Java kirbe kohvi

2016 aasta teise poole ühe osa pean maha kandma - tuleb tunnistada oma eepilist põrumist.
Kes seda viginat on jälginud, kirjeldasin kriisieelset olukorda ühes postituses ja kõik taandub ajale ja rahale.
Ette sai võetud rohkem, kui lubab aeg, raha ja ka 3-ndad faktorid - lihtne vanus. Kui ülikooli kursuste valikus on ette nähtud mingid eeldusained, siis minu puhul ei ole valikut - neid peab perfektselt teadma, sest edasi aega jälle ei ole ja ei tule. Üks eeldusaine, mis nüüd targemana oleks pidanud olema FP asemel, oleks olnud seesama Java kohvi lürpimine.
Kirsina tordil sain teada, et mul on aega siiski võtta ühest puhkuse reservist, aga liiga hilja - piisava fanatismi olemasolul ehk isegi mitte - ühesõnaga, AA jääb ootama teatud eelduste täidetust järgmise aastani ja siis enam taganeda ei ole kuhugi - selja taga on Emajõgi!
Kasud siiski olid sees, sain paar praksi kuidagi pusitud mulle tundmatus keskkonnas, FP-s esimese poole kuidagi kuidagi maha (Haskell, millega saan kohati eputada oma kogenumate kolleegide ees, eriti vahva ülletusena tuli koolivenna ütlus - esimest korda kuulen seda nimetust, 30 aastase progeja staazhiga tegelane).
AA on üldse väga tähtis kursus ja see tuleks igal progejal kasvõi põlve otsas ja iseõppijana ära teha.
Ja sisemine veendumus ütleb, et kõik need raamistike ja keelte paabelid selle kõrval ei ole nii tähtsad.
Tsiteerin A.P-d loengust: kui te ei oska puudega midagi teha, siis ei oska te üldse mitte kui midagi.
Ja mingiAVL puuni ma isegi oma InteliJ IDEA prakis peaaegu jõudsin. Siis sai jaks otsa /laiskus võitu / põhitöö võttis oma ... kaugõppija leiab alati põhjuse ...
Võtan praegu tulnud aega siis selle lünga täitmiseks ja pusin Javat edasi. Äkki veab ja istutatakse tööl ka mingid jar failid kusagilt selga, siis tean karta.
Mured tunduvad üldiselt Javaga olema samad, mis iga sarnase teise asjaga (C siis näitena). Algul on murdu asju, mis seletavad, mis asi on protsessor, muutuja ja tsükkel. Java puhul on see täiesti krooniline ja sobib hästi esmakursuslasele, hiljem juba mitte nii hästi. Ilmatu aeg kulub selle spämmi keskelt filtreerimisele. Kõrgema taseme raamatud jälle ei pea oluliseks mitmeid asju isegi mitte mainida, nii võib jääda iseõppimise tulem lünklikuks...
Seejärel uputatakse õppur üle IDE loendumatute võimalustega, milledest ehk IntelliJ IDEA ei tundunud olevat näiteks mitte paha variant. Võrrelduna näiteks Eclipsega, mis mulle kuidagi ei ole sobinud. Aga maitse üle ma siin ei vaidle. Eclipse võib mõnele väga meeldida ja väga OK olla.
Lõpuks on mingi lootus Java EE -ga tutvust teha, aga see sõltub reaalsete projektide olemasolust, niisama ei ole ka mõtet harjutleda. JavaScriptiga alustamisest saadik kusagil 3 aastat tagasi olen harjutusväljakuna kaasa tassinud mingite mängude progemise algeid. C -s olen saanud asja juba Sudoku mänguni, ühitades hobi õppimisega. Javascriptis skriptisin ära trips traps trulli ja mida juba oled teinud, siis ei pea jalgratast leiutama. Jutud koodi ühesest portimisest tõenäoliselt kõik põruvad.
Sudoku teeb intrigeerivaks DLX algoritm (Dancing Links, millega saab ka muud huvitavat teha).
Üldse kõik AA (Algoritmid ja andmestruktuurid) tuntud asjad peaksid sobima harjutusülesannetena (tavaline zippimine ntx). Aga nagu meie Igor Mang prohvetlikult ennustas, Kuke aasta häda, mille käes juba nüüd vaevlen, on hiidprojektide ettevõtmine ja nende pidulik põrumine. Ainuke lootus ehk on see, et olen õppimisvõimeline ja realistlikum oma plaanide tegemisel.