kasu õppuritele, s.h. ka minuga sarnanevatel dinosaurustel.
Kunagi ammu ammu ,s.t. 2003 kirjutasin sisuliselt viimase rea FOXPRO-s.
Põnev ajalooline monument laoarvestuses venis pea 100000 rea pikkuseks maoks ja TÖÖTAB TÄNINI!!!
Sellest hoolimata pean tänapäeva programmeerimises ennast võhikuks.
See annab võimaluse ehk aru saadaq õppuri maailmast
- peate võtma seda juttu sellisena,
nagu ta on, kokku pandud inimese poolt, kes ehk praegu on mõni samm
eespool, aga mitte oluliselt.
Sellest tulenevalt võib järgmises osas või postituses trips
traps trulli teemadel mõni asi olla hoopis ümber öeldud - oops,
oops - seletasin valesti. Kahjuks on see progemise maailmas
paratamatus, nagu ka see, et igaühel tuleb oma supid ja pudrud
kohe alguses ISE PÕHJA KÕRVETADA JA KOHE.
muidu ei õpi te mitte midagi.
Lugege näiteks hakatuseks läbi Flanagani tellis Java Scriptist.
Viite jätan targu andmata. Ma arvan, et kui te jääte ellu ja jätkate õppimist,
olete kangelane.
Lihtsam on kohe hakata küpsetama ja seejärel kõikjalt
mitte ainult siit, kõikjalt! nagu käsn materjali, mis vajalik
kokku imendades.
Vähemalt progemises ei maksa karta ajakadu. Kaotate aega nii ehk nii.
Imendate ennast teoreetilist tarkust täis
pärast avastades, ikkagi ei oska ridagi progeda.
jätate tehnilise manuaali läbi lappamata (ei pea kõike läbi lugema)
ja veedate kolm unetut ööd juba eeldatava eksperdina enda ja
teiste koodilasu redigeerides. OK, alustage trips traps trullist.
Seejärel laadige alla firebug, avage see leht firefox-s,
ning uurige koodi (F12 lülitab firebugi sisse või välja)
Blogirulli jätkudes üritan asju lahti kirjutada.
Kood ise pärineb guugli esimesest vastest päringule
"tic tac toe javascript tutorial" Õnneks ja kahjuks pidin seda ümber tegema.
Õnneks saab seda teha veel korduvalt,
lisades objekt orienteeritust ja muid vilesid.
Selle asja lõppedes peaks olema valmis toorik,
millega saab kirjutada näiteks kabemängu, malemängu,
või sudoku mängimise mängu.
Kõik HTML5 vahendeid kasutades, et nii et iga kaasaegne
veebisirvija võiks seda koodi osata.

TRIPS TRAPS MEGATRULL

ALGUS: Märkus 28.07.2014 kl. 14:38.
Otsin oma koodi firebugiga om isiklikus blogis taga.
www.blogger.com vidinaid on näha, kus aga on minu kood??
Märkus kl: 15:00 tuleb sukelduda sügavale puusse, div-de
märgiste vahele, seal kusagil see kõik ka on... mida ma oma postituses html koodina kirja olen pannud.

Iga algus on raske

See deviis, neljatäheliseks lühendatuna iaor,  on meie ALMA ITO hallatavas üliturvatud arvutipargis
sageli kasutatav parool, kleebitud vahel ka monitori peale.
(loodetavasti siiski ainult lektoritele kasutuseks)
Ehk see moto lohutab. Alustame sellest, et toon HTML5 puhul enam-vähem minimaalselt
vajalikud 3 faili ning mingid minimaalsed midagi tegevad read
nendes failides.
Võib isegi olla, et mingi enesele võetud harjutuse tegemiseks
tasub need tekstid omalegi üles täheldada.
Kui olete seda arvutis tippides 3 korda teinud, võib ülejäänud
korrad ka kopeerida ning peistida. Kui kohe teete copy ja paste
siis tn. peate kunagi vastavalt rohkem aega kulutama lehekülje
silumisele, kui mall kuhugi kadunud või riknenud.
Midagi ei ole teha - kodeerimises on vaja ka Pavlovi
reflekse arendada.

