mai 17, 2007

Pavlovi koerte maa


Ma ei mõista sageli naisi ja nende valikuraskusi ostukeskustes või sööklajärjekorras. Seisan ja mõtlen, mida need vene neiud seal õige valivad:suppe on üks - rassolnik. Mingi kapsahautis ka veel ,veel midagi. Aga valida on vaja ja põhjalikult ...Minu valikuraskused sööklajärjekorras on olematud.
Aga nad algavad blogis sellest, et tean, et osaledes ühisköögilöömingus Kati ja Masha vahel saan paratamatult ka ise panniga pihta.
Nii et kas osaleda või mitte?
Niisiis ebamugavustunne kõigepealt.
Teiseks tahaksin näha oma tegevuses mõningat mõtet.
Diagnoosisin maikuu 2007 olekuks sarnase sõja alguse psühhoosi, mis käis suuremas mastaabis kogu Euroopas 1914 sügisel. Diagnoos osutus üsna täpseks. Kogu Eestit on suures osas haaranud sõjapsühhoos: nii vene kogukonda, kui ka Eesti kogukonda, vähemalt väga suurt osa sellest. Rahumeelseid hääli ei ole ehk nii vähe, kuid nad ei pea ehk vajalikuks sellesama ebamugavustunde pärast sõna võtta.Seda tunnetades, arvatavasti oma ebakindlustundest, on väga kerge saada näiteks allkirju näiteks Savisaare vastu. Või veel kellegi vastu, kes natukenegimõistusele tulekule üles kutsub.
Äärmused on okupeerinud praegu võitlusareeni, milleks on Eesti ja Vene meedia, seejärel osaliselt ka välismaa meedia mõned nurgakesed.Nad püüavad küll muljet jätta, et see ühisköögisõda on suurema tähendusega ja peaaegu et maailmaajalooline. Seda see siiski veel ei ole ja annaks jumal,et ka ei saaks.
Sest nii nad ju tapsidki meie Ferdinandi.
Tingituna ametist (töötan kohakaaslasena postiljoniametis) ma siiski tean, et on oluline vahe, kas kirjutan mina Masha ja Kati ühisköögiprobleemidest, kutsudes üles rahvast relvile ja saan oma lugejatest ehk mõne ka mausrit haarama, või kirjutab vihkamiselaule ja üleskutseid mõni kirjaneitsi Delfis, kus tal on lugejaid kümneid tuhandeid, järelikult mausrihaarajaid ka tuhandeid... Vahe on vähemalt 100 kordne, kui ehk enamgi.
Vihkamislaule nii 1-5 võiks ehk kuidagi välja kannatada? Aga kui varsti juba terve kuu jagu ja arvatavasti kuni hapukurgihooaja lõpuni selline generatsioon edasi kestab, on tegemist väga tõsise patoloogiaga ja seda peaks püüdma ravida.
Ma olen võtnud teadmiseks, et meedia tasandil on see võimatu. Kahjuks.
Järelikult on ainukeseks mõeldavaks variandiks püüda levitada hoiatusi - sekeldaja on volitatud hoiatama: eesti meedia lugemine mõjub teie vaimsele tervisele halvasti.
Ärge lugege, ärge kuulake. Sekeldaja ilmselt peab hoiatama katku haaratud suure osa elanikkonna eest, nii vene kui eestimeelsete seast: ka nendega lävimine praegusel hetkel on ohtlik. Võid saada suure annuse nakkust.
Niisiis, kui on veel neid, kes kuulevad:ärge teie veel kirjutage vihkamislaule. Las kirjaneitsid kirjutavad. Las kirjatsurad kangutavad viha endast ja meeletutest välja.
Teie aga ärge veel kirjutage.
Nagu Murphy: ärge veel optimiseerige.
Kuid peale hoiatamiste peaks püüdma natukene ka ravida neid neuroosist-psühhoosist haaratuid isikuid.
Siin jään mina hätta, nagu jäid hätta ka 1914 kõik tervele mõistusele kutsuvad hääled. Massipsühhoosist haaratud inimhulk on absoluutselt allumatu mistahes teraapiale, kui välja jätta veel hullem psühhoos, mis vana kõrvaldaks.
Jääb loota, et piss peast läheks tagasi põide ja väljuks sealt võimalikult pea.
Jääb loota, et suuremaid psühhoose, kui see, mis toimus, enam ei tule.
