Enne uut Kolumbust

Millega võiksime võrrelda meie olukorda praegu, enne hüpoteetilist posthumanistlikku pööret?
Ajalooliselt on meie seisundil kaks kattuvuspunkti: varane, Vergiliuse aegne, demokraatia hääbumise ja imperaatorite tõusu ajastu ning hilisem, ideatsioonilise vaate hääbumise, materialistliku tõusu, uue ekspansiooni aeg kusagil enne Kolumbust, enne 1492. Kusagil Itaalia renessansi tärkamise ja küpsemise paiku. Kusagil siis, kui Hispaaniast aeti minema maurid ja nende liitlased juudid said seeläbi kannatada.
Kusagil sellal, kui neist paljud pidid otsima uut kodumaad, paljud kaotasid elu ja varanduse, paljud kaotasid palju vara ja paljud transformeerusid kristlasteks ...
Sotsiaalses plaanis on Vigne sekt üks neist Kolumbuslikest unistajatest ja unistus on samalaadne:
jõudmine Tõotatud Maale. Uus ekspansioon ja laienemine.
Selle ekspansiooni juhtlaevadeks on tehnoloogiline tõusu juhtivad harud, juhtpurjekaks Moore seadusele alluvatel arvutitel toimivad Üldise Tehisintellekti juhtprogrammid (AI-st otsustavalt eristunud haru, ingliskeelse lühendiga AGI, Artificial General Intelligence)
Nagu Kolumbuski on Vigne, Kurzweil, eriti aga AGI juhtteadlane, TEGELIK TÜÜRIMEES Ben Goertzel j.t. selle suuna prohvetid lootusetud utopistid. Neid on lihtne välja naerda.
Nagu Kolumbuski ei osanud Maakera ümbermõõtu õieti arvutada, aga oleks juba tollal võinud seda kergesti mõne õpetlase käest järgi küsida, ei oska Kurzweil j.t. arvatavasti oma eksponente vääriliselt hinnata ning ei suuda näha nendele eksponentidele jõudsalt vastukasvavaid pidurdusliikmeid, mis selle eksponendi peatselt mahendavad pehmemaks üleminekukõveraks (kui üldse üleminek võimalikuks osutub).
Kuid põhilises oli Kolumbusel ometi õigus: Maakera on ümmargune ja Indiasse oleks nii jõutudki.
Ka Kurzweilil ja Vignel on põhilises õigus: arvutite võimsus kasvab ja kasvab nende abil teostavate vaimsete operatsioonide hulk. Ühel hetkel ületatakse raja ja ring saab täis: meie loodud arvutifrankensteinil on aru enam kui meil.
Selle toestuseks ja teostuseks lammutavad neuroloogid varem või hiljem selgeks selle skeemi, kuidas aju kokku pandud on ja millises vormis on andmed ajus kodeerunud.
Varem või hiljem hakkab kognitiivsete protsesside modelleerimise abiga arvutiaju tegevus hästi vastama inimaju tegevusele või seda ületama.
Varem või hiljem osatakse ka inimajule leida võimendusi, esialgu kasvõi lihtsalt neuronite juurdekasvatamise läbi.
Kõik see kokku ongi posthumanismi alus.
Kolumbusel oli ka sümboolses mõttes õigus: ta plaanitses teha tiiru ümber Maakera ning jõuda peaaegu algusesse tagasi. Tema plaanitsetu ning realiseerunu vahe oli selles, et tiiru teha ta ei jõudnud, kuid Ameerikast tagasipeegelduv ikkagi pööras segi kogu Euroopa tollase elukorralduse.
Ka Vigne planeerib sama: jõuda tagasi inimese olemuseni ja see segi pöörata.
Nagu Kolumbus ei jõudnud oma tegude täie hindamiseni, ei jõua selleni kunagi ka AGI prohvetid. Nende fantaasiatel ja ka praktilisel teostusel puudub täielikult sotsiaalne dimensioon.
Kahjuks meil ei ole vahepuhvrit mingite vanade asteekide ja maiade näol kusagilt võtta.
Konkistadooride rünne on suunatud meie eneste vastu.
Avantüristidest konkistadoorid meie keskel meie eneste vastu.
Kui meil on vastu panna samad relvad, nagu neil, on võitlus ja ellujäämine võimalik.