Märkus 28.07.2014:
EI oska siia panna HTML koodi nii, et blogi ei hakka
lollusi tegema.

Märkus 29.07.2014:
Jäin textarea juurde, kuigi blogger LISAB paar üleliigset rida
Et sellest pääseda, pidin </body> ja < lõpumärgise, s.t.
"suurem märk" ära jätma. vahel on hoiatus, et malli kopeerimisel
parandage ära.

HTML mall

<!DOCTYPE html> <html> <head> <meta charset="utf-8"/> <script type='text/javascript' src ='lihtne_js.js'></script> <link rel="stylesheet" type="text/css" href="lihtne_stiil.css" /> <title> LIHTNE HTML MALL </title> </head> <body> <h1> HTML MALL </h1> </body btw: lõpeta body ja html märgised suurem märgiga ära! ja kustuta see märkus </html

Mingi CSS nimega lihtne_stiil.css

/* Esimene stiilinäide. .css õppimiseks Nende märkide vahele (murrujoon tärn teie looming tärn murrujoon) võite lisada .css failis omi selgitusi asjale juurde. body viitab html märgisele body (keha). Selle värviks on siin märgitud punane Ärge kartke grafomaaniat. Erinevalt kirjandusest on see nähtus programmeerimises teretulnud pisut liiast kommentaare ei tee eriti hullu midagi. Mõni puuduolev võib tähistada mõnele teisele nädalast lisatööd. Alati ei maksta seda kinni */ body { color:red }

lihtne_js.js

alert("Hallo, Kosmos!");

Selgitused HTML, CSS ja JS mallide juurde

Kerkivad ehk küsimused:
Mis asjad on HTML, CSS ja JS
Miks need kolmetähelised lühendid on olulised?
HTML - Hypertext Markup Language - Hüperteksti märgisekeel

Tim Berners-Lee-ta oleksime tänini pimeduses. Aga 1989 kirjutas ta järgmise
ETTEPANEKU: Information Management - a proposal
Ülemus - Mike Sendall sai ka ajalukku, sest kirjutas sellele asjale peale
"Vague - but exciting" ja ettepanek läks käiku.
Hüperteksti mõte oli juba ammu ammu olemas -
Ted Nelson kasutas seda mõistet ja arendas isegi projekti nimega
XANADU. See oli üsna utoopiline projekt ja ei saanud kunagi teoks, kuigi arendati seda juba
alates aastast 1965 kusagil 90-ndateni.
Märgisekeeled eksisteerisid ka juba ammu ammu, ainult ühe arvuti süsteemidena.
HTML võttis oma aluseks juba tollal standardina kehtiva SGML - Standard Generalized Markub Language.
Berners Lee versioonis oli vaid 11 märgist. Ka praegu, kui on jõutud HMTL versioonini numbriga 5, on neid
alla 100.
Lihtsus, realistlikkus on väga tähtsad asjad. XANADU oli mõttelt tohutult parem asi, kui HTML, aga see oli
realiseerimatu. SGML on tänini korralikult realiseerimata, selle alamhulka XML (EXTENDED MARKUP LANGUAGE) üritatakse tuua netti, aga tehniline keerukus on selle projekti pannud toppama.
Praegu ehk, 10 aasta jooksul jõutakse ka XML-ni Internetis (praeguseni on see veel haruldane).
Kui Ted Nelson (loe linki) oli hüperaktiivist visionäär, kes tahtis Internetti luua selleks, et kõik tema tegemised
ei jääks pooleli (hüperaktiiv võtab meeletult ette, kuid ei vii midagi lõpuni), siis vahest kõige olulisem visionäär
arvutimaailmas enne TimBL -i oli Douglas Engelbart. Lingil näete tema presentatsioonis 1968 nägemust arvutimaailma tulevikust. Selle mehe ideesid on värskendav tänapäevalgi uurida!!
Kuid aitab ajaloost.
TimBL-i prohvetlikkus on pigem paaris lihtsas tões:

1) Mõned fantaseerivad (ja väga palju). Teised teevad ära, palju lihtsamalt, palju ebatäisulikumalt, kuid teevad ära. HTML ei olnud loomise ajal sugugi täiuslik asi, aga lihtne.
2) TimBL projekt oli avatud. Ta ei küsinud kelleltki raha, tema Internet oli avalik. Ei salastatust, isegi vist
mitte Interneti patenti ei olnud.
3) Kasutati juba olemasolevaid ideesid. Ei maksa leiutada jalgratast.
4) Interneti edasine ajalugu vaid kinnitab, et lihtsus võidab. XML-i taheti 2000-2009 juurutada, aga ei
õnnestunud. Alternatiivsena arendatud HTML5 - HTML4 täiendus, aga jäi.

5) Samm sammult, lisandades juppe jõutakse pigem keerukuseni, uskumatult hästi toimivate asjadeni,
mitte korraga kõige kõige täiuslikumat püüeldes.
Interneti osiseid lisandub iga aastaga. Neist kõige tähtsamad aga on HTML (Algul ainult see, koos
HTTP-ga), lisandus CSS ja siis tuli js (JavaScript). Küllap lisandub juppe veelgi.

ja nii edasi ja nii edasi ...

Personaalses plaanis ma saavutasin enam, kui loobusin idee fix-est, et minu näidis HTML tekst ei oleks täiendatud lisaridadega. Iga päev natuke tööd kindlas suunas on palju olulisem, kui üks kord nädalavahetusel
48 tundi järjest programmeerida ...
Ei maksa taga ajada täiuslikkust. Nii paljud asjad, s.h. armastused, elud üldiselt jäävad olemata, sest ...
tahetakse täiuslikku... ja nii edasi ...

HTML mall: kõige alus

Minu praeguses relvastuses on üks kataloog, (mille alla tuleks teha projektide täienemises veelgi alamkatalooge, XP tüüpi vana arvuti, millele lisaks on abx Mac Air. Üldiselt peate oma pottide ja pannidega ise hakkama saama, see on omaette pusimine, oma arvuti ja kuidas seal asju käima saada. Pikad manuaalid on siin lausa kasutud. Olemas olgu Chrome ja Firefox sirvik, need peavad olema viimase peal, muidu HTML5 ja moodsamad javascript asjad ei pruugi käia. Mul praegu Firefox 30... IE on arvutis niikuinii ja ei maksa oma elu liiga keeruliseks ajada - alguseks ajame koodi käima näiteks Firefox 30 peal ja ignoreerime muid kaeblemisi (IE-s ei käi, Opera ei tööta etc...). See ei tähenda, et te ei pea neist muredest teadlik olema, lihtsalt pole see aeg veel käes. Firefox-iga kaasas käib hea koodi uurimise jubin Firebug(midagi on teistel ka, aga alustage sellest ehk, ignoreerige igasuguseid vilesid, millest aru ei saa ja eriti neid, millest ei tundu kasu olevat. Üleüldse, võib piirduda sellega, et saate minu lehekülje või mistahes teise lehekülje avatud, vajutate korra F12 ja siis panete kogu selle hiina mõistatusena näiva asja algatuseks kinni tagasi. Väga hea soovitus on otsida ja laadida alla Notepad++ - jälle unustage hirmuäratav hulk vilesid ja vidinaid. Jätke kõik rahule ja proovige sisse tippida ja salvestada HTML mall oma harjutuste kataloogi. Igal juhul kodeeringuks olgu utf-8, see peaks olema praegu standard, kunagi tulevikus tulevad veel "vingemad" UTF-d. Ajaloolastele lisaksin et igat sorti muud asjad, ASCII, ANSI etc... on juba OUT. Võimalik, et TE PEATE oma töös neid elus hoidma, sest keegi on teinud kunagi ammu ammu mingi lehekülje ja seda koodilasu ei ole keegi võimeline nii ümber tegema, et töötav asi vussi ei läheks ... Ka Notepad-ga tasub nalja pärast harjutada, seal peate salvestama ka tulemi UTF-8-ks. Võib juhtuda, et olete kusagil pommiaugus ja teil on kasutada kellegi arvuti ja pole internetti - jälle hea harjutus hakkama saada lihtsaimate vahenditega, mis võimalik. Päris alustuseks tegelikult peaks sobima (eriti õpilastele, sihtgupp on see) Codeacademy all olevad online kursused HTML, CSS ja JSCRIPT kohta. Seal peate kohe ise ka midagi tegema, mida ei saa öelda muude teoreetiliste materjalide kohta. (google Codeacademy on lihtsaim moodus selleni jõudmiseks). Siis või siia või mujale tagasi tulla ja proovida arvutis mingit mängu aretada. Alustuseks piisab oma kataloogis käima aetud juppidest.

