märts 01, 2015

Jälle see UNIX!



Kõik kordub. Täna umbes 21 aastat tagasi viis saatus mind kokku UNIX operatsioonisüsteemiga ja kirjutasin uhkelt valmist oma esimese KESTA SKRIPTI (shell script). See kukkus kui käokell igal täistunnil vajaliku arvu kordi ning andis töökaaslastele ülikooli raamatukogus märku vajadusest lõunatada või ära minna.
Elu tahtis aga nii, et minust "päris" UNIX süsadminni ei saanud ja edasi toimetasin peaasjalikult W keskkonnas.
Kuna uuel tööl pean paratamatult sukelduma nii LINUXi kui ka C keele hingeellu, leidsin ennast praegu, 2015 umbes samas kohas, kus 1995: kirjutamas shell-i skripte ja süvenemas LINUX-i võimalustesse.
Vahepealsed episoodilised UNIX meiliserveriga "tegelemised" stiilis pane jälle deemon seisma ja siis käivita uuesti ei saa väga tõsiseltvõetavad olla. Isegi kodukooli Linux serveri ülespanek sai usaldatud oskajale ning edaspidine "töö" seisnes sellesse serverisse sisselogimises ja veendumises, et tegelikult kõik asjad käivad.
Vahepeal on UNIX väidetavalt kõvasti, kõvasti arenenud. Sellest on saanud rohkearvulised LINUX-i distrod, tema põhjal toimivad MacOS-d, isegi Android toimib UNIX põhiselt.
Järelikult on tegemist väga hea vundamendiga, sest kõik need süsteemid kannatavad tunduvalt vähem igat sorti turvaaukude käes, kui alternatiiv W näol.
Linux on praegu kui "viirus" aga saavutanud võimu nii väga väikeste süsteemide seas (ka kassaterminalil jookseb Linux ntx.) kui ka hiidserveritel.
Ainukene koht, kus Linux endiselt ei oma võimu, on koduarvutid. Ja peamise põhjusena selle väikses levikus (aga see ei tähenda, et meil ei ole Linuxi fänne, pingviinisaidil leidsin kusagil 2000 kasutaja ringis) on pisut  pikem õppimise kõver.



Esimene probleem, mis vanuse suurenedes järjest süveneb, ongi see meeletult aeglane algus. Ja vanus
ei anna eeliseid, vaid on alati miinus. Nooruses on aju plastiline ja lausa kohandatud igal hetkel vastu võtma kasulikke õpetusi ja neid kiiresti memoriseerima.
Minu õnneks on minul kusagil ajukurdudes see algus tehtud, ometi igatsetud kiirenduse faasi ma ei ole hoolimata kulutatud 2 puhkepäevast jõudnud. Aga olen just (raske) tõusu alguses ja täheldan siin sama probleemi LINUX-i / UNIX-iga, mis oli üleval ka 20 aastat tagasi. 

On olemas väga palju juttu, ja sellest üsna palju on väidetavalt alustajatele. Tegelikult see jutt ei ole alustajatele. See on VALE. Alustaja peab olema valmis väga otsustavalt lahkuma lehekülgedelt, kus tema tasemega ei  ole arvestatud või tundmatuid mõisteid ignoreerima.

Kõige ilmekamaks näiteks oleksid ehk man leheküljed, kus isegi lihtsaima käsu seletus võib olla lehekülgi hõlmav krüptiline tekst. Iga lihtsa asja jaoks peab olema kiire tee lihtsa selgituse jaoks. 
Lahkuda teil aga man leheküljelt ei ole kuhugi - võtke sealt see, millest aru saate ja ignoreerige kõike, mida veel ei mõista. Ehk ei tulegi kunagi mõista - Linuxis on miljoneid ridu koode ja tuhandeid võimalusi, millest enamikku ei tule teil iial tarvitada...

Teine, kahjuks väga häiriv näide: "tldp" - The Linux Documentation Project" - kirja järgi just see mida vaja, aga kahjuks mitte päris see, mida ikkagi on vaja - 
paljud asjad seal siiski ei ole päris algajale, kuigi koostajad väidavad nii. 

Ja kõige vähem tasub uskuda igasuguste 5 minuti sissejuhatuste lubadusi. Isegi kõige suurem ajugeenius vaevalt, et saab 5 minuti jooksul midagi selgeks sellisest soliidsest ja vanast süsteemist nimega UNIX. 
See ei ole nii lihtne.
Ja see ei ole ka nii keeruline.
Juba 20 aastat tagasi võlus mind Unixi juures selle süsteemi loogilisus, mis teeb keerulised asjad lihtsaks. 
Ja lõpuks see kõik ei ole vajalik neile inimestele, kes tahavad Linuxist teha oma töölaua ja mitte midagi muud. Teil on tõenäoliselt vaja kulutada veidi rohkem aega, kui Mac kasutajal (kes ei peagi õieti üldse midagi õppima), kuid pääsete vahest mõnel juhul kergemalt, kui W kasutaja. Nimelt Windowsi väidetav lihtsus tuleneb lihtsalt sellest, et see süsteem  on domineeriv, nagu inglise keel maailmas ja teil tõenäoliselt ei ole võimalust olnud sellest kõrvale vingerdada - midagi te teate isegi siis, kui väidate olevat ennast kõige suurem põmmpea W süsteemide valdkonnas …
Ja ometi on just neile kasutajatel kõigepealt vaja valmis kirjutada Linuxi juppidest lihtsad ja selged jutud, kuidas ühte või teist asja Linuxis toimetada, just nimelt akendes toimetada, mitte käsureal.
Mulle tundub endiselt, et seda tüüpi inimeste jaoks vajaminevad abijutud on sageli puudu.