Kuid peab teadma: meie seas kõnnib ringi vähemalt 10% ulatuses isikuid, kes on võimelised kirjutama alla vihkamisüleskutsetele.
Just see asjaolu teeb väga murelikuks. Kui oli aeg kirjutada alla üleskutsetele mitte lammutada Sakalat, üles tõsta Estonia, uurida selle laeva lugu, siis kirjutasid ka väga paljud, s.h. mina neile üleskutsetele alla. Nendel üleskutsetel oli olemas selge sisu ja eesmärk.
Näiteks selline: Ehitada valmis korralik Tartu-Tallinna maantee.
Kuid see üleskutse, mis ennast enneolematuna reklaamib, sisaldab vaid kahte sõna tegelikult (kui ülearune sõnnik välja taandada).
Ma vihkan.
Kusjuures vihkamise objekt on hetkel meie kaaskodanik ja järelikult la nende toetajad, neid on 1/4 rahvastikust.1/10 rahvastikust arvab, et teise poolega võiks käituda vägivaldselt, nende õigusi mõtlemisele ja tegutsemisele piirata.(ja mitte kriminaalõiguslikel alustel, vaid puht emotsionaalselt.
S ei teinud ju midagi ....see on tema suurim süü.)
See objekt võib muutuda. Panniga võib saada mööda pead igaüks, kes sõgedale ette juhtub.Mõni vihastab ja võtab kirvegi. Me teame oma naabrite temperamenti ju ometi, teame!
Selliste löömade puhul oleks väga lihtne reegel: kindlalt, aga tasakaalukalt lahutada kaklejad. Panna nad eraldi kongidesse elu üle järele mõtlema. Tagada kord ja käituda selle juures tsiviliseeritult, mitte peksta süütuid, mitte laiutada kumminuiadega, vaid käituda Euroopa tsiviliseeritud riigile kohaselt. Näiteks oleks soovitus edaspid mitte nabida kinni süütuid sakslasi, mitte peksta läbi vanureid (üks neist oli 65 aastane), mitte lasta võimutseda omavolil. Sotsdemmidel oleks oma ministrile ehk selles suunas ühte koma teist ette heita?
Meediamogulit omakorda võiksid järele mõelda, kas mõne kirjaneitsi või rahvusradikaali võitluskogemuste aruannet ikka tasub nii meeletult tirazheerida.
Nende aruannetega kaasaminejaid on ju ohtlikult palju.
Kafka Aruanne Akadeemiale käsitles juhtumit, kus ahvist sai inimene.
Meie peame käsitlema vastupidiseid olukordi ja vastupidiseid aruandeid!
Nullide summa andvat kokku ohtliku arvu. Andiski!
See kõik oleks, võiks peaks on siiski vaid tädist omnibussi tegemise plaani analoog.
Kreutzwaldi surematu oopus meie rahva ootamatust ärapööramisest ogaruse teele on osutunud isetäituvaks.
Kusjuures see pomm on pandud plahvatama meie rahvusluse südames.
On raske jääda rahvuslaseks õhkkonnas, kus iga lipulehvitus on nagu vihalaulu kaasalaulmine. Tänavune laulupidu on juba ette nahka keeratud Riefenstaalide tõttu, kes seal ilmtingimata oma taktikeppe hakkavad vibutama või püüavad seda teha.
Meie rahvast on kaalutud ja me oleme leitud kerged olema. See on lubamatu väikerahvale.
Vaid suurrahvad, nagu sakslased, venelased, inglased võivad vahel lubada enesele luksust osutuda ogaraks.
Meie ei või. Kuid osutusime ja võlad, mida meil tuleb maksta, on väga kõrge intressiprotsendiga.
Siin maal ei ole juba ammu enam hea elada, mitte ainult venelastel, vaid väga, väga paljudel.
Liiga paljud vajavad siin maal psühhoterapeute või hingeravijaid ja nagu kiuste ei tiku kusagilt tulema mitte mingisuguseid maltsvette .
Mingi muistse sõja tõttu, mida siiski pidasid meie isad ja vanaisad, ei tohiks tänasesse päeva portida tolleaegset sõgedust.
Kuna sellest aga ikka pääsu pole, jääb üle oodata paremate aegade saabumist hoolimata Alliksaarest ja seniks keeta enesele üks korralikvälipreestrigrokk.