HTML faili laiend:

See on kas html või htm, tänapäeval ei olevat vahet. Vanasti oli MS-l failide nimetamise süsteem 8.3, s.t. 8 tähte failinimele, ja 3 tähte laiendile. Korrektne HTML ei mahtunud ära, seda tuli lühendada. Unix võimaldas 4 tähte. Serverite suhtlemisel peaks seetõttu, kuna htm on jäänuk vanast ajast, korrektne olema pigem html. Teoreetikud ütlevad, et laiendil ei olevat üldse tähtsust, kui html dokument on õige. Aga ta alati ei ole ja seetõttu siin topelt ei kärise, teeme sirvikule ja ka serverile elu lihtsamaks korrektse laiendiga. HTML dokument minu arvutis on praegu html laiendiga ja punkt. samamoodi olgi Cascading Style Sheet (stiilifail) laiendiga .css ja javascript programmide kogumik laiendiga .js Laiend ei tee aga sellest failist kuidagi HTML faili, seda teeb sisu ja seal peavad asjad paigas olema. Setõttu peabki HTML faile tegema Notepadi või Notepad++, näiteks Wordpad keerab selle sisu praegu nässu, sest ei oska hakkama saada Utf-8 -ga (võimalik, et mina ei oska wordpadiga hakkama saada) ja veel hullemad tagajärjed on wordiga HTML tegemisel (isegi kuigi uuematel wordi-del on mingi selline võimalus).

Mis on märgis ehk tag ?

