september 02, 2010

Sammuke nirvaanale lähemale




Tänasest hakkavat kehtima mingi täiesti uus haridusseadus. Selle üheks omapäraks on õpetaja staatuse järsk tõus, nagu
saime kuulda haridusministri sõnavõtust.
Tore uudis.
Taustana võib lugeda ka uudist allmaaveteranist, kes seadusega pahuksissse sattununa varsti, vist ületuleval talvel, kohtu alla läeb.
Saab veel lugeda veterani seiklustest liikluskeerises, kus ta olevat jälle sattunud löömingusse. Mis veterani imagot veidi rikub, on
väidetav vägistamissüüdistus, kuid eks sedagi juhtub elukeeristes sageli. Lihtsalt juhtub, nagu ka selle nüüdseks kuulsa veidrikust kokaga veidi halvasti läks.
Sattus naistega liigselt avameelitsema ja näed, mis välja tuli...

Sellel toredal nõukogude ajal, mille nostalgia kulunut kujundit Wimberg Päevalehes ülitab läikima nühkida, ei olnud allmaainimestel sellist staatust
ette nähtud. Mingi staatus oli isegi kombaineril, lüpsjal, treialil, ühesõnaga täiesti tavalisel inimesel. Aga selliseid eufemistlikke värdsõnu, nagu allmaaveteran, ei tuntud.
Õpetaja staatus nõuka ajal oli aga isegi veidi veel olemas. Selle staatuse viljadena on meil tänaseks ikka veel päris kobedad Pisa testide tulemid.
Kui õnnestub koolid ettevõtjate manifestide kohaselt reformida, võib sellistest testitulemustest edaspidi vaid unistada.
Võib tõesti viriseda, et meie näeme pooltühja klaasi pooltäidetu asemel.
Kuid ühiskonnas, mille eesotsas olevad inimesed toidavad alamaid AINULT eufemismidega, on ellujäämise tingimuseks just selline skepsis.
Absurdiühiskonna tasuta kaasandeks on aga huumorimeel. Ka see on ellujäämiosvõitluses hädavajalik, sest absurdi keskel elades
ei saa teistmoodi.

Tänane õpetaja staatuse pühitsemine meenutab mulle vägisi alkohooliku hommikut: täna hakkan kaineks.
Või homme. Või üleülehomme.
Tegelik staatus kahjuks pannakse paika palgaga. Tühikargamine ja mullipuhumine, nagu seesama Lukas kunagi väljendus:
"Haridusreform on üks suur mull ... ", aastal 2005) aga jätkub endise hooga, nagu ka alkohoolikud ei väsi kunagi hommikuti kinnitamast, et homme nad
saavat kaineks.
Mingi uue staadiumi tähiseks on aga sõnavõtud, kus ei olegi enam probleemi olemas. Õpetaja olla on uhke ja hää.
Nagu ideoloogilises ühiskonnas ikka püütakse sellisteks sõnavõtjateks noori agaraid entusiaste, keda ikka meie keskel leidub. Tegelikult on see tore,
aga entusiasmi viigileht ei ole PROBLEEMI lahendus, ma mõtlen sellega TEGELIKKU staatust.

Erinevalt Pisa testidest kannatab päevik aga kõike. Nii on uue aasta uueks läbivaks pedagoogiliseks mõisteks KUJUNDAV hindamine.
Kui näiteks bakalaureus muidu igatpidi tubli on, siis oma E võib talle edaspidi täiesti süümevabalt hindeks kirjutada, mis sellest, et must ja valge King lootusetult sassis on.

Nii palju siis pooltühjast klaasist, mille torme haridusametnikud üles keerutavad.
On omaette ime, et selles klaasis ikka veel on vett, mida välja loksutada.

3 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

"Wimberg Päevalehes ülitab läikima nühkida"

Kui nüüd esimese septembli auks halidusest lääkida, siis küll.

"see on ellujäämiosvõitluses hädavajalik"

Ei tea, kas ikka on? Õieti, mis see "jäämione" olla võiks? Talbetu või ädavaljik rohakus?

"Kui näiteks bakalaureus muidu igatpidi tubli on, siis oma E võib talle edaspidi täiesti süümevabalt hindeks kirjutada, mis sellest, et must ja valge King lootusetult sassis on."

Kas kusagil on kohatud risus ja mustavate katkiste hammastega hambaalste, kes avala naelatusega alvustaksid hambaarstide tööd? Kes siin lohkem omadega sassis on?

Telvitades,
Sopeldaja

september 05, 2010 3:16 PM  
Blogger Sekeldaja said...

Aitäh kena kommentaari eest, vähemalt aitas see sisustada ühte muidu sisutühja ootepooltundi perearsti eesruumis.
Vahel tahaks kuulata vaikust, aga seda ei saa teha, sest kõrvus vilistab. Otsin rohtu, aga keegi ei tea, mis avitaks.
Kõige totram soovitus on olnud 24 tundi päevas kuulata mingit muusikat...

Mulle jäi küll selgusetuks l - i ja r -i segiajamine, nagu ka pseudonüümi sopeldaja kasutusvajadus.
Et te ei paista ei õpetavat ega ka mitte olevat hambaarst, on küll selge, sest muidu ei oldaks nii sinisilmne hambaarstide hammaste suhtes ja ükskõikne õpetaja staatuse osas.
Mõeldagu aga ajale, mil pea kõik oma suguharus olidki tervete hammastega ja mingit hambaarsti ei vajatudki.
Siis ei tuntud ka mõistet haritud inimene, kõik said sõna võtta ja kõikide arvamine võeti arvesse, kui seda aga üldse oli.
Tavaliselt oli.
Loodan ka selle peale, et ei suhtle allmaainimesega, nende staatus on püha ja rüvetamatu igal ajal ja igal pool.
Küsimus on ehk vaid selles, et ametlik võim ei peaks vajalikuks uusi eufemisme selle staatuse kinnistuseks ja oma pugejasuhte väljenduseks juurde meisterdada.
Nõukogude võim oli endas piisavalt kindel, et mitte maffioosodele pugeda.