Kui ei, kui ühtedel on need eelised olemas ja teised õpivad neid kasutama liiga hilja, ootavad ees armutud hädad.
Vahepuhvriteks võiksid olla teel leitavad uued tõkked. Mingis mõttes oleks hea teelt leida küllalt ohutu, aga rikas "Tõotatud Maa" kaudses mõttes, mis neelaks hea hulga aega ja energiat oma uute omaduste ja varade avastamise läbi.
See võiks olla näiteks naabeplaneet Mars, isegi Kuu, energiaprobleemi positiivne lahendus ja palju muud, mis kaasneb tavalise AI rakendustega.
Et lugejat mitte liialt segadusse ajada, siis teeme siin AI asja lühidalt selgeks:
AI, Artificial Intelligence, Tehisintellekti mõiste oli oma olemuselt algselt suunatud üldise, inimmõistusele vastava võimekusega tehisaju loomisele. Paljudel erinevatel põhjustel, mille hulgas näiteks võiks loetleda sõjalise vastasseisu lõdvendumist, seejärel esialgse ultraoptimismi põhjendamatust jpm... ei olnud AI selle algsel kujul enam tõsiseltvõetav kusagil alates 1970.
See tagasilöök kajastus mitmel viisil, kasvõi selles, et AI-le ei antud korralikke arvuteidki oma unistuste testimiseks. AI laboratooriumide arvutid ei olnud kunagi kõige suurrema võimaliku võimsusega, vaid alati sellestj järk-kaks allpool.
AI-st praktilisemad mingile väga konkreetsele asjale spetsialiseerunud programmid aga vahepeal siiski evolveerusid ja selle kulminatsiooniks sai 1997 toimunud troonivahetus males.
Tänaseks on AI praktiliselt nivelleerunud oma peavooluna vaid väga spetsiifiliste abivahendite loomisele inimese toestuseks.
See suund on vahepeal saavutanud suurt edu, umbes nagu Vahemeremaade laevandus oli enne Kolumbust väga kasulik asi (Veneetsia tõusu alus, mis hävines koos Ameerika avastamisega).
Näitena võiksin tuua google, mis on hirmuäratavalt võimas ja kasulik abivahend igasuguse intellektuaalse tegevuse korral....
AGI, Artificial General Intelligence on sellest nüüdseks eraldunud haru, mis püüab inimest edasi modelleerida arvuti abiga ja Ben Goertzel selle prohvet (on ka teisi ja Goertzel erinevalt Sai Babast ei pretendeeri jumaluse staatusele).
See asjalolu, et AGI-l peaaegu puuduvad vahendid oma ideede elluviimiseks, tundub esialgu veidi masendavana. Nagu Kolumbuse ajajärgulgi annab see meile vajaliku hingetõmbepausi.
Ka enne Kolumbuse teeleminekut pidi kõvasti jõudu koguma kohalik laevandus ja kaubandus. Kogu mõtteviis vajas ergastust, mille väljenduseks oli Itaalia renessanss.
Kuid AGI on täiesti olemaas, novamente.net -s käib tõsine töö inimese modelleerimisel ja tema 1 aasta vanuse esindajaga võrreldava võimekuse saavutamisel.
Kui nüüd skeptikud julgevad selle peale muiata, siis võrdluseks male ajaloost: ka 1970 ajas suurmeistreid malearvutite võimekus vaid muigama. See hoiak muutus peagi.
Praegu on laevad siiski kodusadamast mitte eriti kaugel.
Eeldan, et varsti jõutakse Ameerikani teatud "puhvri", hingetõmbepausi võimaldamise mõttes.
Võimalik, et enne seda või sellel ajal ressursikriisi, suure sõja, võimuinstitutsioonide kuritarvituste ja muude hullude asjade koosmõjul üleüldse areng peatub ja saame tegelikult puhta ideatsioonilise ülemineku, millele järgneb vahest alles 100 - 200 aasta järel uus tõus. Võimalik, et ei järgne üldse midagi.
See on võimalik, kuid on võimalik ka positiivsem areng, kus uute arengute avanemine vanu institutsioone puhastab, usulõhede ja reformeerimiste teel uuendab. See ei saa ka kuidagi valutu või ohutu olema - ususõjad ühes või teises vormis on vältimatud.