14 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

vihkamine on selle aasta märksõna. vaatasin "maladaja gvardia" kodulehte ja muutusin väga kurvaks. loodud on täiuslik vihkamise organisatsioon. funktsionärid, kohalikud komiteed, poliitosakond, staap...
kui ma loen neid ilmse poliitilise suunitusega artikleid, mida avaldavad eesti juhtivad ajalehed, on samuti kurb. ja kui lugeda kommentaare, hakkab lausa paha. eesti inimesed, kes on uhked oma demokraatliku vabariigi üle, ei tea demokraatiast mitte midagi. käituvad sama tobedalt, kui palestiinlased, kes oma pideva vihkamisega pole palju iseseisvuse poole liikunud. ainult et meie kodumaa ei ole enam okupeeritud ja müüriga kaheks jagatud. füüsiliselt oleme vabad. kuid mitte vaimselt. kutsun üles ka venemaad mitte vihkama. venemaa on ja jääb selleks, kes oli. sellega peab arvestama, ilma emotsioonideta. mis mõtet on vihata vihma mis sind märjaks sajab?

mai 17, 2007 11:51 PM  
Anonymous Anonüümne said...

Kahjuks teevad mind samamoodi täiesti ajudeta zombide esilekerkimine. Näitad näpuga ja juba nad sööstavad purema. Kedagi ei huvita, mis reaalselt toimus eile, üleeile vaid lähimate nädalate ajalugu on mingi müütide, arvamuste ja emotsioonide segapuder. Kohale tuuakse sotsioloofid, poliitikud muutuvad filosoofideks. Keegi ei taha aga kokku võtta neid kilde ja pildiks vormistada.

mai 18, 2007 12:13 AM  
Anonymous Anonüümne said...

Neetud, mitte kui midagi ei saa aru. Mingi haritlase sündroom või?
Et nagu koidab jutt siit ja sealt, aga ikka miski umbluu nagu oleks.

Võib ju eesti keeles ka kirjutada... vahelduseks.

mai 18, 2007 5:57 AM  
Anonymous Anonüümne said...

Kas muidu suht mõistliku mehe mulje jätnud autor ei oma piisavalt laiemat maailmapilti, et mõista vihkamisele eelnavat emotsiooni, seda, millest see kõik algab? Selleks on HIRM.
Ja hirmul on alati ajalugu. Hirmu süda on minevikus ja silmad tulevikus. Aga siinkohal püüab autor väita, et pigistame aga silmad kinni, see hoiab meid justkui mingis karantiinis. Ei, see ei aita. Hirm leiab teid kõikjalt. Sest südant "kinni" ei pane. Ja seda, et autori süda on hirmu täis, on selgelt näha. Ja (paradoksaalsel ? kombel) vaid korralik lastetuba ja osav keelekasutus ei näita väga selgelt välja, et ka see jutt sisaldab selgeid vihkamise märke.
Kaastunne.

mai 18, 2007 9:43 AM  
Anonymous Anonüümne said...

Kõige lihtsam on kalmer kalmaari kombel oma puudused vastasele üle kanda, aga see pole lahendus just talle endale ega ka neile, kellele ta oma vihkamist aina ja aina sisendab.
See kirjutis on üldse parim, mida viimase kuu jooksul on meedias lugeda, tänud!

mai 18, 2007 9:58 AM  
Anonymous Anonüümne said...

Täiesti asjassepuutumatu küsimus, aga mis on Tarkovski peegel?

mai 18, 2007 7:45 PM  
Blogger Unknown said...

Margus Kiis:

Mõistlik tekst, kuigi natuke ekslev ja paljusõnaline.

Aga mulle tundub, et Savisaare sõimamine on nagu onaneerimine või mingi veider teraapia. Kasu ega tulemust pole sellel vist kunagi olnud aga sõimajal hakkab ehk endal hea. Piirdub sõimuga, ei hakka midagi muud tegema. 20 aastat jutti on seda tehtud (tegelikult 19, sest 1988 alustas Savisaare-vastast kampaaniat tulevane Isamaa tuumik oma väljaandes ning traditsioon on sellest ajast olnud pidev).

Võib-olla oli tõesti tark suunata paljdue eestlaste raev venelaste pealt hoopis Savisaare peale, keda see niikuinii suurt ei koti aga vähemalt ei lähe eestlased käsipidi venelasi peksma?

Aga Murutari tekst kippus juba uusi kõrgusi saavutama. Tekkis pigem küsimus (ka tema kommentaatoritel), et kui tal on kodus relv, miks ta siis ei lähe ja lihtsalt Savisaart maha ei lase, kui ta Edgarit nii meeletult vihkab.

mai 19, 2007 1:19 PM  
Anonymous Anonüümne said...

Rahu Teilegi, hea Sekledaja!

mai 20, 2007 4:14 PM  
Anonymous Anonüümne said...