PS! Kellel kiire, libisega diagonaalis üle, aga ma pidasin vajalikuks selle kirja panna:
HTML vanavana...isast SGML-ist (ülal võite leida desifreeringu) pärineb idee (seal oli vist neid veel, erinevaid märgiste sorte) mingeid märgiseid kirja panna nii
<mingi_märgis> Mingi sisu märgise vahel </mingi_märgis> märgise koha peale võib siis kirjutada html, body, head, p, a, img, j.m.s. HTML-s ära defineeritud märgiseid.
Keerukama variandi korral võib olla märgisele omistada mitmesuguseid omadusi (attribuute). Selline puhtalt hüpoteetiline näide märgise mingi_märgis jaoks: <mingi_märgis koduleht="http://sekeldaja.blogspot.com" nimi="SEKELDAJA" > Siin millegipärast on üheks omaduseks vaja minu blogi aadressi Näiteks viitamisel (mdx "a" märgis ongi selleks) on sellist asja vaja. </mingi_märgis>
Omadusi võib märgisel olla ka 20, kui vajalik. Omadus, nagu näha, pannakse nii kirja - omaduse_nimi = "omadus ise, pandud JUTUMÄRKIDESSE" Märgis võiks tänapäeva viisakal HTML kirjutajal olla alati lõpetatud, s.t. lõpetada väiksem-suurem märkide vahele pandud
<mingi_märgis omadused...> ära lõpetava märgiga </mingi_märgis> Lõpetamiseks on lihtsalt murrujoone märk on ette pandud. HTML keeles oli algul kusagil 20 märgist. Praegu vahest 100. TimBL-le ja teistele HTML arendajatele ei meeldinud HTML algelisus. Ilmselt tänu jumalale ja ka praktilistel kaalutlustel nad loobusid ÜLIKEERUKA SGML netti juurutamisest. Selle asemel nad leiutasid SGML lihtsustatud variandi, tõsi, lisandatud asjadega, mida SGML loojad ei osanud ette näha - netilingid jpm...
XML - eXtended Markup Language
See on õieti öeldes teatud reeglistik, mille järgi igaüks võiks luua oma märgiste keele. Selle keele reeglistikule tuleb viidata ja netisirvik võiks selle reeglistiku järgi kirja pandud märgiste ja märgiste vahelise sisu järgi kasutajale näidata seda sisu nii, nagu selle keele looja on tahtnud. Praeguseks ei ole XML utoopia päriselt realiseerunud, aga sellest oli kasu. Mõnda aega üritati HTML-ist saada XML reeglitele alluv keel, kus ainult W3C konsortsiumis defineeritud kirjelduste järgi sirvik (browser) näitaks netilehe looja mõtete järgi seda sisu. Alustuseks nõuti, et nagu XML-s, oleksid märgised väikeste tähtedega kirja pandud. Ei ole põhjust selle vastu protesteerida, miks mitte. Kuigi HTML ise lubab ka märgiseid HTML, BODY etc..., pange märgised kirja väikeste tähtedega. Teine nõue oligi märgise lõpetamine. Mõni eriline märgis HTML-s võis olla selline, mida ei pidanud, ja ka HTML-s ei pea, lõpetama. Lõpetage sellest hoolimata oma märgised ära. (Ei maininud, et üks võimalus märgise lõpetamiseks on mõnel puhul ka märgise sees.)
<br/> Siin br märgise lõpetab kohe "suurem märgi" ees olev murrujoon /. Kolmandaks ei tohtinud kirja panna selliseid asju (toon näiteks HTML märgised p ja div. <div>kama <p> kama kaks </div> kama kolm </p> selle asemel peab kirjutama nii <div> kama <p> kama kaks </p> kama kolm </div> Märgised võivad ja ongi üksteise sees, aga lõpetused peavad olema õiges järjestuses, täpsemalt teisipidi, kui neid alustati. Juba need tagasihoidlikud nõuded (ja veel mitmed) ei täitunud ja unistus HTML-st saada XML reeglitele alluv keel, millele võiks lisandada teisi XML keelekesi, ei täitunud.
Sellest hoolimata on suuremad netisirvikud (IE, CHROME, FIREFOX) õppinud XML-st aru saama ja seetõttu võivad nad juba avada mitmesuguseid XML dokumente, peale HTML keeles vormistatud asjade. See segaduste periood, kus HTML -i, versioonist 4.01, enam ei arendatud, ja arendati mingit XML- keeles kirja pandavad netistandardit, kestis peaaegu 10 aastat. Paralleelne grupp (peamiselt suured arvutihiiud) arendasid praktilisemat standardit HTML5 Lõpuks jõuti kompromissini - netis kehtib HTML5 praeguseks ja XML- reeglitele alluvate asjadeni jõutakse ehk ka mingis tulevikus järk järgult. Selleks võiks olla kasu praegu laiutavate pdf-de, doc, docx-de jpt. failiformaatide KAOTAMISEKS. Lihtsalt kõik dokumendid ongi netis XML formaadis (ja miks ka mitte mujal). Kuid rõhutan - see on UTOOPIA. Sellest hoolimata võidakse 20 aasta pärast olla sellele veidi ligemal...

