Ärge sõitke Elevandiluurannikule!

Kunagi vaatasin ma heldimusega maailma maade lippe ja vappe Eesti Nõukogude Entsüklopeediast ja ÜRO raamatust. Elevandiluurannik nendest omas kõige põnevamat nime ja vappi. Lipp oli aga igav.

Sellele maale oleksin tahtnud kunagi kindlasti sõita ja vaadata, mis seal toimub, kes seal elavad ja miks sellele maale nii ilus nimi on pandud.

Vahepeal nimetati vandlirannik ümber cote d ivoire-ks, kot divuaar, mis selle maa attraktiivsust prantsuse keelt mitte valdajatele kõvasti vähemaks muutis.

Seetõttu otsustati seda ivuaari maad jälle nimetada elevandiluurannikuks edasi ja see kindlasti on tõstnud sinna lendajate turistide ja muidu sinna kanti sekeldajate arvu taevani. Millega muidu seletada meie välisministeeriumi hoiatust sinna täna mitte minna!

Vähemalt üks ministeerium on millestki võimeline ka õppust võtma!

Kui nüüd jagataks ka soovitusi positiivsemas suunas – kuhu kindlasti tuleks minna, võiksime Paeti poistele kindlasti hindeks panna 5 mõne väikse miinusega…

Maanteametilt kisu infot kasvõi tangidega välja, kuidas järjekordsete Padaorgude ja muude sääraste eksootiliste küladega lood on, et kas tasub sinna kellelegi sünnipäevaks külla minna või mitte.

Aga välisministeeriumi infovood on ilusti paigas. Selge. Täna ma igatahes jätsin planeeritud lennu kot divuaarile tegemata, sest oma särk pidi ikka ihule ligemal olema. Las jääda see pensionipõlve, siis niikuinii oma ajaga midagi muud teha ei ole, kui igasuguseid vandlirannikuid pidi sõita ja vaadata, mis rahvas ikka elab seal. Senini piirdun teadmisega, et sealsed elanikud oskavad pärist hästi jalgpalli mängida ja vist meie poistele teevad ikka veel ära….

Mis seal täpsemalt praegu käis, sellesse polnud mul kahjuks aega süveneda, aga küllap teised ühiskonna ja poliitika listi osalised ehk kirjutavad sellest ka lähemalt.

Äkki neil seal ei ole veel piisavalt demokraatiat?