Aga tuleme tagasi nende inimeste juurde, kes ehk ka alles alustavad UNIX-i / Linuxiga, aga  soovivad pisut kaugemale jõuda. 
Nende isikute jaoks oleks esimeseks asjaks tõenäoliselt ikkagi UNIX/LINUX vundament selgeks saada, mis tähendab enamike süsteemihaldamiste tegemist käsurealt ja skriptide kaudu.
Vidinad vahest tuleksid peale nagu preemiaks.
Võib üsna kindel olla, et kompuutrialase hariduse omandamise puhul ei ole LINUX-ist pääsu niikuinii. See on ka loomulik, ajalooline algus programmeerimisele, sest sügavam LINUX-i tundmine tähendab ka C keele tundmist, mis kergedab C++ üleminekut. Nii et UNIX on professionaaliks pürgijale enamasti vältimatu. Operatsioonisüsteemi ei saa ju uurida ilma lähtekoodile ligi pääsemata, kommertisaalsed süsteemid seda aga ei võimalda 
Kes aga ei taha küll saada profiks, aga huvitub arvutitest sügavamalt, neile on jälle Linux võimalus asjad päris pulkadeni ise selgeks saada. 
Nii et päris palju häid punkte ootab õpikõvera mäkketõusu läbinut.

Lugemisvara:

Nüüd aga esimene mäkketõusu oluline punkt: mis jutust / raamatust alustada.
TLDP peal toodud Machtelt Garrelsi 
Introduction to Linux - A Hands on Guide ei ole väga paha, aga sageli tuleb mujalt lisa otsida ning mõnikord viidatakse juba etteruttavalt asjadele, millega kasutaja ei pruugi kursis olla. 
Eestikeelne jutt Linux-ist on ka saadaval - Kikas ja Linux-i otsisõna viib lingini
http://www.kakupesa.net/pingviiniaabits/pingviiniaabits_CC.pdf
selle aabitsa probleem (ehk) on aastaarv ja kuna siin käsitletakse just GUI (graafilise liidese) asju, siis need vist on jõudnud vahepeal teha läbi üsna suure evolutsiooni. 


Mina aga jõudsin vaimustuda bashi käsitlevast raamatust, mida saaab lugeda (osaliselt) netisaidil
Seni ettejäänutest parim. Loetav, arusaadav, loogiline ja selle läbilugemise järel loodetavasti teate, mis asi on Linuxi käsurida ja oskate seal midagi teha.
Edasistele huvilistele aga soovitaks kohe TLDP peal toodud 
Advanced Bash-Scripting Guide uurimist.
ning ilma pikema jututa asuda näiteks sellise raamatu kallale:
http://linux-training.be/files/books/LinuxAdm.pdf
Ja koos kindlasti mingi toimiva linuxi-ga (vt. allpool lihtsaimat viisi selleks).
Sellega lõpetan, jutt ei olnud mõeldud mingi ülevaatena, vaid visandina sellest, kuhu olen Linuxi taaskasutusega jõudnud. Äkki on kellelgi sellest veidi abi (eriti soovitan linuxcommand.org, kui olete algaja skriptija). 
Kui on omapoolseid linke - palun, lisage ja kommenteerige. 
PS! Unustasin lisada, et praktiliselt vist kõige mugavam viis Linuxi tundmaõppimisel, kui ei ole just paadunud adept, kes kohe üldse midagi muud peale Linuxi oma elus ei suuda taluda,  on W sisse Vboxi loomine ja sinna siis erinevate distrode installeerimine. Mina proovin praegu Debiani, esmamulje on positiivne, tarkvara pealeladumine üle võrgu apt-get -ga on väga hea leiutis ja nii edasi minnes võib linuxi teha suupäraseks igale kasutajale, kellel on nüüd ka valik OS lihtsalt peale installeerida ja ütleme poolepäevase õpikõveraga kõik vajalik selgeks saada…
Ma arvan, et siin on peidus murdepunkti võti Linuxi veel laiemaks levikuks:  Linux võiks olla ka OS, mida ei peagi uurima ja tundma õppima tema kasutamiseks. Lihtsalt istud arvuti taha ja paned asjad tööle.
Kes aga süveneda soovib, lasku käia. 
Linuxi spetsialistide kiituseks tuleb öelda, et need inimesed, kes on Linuxiga tegelenud, teavad tavaliselt oma masina hingeelu paremini, kui Windows haldurid. Põhjus aga on mitte ainult selles, et W inimesed ei viitsi - W tahab iga liigutuse eest raha saada ja koolitused ei ole mingi erand ja maksavad päris palju.
….
Mõni aeg hiljem, täna siis 21.03.2015 olen saanud natuke targemaks õppimiskõveral ja loopisin välja mõned asjad, mis enam nii toredad ei olnud ja lisasin mõned asjad, millest tundub, et saab abi.
Kui saan kokku natukene toekamaid linke, mis ehk viivad edasi, lisan neid tasapisi siia ja kutsun kõiki kommenteerima ja lisama omi asju, mis aitavad LINUX-i uurimisel. 
Need kaks linki, alustajale esimene ja edasijõudnule 2. on tõesti head ja konkreetsed jutud.

Tõin need nüüd rasvaselt välja.