Saladuslik !DOCTYPE

Alustame lõpuks ometi sellest paarirealisest mallist. Kõige saladuslikum rida selles mallis on kahtlemata
<!DOCTYPE html> See ei ole märgis (kui oleks, siis ei oleks õieti tehtud, ei ole lõpetatud) Võite kontrollida - see ei ole absoluutselt vajalik, jätke see ära, lehekülg toimib edasi, kuigi mõni asi võib hakata korrutama, näe, viga sees ... Kuna see on kasutu, on hea selle ümber juttu veeretada ja seda tõesti jätkub kauemaks...
Pärineb see XML standardist, kus selline rida on esimesena alati vajalik, sest XML-i tõlgendav programm peab leidma allpool olevate märgiste kirjelduse, selleks on spetsiaalne fail, tüübiga DTD (mitte DDT!). Äraseletatult
Document Type Description - Dokumendi Tüübi Kirjeldus
Seal peab olema selge jutt kõigi märgiste kohta, mis allolevas dokumendis ette võivad tulla. Lihtsamal juhul võib faili asemele sellesse märgisesse ise kõik tarkuse, mis märgiste kohta öelda, kirja panna...
HTML-ist taheti teha ka head XML-i le alluvat keelt. Kuigi see ei õnnestunud, pidi DOCTYPE sees olema, mis viitas kohusetundlikult W3C kodusaidil olevatele kirjeldustele. Sirvik seda iial ei kasutanud, aga programmeerijad pidid HTML kirjeldustega oma programmis arvestama. Sellejuures ei olnud HTML 4.01 standardis, mis õnneks minevik, neid kirjeldusi mitte üks, vaid mitu. Kõige karmimal variandil ei lastud läbi halbu kodulehekülgi, ingl. keeles "strict" (vähemalt halvasti vormindatud osiseid neist), vähem karmimal juhul lasti vanemad leheküljed läbi, veel tuli seal mõnikord öelda, kas leheküljel on olemas mingid freimid
(võivad nüüdki ette tulla, siis peabki see !DOCTYPE selliseks segaseks asjaks seal jääma aegade lõpuni... aga ärge ise freime kasutage, kasutage iframe , nii on targad öelnud)
või ei ole... ja nii edasi. DOCTYPE kirjeldusi tuli kui seeni ja veel hullemaks ajamiseks võtsid kõik algajad HTML päistest need tuimalt üle, kuna mitte keegi ei olnud võimeline aru saama, milleks see DOCTYPE hea oli. Enamasti kõik toimiski, ainult et lehekülg oli täienenud mittevajaliku spämmiga. Kõige selle kamaga tegi HTML5 standard resoluutse lõpu ja jättis alles rea <!DOCTYPE html> Ka siia võiksite lisada mitmesuguseid täiendusi, aga ärge seda tehke. Näiteks ärge lisage sinna keeleks eesti keelt et - see võiks idee järgi öelda, et HTML kirjeldus on tehtud eesti keeles. EI OLE, on tehtud inglise keeles...
Teie teksti kohta ei ütle ta mitte midagi - keel tuleks lisada soovi korral html märgisesse ja seda ka siis, kui tõesti terve lehekülg on kindlalt eestikeelne. Minu blogi ei ole, on paar inglise keelset teksti ka sees ja seetõttu see ei kõlba. Google üritabki keele kindlaks määrata oma algoritmi põhjal. Ärge seda rida ka ära jätke, seda hakkab siis vaja minema, kui XML dokumendid ka netti tulevad suuremal määral. Üsna tõenäoliselt võivad vanemate kodulehekülgede haldajad mõne pisitäienduse hinnaga varasema !DOCTYPE kama asendada selle lakoonilise reaga, kui muidugi nad ei kasuta neid saladuslikke freime. Loodan, et pääsen neist vähemalt esialgu... Ja kõige lõpuks saate läbi päris ilma selle reata ka vähemalt esialgu. Aga ärge veel seda rida ära jätke.

Kõige kurja juur - "html" märgis
ning "html" järelpõlv.