Üheks ususõja objektiks saab olema teadus. Vana, "püha", "katoliiklik" teadus vajab reforme. Ei pea olema Lutheri võimetega, et näha, et teadusintsitutsioon vajab puhastusi.
Kõrgteadlased, tippeksperdid on nõus raha eest andma indulgentsi ükskõik millisele kuritarvitusele, musta valgeks rääkima, ajalugu ümber kirjutama, ravimifirmade lobikampaaniates osalema ... näiteid on küllaltki palju.
Ning ka Jan Husid on juba olemas. Olgu see siis mõne oritöölaagri olemuse tegeliku selgitaja, mõne tehnoloogilise mulli lammutaja, mõne uuema vaateviisi eest võitleja - juba põlevad õigluse ja teaduslikkuse eest seismise tuleriidad.
Lolle, tött öelda jagub mõlemale poolele üleliiagi...
Esimene konkista peetakse maha kusagil poolel teel inimmõistust ületava AGI loomisel.
Esialgu tehisaju midagi suurt nagu ei oskagi, aga sellestki on rohkem kui küll, et tööta jätta miljonid postiljonid, autojuhid, kokad, hamburgerimüüjad ja muud lihttöö tegijad.
Sellele lisandub ilmselt üsna halastamatu võitlus au eest esimesena hakata võimendama inimaju. Kõige iseloomulikumad ja ägedamad löömingud saavad toimuma esimese 5 palli lisaIQ eest.
Ma ei usu, et USA (Hiina?) ravimifirma, kes leiutab mingid tabletid või süstid või tehnoloogia aju parandamiseks, läheks altruistlikult tablette jagama kusagile Aafrika nälgivasse slummi. Et päästa inimesi Alzheimeri, siis Parkinsoni küüsist, siis lihtsalt selleks, et tõsta puuetega inimese toimetulekuvõimalusi, seejärel aga lihtsalt selleks, et saada oma töölised võimeliseks robotitekarja juhatama, küsitakse väga suurt raha, mida enamusel lihtlabaselt ei ole.
Kõik on väga tore, aga see maksab pööraselt. Iga protsessi osaline tahab biokullast oma osa saada.
Selle esimese vapustuse üleelamise järel algavad uued ressursilahingud: kellele kuulub au esimene veidigi mõtleva google loomiseks, tehisoraakli arendamiseks...
Igasuguste kullajahtide palavikus tõenäoliselt kusagil 2030 ununevad Vigne prohvetlused hoopiski.
Vaid väike grupp utopiste jätkab nagistamist AGI edasiarendamise kallal, et mõnda ebatäiust kohendada.
Ning ühel hetkel, Vaikne Ookean läbitud, leiame enese keskel möllamas järgmise konkista misjonärid: tõelise tehisintellekti misjonärid, sõltumata sellest, et Vigne hüpotees töötava inimaju loomise võimalikkusest on vahepeal välja naerdud.
See aeg saab ilmselt olema 50-60 aasta tagune ja seetõttu ma väga ei muretse selle üle. Lõppude lõpuks "apres nous le deluge...", nagu ütles Pompadour Louis XV-le ( "Pärast meid tulgu või veeuputus")...
Ma loodan, et minule tarvilikud tabletid on mul öökapil olemas ja ma suudan nende abil selle vaimuhullumaja märke jälgida vahest isegi tõhusamalt, kui nüüd.

Kõik mis algab hästi, lõpeb halvasti, ütleb Murphy.

Perspektiiv luua inimajust võimekam aju ja parandada seeläbi inimkonda ei tohiks olla tegelikult hirmutav.
Ometi ta on seda ning just inimese praeguse seisundi tõttu on tulemused äärmiselt määramatud või koguni apokalüptilised.
Tasakaalustatud inimesi meie planeedil väga palju leida ei ole ning veel vähem on seetõttu lootust selle protsessi sotsiaalsete järelmite tasakaalustatud juhtimiseks.
Utopistid ise selle probleemiga ei tegele peaaegu üldse. Ka Kolumbust ei huvitanud, mis tema India avastusest kogu Euroopale võiks juhtuda. Ta ise arvas, et saab jõukaks ja rikkaks.
Tegelikult sai ta endale vaid süüfilise, millest hiljem arenes välja vaimunõtrus.