Vabanda, Lepo, jääd arusaamatuks. Tõepoolest.
..
Kuid tooks, kui juba kirjutan, välja ühe lõigu....
_Mingi muistse sõja tõttu, mida siiski pidasid meie isad ja vanaisad, ei tohiks tänasesse päeva portida tolleaegset sõgedust._
See sõda ei ole muistne. Asjad, mida tegid meie vanaisad, neid võib veel selle sõnaga nimetada, kuid isade tehtu puudutab meid veel vägagi otseselt. Nagu ka emade üleelatu ja laste kogetu. Juutidele on Holokaust jätnud rahva mällu suure ja veritseva haava , mis neid seniajani väga tugevalt mõjutab.
II maailmasõda ja kaks küüditamist tekitasid ka siinsetes inimestas sügava trauma. Ennustaks veel mõne põlvkonna vahetumist, enne kui me võime tõepoolest seda kõike "muistseks" nimetada ja sõjassõgeduse lainetus enam meieni ei jõua.
Kui midagi "värdkendavat" just enne ei tule ja uut kogust hirmu->vihkamist juurde ei vala.

mai 21, 2007 5:40 AM  
Anonymous Anonüümne said...

olen pettunud sekeldajas. Tavaline juunikommunist nagu kymned teised. Rahul sellega et teda fashistiks sõimatakse ja Eestist transnistria keskkond saab. Kahju!
Kalmer siin ainuke eestimeelne kommenteerija.

mai 21, 2007 5:03 PM  
Anonymous Anonüümne said...

Inimesed, ärge unustage, et kommunistegi on nii ja naasuguseid, st palju on ausaid, omakasupüüdmatuid ja arukaid, kes tõesti soovivad õnne mitte üksnes oma õuele.

veritsevate haavadega on aga nii, et kes haava oskab terveks ravida, see teeb õigesti. Viha hoiab kõik haavad veritsevatena, olete ju kuulnud, et "haava läks viha sisse" ja see ei paranegi. Osa eestlasi soojendab oma vana viha aina ja aina üles ja süüdistab , süüdistab, süüdistab...oleks siis veel, et asjassepuutuvaid, aga ei, leitakse mingi objekt, keda materdada. Õnneks on Sekeldaja arukaim , keda tean ja ta le ja Kalmeritele, tänu kelletaolistele maailmast sõjad iial ei lakka, sest on vaja vihata ja seda viha teistes, kelles seda pole, näha.

mai 21, 2007 5:49 PM  
Anonymous Anonüümne said...

Ma kohe vaatan, et minust on siin kohe mingi Kolemats saanud :)
Ja siis veel eestimeelne kah veel :D
Mis süüdistus, mis viha, mis materdus? Viitasin vaid vihale meis endis (jah, ja ka minus on viha, sest ma ka mina kardan, ei eita seda sugugi, pole plaaniski olnud) ja ka siinkirjutas (ja siis veel sellele, et ta oma viha valab välja knas, kultuurses ja intelligentses vormis ) Viitasin sellele, et tuleb "üle" viha vaadata, et näha, MIKS see nii on...st, tuleb ka üle enda vaadata...
A .ai, kas te arvate, et kui kellegile õelda "märkan sinus viha.." siis on see midagi sõimamise taolist? See on süüdistus? Mina olen ise sellise asja märkamisel küll rohkem kaastunnet tundnud ja soovi asja parandada :)
Mida te kardate, et see Teis sellise reaktsiooni tekitab :) ?

mai 21, 2007 9:23 PM  
Blogger jahutaja said...

Viha on üks asi....aeg-ajalt kainelt tagasi vaatamine teine...Meie aja inimene ei suuda unustada.....kõigil on "meie vanaisa sõdis vabaduse eest", "meie esiisad kihutasid fašistid minema", "tõime kultuuri" jne jne.

Tänud teile selle eest või kurat, keerasite jama kokku- ükskõik, see on maitse asi- ühele vabastaja, teisele okupant. AGA: see oli, edu teile edasistes reinkarnatsioonides ja täna on siia joon tõmmatud ja see enam ei loe.

Kas teie ei näe sellist aega tulemas, kus teie lapsed ei või omapäi tõmmata paberile ainsatki joont nii, et ei tekiks mingit rahvust või maailmavaadet solvav sümbol?

Fetišismi ajastu.

mai 24, 2007 2:29 PM  
Anonymous Anonüümne said...

Leni Riefenstahl oli filmitadi. Ytleme, et esindas 'propagandistliku dokumentaalfilmi'.

Ma ei saa kohe kuidagi aru, kuidas puutub Leni laulupeosse ja taktikepiviibutamisse?

Artikli kohta yldiselt, ei tundu loomulik. Hoopis vaga punnitatud tundub. Polegi nagu midagi eriti oelda, aga s6nu on palju.

Korra sai nalja ka. Kui autor v6rdles Savisaart m6istuse haalega. Aityma tervistava naeru eest.

oktoober 22, 2010 7:07 PM  

Postita kommentaar

<< Home