Ma loodan, et ma pole teid veel meeleheitele ajanud. Jõuame teise rea juurde, esimest ei olnudki vaja.
Ka html märgis on vajalik teoreetikutele ning rohkem arvutile, sest ainuke mõte sellel märgisel on olla kõikide teiste märgiste esiemaks (root element inglise keeles). Nii et see märgis ütleb lõplikult - kõik, mis minu sees, on html dokument. Ja kõik need elemendid minu sees on ka minu järeltulijad.
Minu toodud mallis (ja ka kõigis teistes korralikes html dokumentides omab html 2 last: "head" ja "body". "head" märgiste vahele pannakse dokumendi kohta vajalikud andmed - kõige tähtsam laps on sellel muidugi title, tiitel. Seda kuvatakse sirvikul vastaval "tab-il" selle lehe avamisel.

Head tütreke meta ütleb ära, mis tähemärgisüsteemi tuleks kasutada. See rida peab seal kindlasti olema ja meile sobib utf-8. Enamikele eurooplastele muuseas sobib... Igasuguseid "meta" märgiseid (tütrekesi) võib olla veel, kuid algul see küll oluline pole. Piisab charset märkimisest. Korralikes
HTML dokumentides on vaja aga ka järgmisi lapsi: lapsuke link viitab stiililehele nimega lihtne_stiil.css. Miks ta seda nii keerukalt teeb? Küsige TimBL-lt.
Teine laps script (kus omadust type="text/javascript" ei pruugigi kasutada, src kindlasti peab olema) viitab aga selles html dokumendis kasutatavale programmile nimega lihtne_js.js
Programmeerimise keeleks on javascript, just HTML "elavdamiseks" kasutusele võetud programeerimiskeel. Ei väsi korrutamast: javascriptil ei ole mingit pistmist Java programeerimise keelega (vahest väga kauge mõtteline sugulus, kuid samahästi võib teda nimetada ka Fortrani järeltulijaks)
Vaatame lühidalt üle ka järgmise lapse body järelpõlve.
'Seal midagi muud peale blogi poolt genereeritud spämmi ja ühe pealkirja ei olegi. nii et päris lapsi on 1: h1 päise märgis koos päisega.

Nii et selline see HTML lihtsaima dokumendi struktuur on.

Head märgiste vahele pannakse programmid (ei pea ainult jscript olema, tänapäev saab ka muid asju lisada, näiteks php) ning viited stiililehtedele, mis nagu nimigi ütleb, määrab kujunduse. HTML- enda sees üritage kujundada võimalikult vähe, põhitöö tuleb ära teha css lehtedega. Igasugused dünaamilised efektid peaksid jääma javascript toimetada...

body sisaldab aga sisu - näiteks pealkirja, paragrahvide vahele pandav sisu tuleb siin veel välja mõelda.
Miks aga ma kasutan sellist imelikku geneaoloogide keelt, pannes HTML dokumendi elemente või objekte sugupuusse?
Ma ei ole just suguvõsa uuringute fänn, kuna peamiselt ühe vanaema tõttu on minu sugupuus iga päev mõni sünnipäev toimumas ja postkast seetõttu alati umbes.
Kogu selle asja puussepaneku põhjuseks on arvuti - arvutile meeldib asju uurida, aga ka muuta just sellel moel, vaadeldes kogu html dokumenti kui puud.
Ülalpool toodud jutt peaks veenma, et see on alati võimalik märgiste keele puhul.
Kui kogu HTML dokument niimoodi puusse panna, nimetatakse saadud asja DOM puuks (Document Object Model tree)
 Illustreeriv näide ühest lihtsast DOM puust all kahjuks ei kajasta minu dokumendi malli puud, aga peaks olema selgitusteta arusaadav.

Mis puudutab aga minu sugupuud, siis see ei mahu ära ühegi mõistliku arvuti ekraanile... Meie sugupuus aga leidub isikuid, kellel see aga on ilma mingite probleemidega täielikult peas.

Trips-traps trulli järgmises osas toon ehk välja juba koodi ja hiljem katsume lisada vilesid ka. Üheks partneriks peaks mängule saama arvuti ja vastavalt mängija soovile võiks see olla kas

• a) geniaalne lausidioot, kes teeb alati HALVIMA käigu
• b) juhusliku õnne peale lootev idioot
• c) JUMAL, kes teeb alati õigeima käigu