Ainukene, mida ma oskan soovitada konkista misjonäride eest pääsmiseks - võtke ette ja hüpake nendega samasse paati. Uurige välja, mida nad teevad.
Lugege, mida leiate biotehnoloogiast, nanotehnoloogiast ja tehisintellektist. Kaitske mõni teaduskraad. Vahest aitab see teid oleste olelusvõitluses ellu jääda.

Singulaarsuse kosmilistest aspektidest:

Üks probleem, mis hakkas kunagi vaevama Fermit, seisneb selles, et meiesugustele pole kosmoses ikkagi midagi või kedagi vastu kajamas.
Ükskõik mis poole sättida oma teleskoop, ei paista sealt meie jaoks mõistuslikke signaale tulevat.
Kunagi peeti mõistuse tegevuse tulemiks pulsarite pöörlemisel tekkivad perioodilist raadiosageduslikku signaali.
Praegu on üsna salapärased aeg ajalt Universumi avarustes tekkivad gamma kiirguse pahvakad, mis oleksid surmavad, kui oleksid jõudnud meieni kusagilt lähedalt.
On arvatud, et need peaksid olema kaks liituvat neutrontähte, mis mustaks auguks muundununa sellist steriliseerivat signaali levitab.
Aga ülejäänud osas on vaikus.
Ajalooliselt võiksime kunagisi külaskäike oma planeedile kindlaks määrata kaudsel teel. On märke sellest, nagu näiteks kultuspunktide erakordse täpsusega paiknev võrgustik Kreekas ja Egiptuses.
On leitud mingi imelik riistapuu Vahemere põhjast, millesarnast kreeklased kuidagi vähemalt meieni jõudnud teadmiskatkete põhjal nende teadmisest kuidagi ei saanud valmis meisterdada.
On Cheopsi püramiid, mille püstitamise ilmvõimatus algeliste vahenditega torkab silma peast välja.
On spekulatiivne teooria dogonite uskumistest kusagil Aafrika keskel (millele nüüd kinnitust leida kogu selle pärimuse tõenäolise hävinemise tõttu ei ole vist võimalik).
On palju hajusaid vaatlusi kusagil ringitiirutavatest identifitseerimata objektidest, millest enamike käitumismotiivid on aga banaalsuseni lamedad, et olla tõsiseltvõetavad.
Kuid see kõik isegi tõelevastavuse korral on liialt hajus ja eraldiseisev, suure mosaiigi paar üksikut fragmenti. See mosaiik tuleks alles kokku panna.
Miks meil seda teha ei õnnestu? Miks ei õnnestu välistsivilisatsioonide elust koguda tõendeid sama järjekindlalt, nagu oleme hakkama saanud igas evolutsioonijärgus olevate galaktikatega, Universumi kärgstruktuuriga, kõikvõimalike muude eluta objektidega...?
Vigne spekulatsioon, millele igapäevane elu siiski iga aasta osalist kinnitust toob, lisab siia ühe samasuguse mõistatusliku apekti:
Kui need tsivilisatsioonid ületasid täpselt samal moel singulaarsusläeve, nagu meie praegu siin, siis see aeg, mil nad on vaadeldavad meile mõistetavate vahendite abiga, on ülilühike, maksimaalselt mõni sajand.
Üks miljonist tsivilisatsioonist on järelikult meile vaadeldav mingi supernoovalaadse signaalina, mis mõne sajandi jooksul tekib ja siis äkki kaob.
Ülejäänud on kas hävinenud ülemineku käigus või suubunud meile absoluutselt mõistetamatutesse dimensioonidesse, kasutades suhtluseks-leviks vahendeid-välju, mis meie jaoks on nähtamatud.
Kas pole see väljakutse 21. sajandi füüsikale? Kas pole liialt lihtsameelne eeldada, et edaspidi enam mõistlikke väljasid avastada pole võimalik?
Peaks leiduma ka lihtsamaid interpretatsioone kosmilisele vaikusele:
Võib-olla oleme ühed esimesed selles galaktikas või koguni Universumis?
See paneb meile erilise vastutuse kõige osas, mida praegu teeme.
Kui meie saatuseks juba on luua jumal, peab see olema heatahtlik, mitte vanatestamentliku surma ja hävingu kuulutaja.