Kas aga esimene september, seitsmenda kuu esimene päev Roomlaste kalendris saab kulunuks saadagi?
Nii nagu me ikka kulunult korrutame igal uuel aastal, ilusat uut ja head vana ärasaatmist, ei pääse trafarettidest ka haridusaasta alguse puhul.
Millest siis veel parem rääkida oleks, kui ikka õpetaja staatusest...
Nõukogude aja kujundi kulumine aga on küll ilmne.
Et tollal oli vähe saada vetsupaberit ja nüüd on, selle peale küll keegi siin Eestis täna oravaid ei hakka valima.
Või et vaadake, kuidas nad seal Põhja Koreas / Pakistanis elavad,
või sellegi peale, et vulkaane ei purska me maal...
Iga hommik võiks iga kirjaoskaja inimene küsida endalt, kas ta on elus või juba vaimses koomas.
Ilma huumorimeeleta selleks vaevalt, et puuduks julgus.
Nii et ellu jäämiseks paratamatu omadus.
Koomas olevad patsiendid mind ei huvita.
Mis puudutab musti ja valgeid usureformaatoreid, kui laiemalt väljendada, siis veidi vigane vihje oli sisse jäetud just kõrgvaimsete sägade konksu otsa püüdmiseks.
ET kus kirja või mõtteviga näed laita, seal kohe tule ja aita.
VÄhemalt on nad loo SELLE LAUSENI läbi lugenud.
Kuid miks ma seda hambaarsti kujundit ikkagi olen juba kusagilt lugenud??
Kõrgvaimne ei kordavat ennast iial.

september 06, 2010 10:34 AM  
Anonymous Anonüümne said...

Sekeldaja: "Mulle jäi küll selgusetuks l - i ja r -i segiajamine, nagu ka pseudonüümi sopeldaja kasutusvajadus."

Mõlemad olid mõeldud õrritamiseks, mis muud :) Esimene - elli ja ärri vahetus - pidi tähelepanu juhtima tekstis esinevale näpukale, kus Wimberg ilmselt pidi üritama. Pseudonüümi praktiline kasutusvajadus puudus ja puudub, aga see märgib tegelikult Sekeldaja nimest tekitatud vastureaktsiooni ehk väikest kadedust õnnestunud pseudonüümi valikul ;)

Hambaarst ma ei ole, see on õige, kuid käin regulaarselt, paar kuni kord aastas, täpselt nii nagu käsib. Olen neid elus vahetanud üksjagu ja väike ülevaade väljapaistvast hammastikust nende suust on olemas, sellest ka üldistav oletus.

#

Sekeldaja: "Vahel tahaks kuulata vaikust, aga seda ei saa teha, sest kõrvus vilistab."

Kõrvavilistuse üks alaliike olevat tinnitus, mis kuuluvat ühe normaalse kuulmisega inimese varustusse. Mul on vahel kõvem, vahel vaiksem vile olnud, aga üldiselt ei pööra enam sellele tähelepanu. Muide, olen ka muusikat kuulnud. See on eriti häiriv - nagu oleks keegi raadio teises toas või kusagil seina taga mängima pannud. Häiriv sellepärast, et ei saa päris täpselt aru, mis lugu mängib, ja ei saa keerata kõvemaks või üldse kinni. Vikipeedia teadis tinnituse kohta välja tuua artikli "Ménière'i tõbi", millest võib lugeda:

"Rahvameditsiinis soovitatakse Ménière'i haiguse hoogude ennetamiseks eeskätt soolavaba dieeti, samuti alkoholist, suitsetamisest, kohvist, kangest teest, šokolaadist ja muust magusast loobumist."

#

Sekeldaja: "ET kus kirja või mõtteviga näed laita, seal kohe tule ja aita."

Ühest teisest kohast leidsin praktilisema lõpu: "lajata". Ei viitsi praegu otsida, aga üks tubli tähenärija kogub kirjaapsakaid oma blogis. ... Ikka viitsisin, aga ei leidnud.

Sekeldaja: "VÄhemalt on nad loo SELLE LAUSENI läbi lugenud."

Ei usu. Vabalt võin silmad tõsta SELLE LAUSE peale ning eelneva ja järgneva lugemata jätta. Pealegi ei taga läbilugemine arusaamist.

Sekeldaja: "Kuid miks ma seda hambaarsti kujundit ikkagi olen juba kusagilt lugenud??
Kõrgvaimne ei kordavat ennast iial."

Uhh, uhh... Mina või? Kõrgvaimne või? Või ei olegi või? No vahet pole, olen või pole.

Kusagil oled lugenud sellepärast, et ma sarnase sulle jalgu poetasin. Ei ütle, kus. Pealegi ei pruukinud see mina olla. Kuigi vähemalt ei meenu, et selle kellegi pealt maha oleks spikerdanud. Mõttekordust ei häbene sugugi, vahel nämmutan tüdimuseni. Juu siis ei ole, kõrgvaimne :) Siiakirjutamiseks teisendasin küll, et lõdvalt välja ei kuugeldaks :)

#

Ahjah, need sägad... Juhus olevat tõesti pime, aga minu meelest isegi mitte seda. Noh, et kas tasub konksu roostetada või nii... Äkki on mõttekam suuremat võrku kusagil leotada...

Telvitades,
Sopeldaja

PS Võta heaks!

S.

september 22, 2010 2:35 AM  

Postita kommentaar

<< Home